Obsah (7)

§ 440§ 444§ 173§ 164§ 178§ 632§ 456

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-15919 Tsiviilasi I.B hagi F.V vastu abielu lahutamisek

) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud.

§ 444

lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik; kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
2. Kohus veendus tsiviilasja toimiku andmetest, sh hagiavaldusest ja kostja vastusest lähtudes, et hageja soovib abielu lahutamist ning täiendavat tähtaega leppimiseks ei soovi. Hageja ja kostja on Eesti kodanikud. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Poolte tahe abielu lahutamiseks on määrava tähtsusega; abielu lahutatakse perekonnaseisuasutuses samuti poolte tahte alusel. Kuna pooled ei soovi leppida, oleks pooltele leppimisaja andmine ebamõistlik. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada.
3. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
4. Hageja soovis hagiavalduses taastada oma abielueelse perekonnanime ”E”. Kohus rahuldab hageja taotluse ja taastab hageja lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime ” E”.
5. Kohus selgitab kostjale, et PKS § 37 lg 1 kohaselt saab ühisvara jagada abielu ajal siis, kui hagi esitatakse koos abielulahutuse hagiga. Selles tsiviilasjas ei ole koos abielulahutuse hagiga ühisvara jagamise nõuet esitatud, seega ei saa ühisvara jagamise osas esitada ka vastuhagi. Kohus leiab, et abielu lahutamisega viivitamine seniks, kuni ühisvara saab jagatud, ei ole mõistlik, sest ühisvara jagamine võib võtta kaua aega, kuid abielu lahutamise üle sisulist vaidlust ei ole. Samuti annab abielu lahutamine selguse ühisvara jagamise jaoks selles osas, mis aja seisuga ühisvara jagada ning lõpetab ühisvara juurde tekkimise režiimi. 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg l kohaselt kannab menetluskulud hagilises abieluasjas kumbki pool ise.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 12.

§ 632

lg 1 kohaselt, apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega jõustub kohtuotsus vastavalt

§ 456lg 1 siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

2 13. Kohus saadab jõustunud kohtuotsuse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse abielulahutuse kande tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 3