RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 334lg 2 p 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 26.

märtsi

1. a otsus Tõnu Leppiku kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere
2. november 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a ja Tartu Maakohtu
6. märtsi
7. a otsus osas, millega tunnistati Tõnu Leppik süüdi ja teda karistati

§ 334lg 2 p 1 järgi ning moodustati liitkaristus.

2. Tunnistada Tõnu Leppik süüdi

§ 334

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva.

Ära tuleb kanda 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 1.

aprilli 2020. a otsusega asjas nr 1-18-3710 mõistetud karistusega ning lugeda käesoleva otsusega mõistetud karistus kaetuks otsusega asjas nr 1-18-3710 mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Jätta mõistetud liitkaristus

§ 74lg-te 1 ja 3 kohaselt täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga.

1. Muus osas jätta otsused muutmata.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
3. Jätta Riigikohtu
4. augusti
5. a määrusega kindlaks määratud riigi õigusabi tasu Eesti Vabariigi kanda. 1-22-3897 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohus tunnistas
7. märtsi
8. a otsusega Tõnu Leppiku süüdi karistusseadustiku (

) § 334 lg 2 p 1 järgi, karistas teda 3 aasta pikkuse vangistusega ja arvas selle hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel luges kohus varasema 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse mõistetud karistusega kaetuks ning mõistis liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mille jättis 5-aastase katseajaga täielikult tingimisi täitmisele pööramata.

1. Maakohus mõistis T. Leppiku süüdi selles, et ta sisestas
2. oktoobril 2019 pangaautomaati ühe võltsitud 50-eurose rahatähe, maksis
3. detsembril 2019 Lõunakeskuse Apollo Kinos neljal korral võltsitud 50-eurostega ja
4. detsembril 2019 samas kohas kolmel korral võltsitud 50-eurose pangatähega. Kasutatud rahatähed on võltsitud ümbertegemise vormis, kuivõrd esialgu seaduslikku päritolu sularahalt on kemikaalidega maha pestud turvavärvi kahjustused ning selle käigus hävinud turvaelementide asemele on kleebitud võltsitud hologramm ja taustamustrit imiteeriv riba ning kahjustunud alale prinditud rahatähe taustamuster. Kattuvad võltsimistunnused viitavad leitud paberrahade ühisele päritolule. Asjaolu, et süüdistatav oli võltsitud rahast teadlik ning soovis selle vahetada seadusliku raha vastu, kinnitab raha käibele laskmise viis. T. Leppik hoidis võltsitud raha seaduslikust eraldi ja maksis väga lühikese perioodi jooksul väikeste ostude eest just võltsitud rahatähtedega.
5. Maakohtu otsuse vaidlustasid prokuratuur, T. Leppik ja tema kaitsja. Prokuratuur taotles süüdistatavale 5-aastase vangistuse mõistmist ja käitumiskontrolli kohaldamist. T. Leppik ja tema kaitsja taotlesid süüdistatava õigeksmõistmist.
6. Tartu Ringkonnakohus allutas
7. märtsi
8. a otsuses T. Leppiku

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel katseajaks käitumiskontrollile.

Ringkonnakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 5. Tõendatud on, et vaidlusalused kupüürid lasi käibele just süüdistatav. Kaitseversiooni kohaselt polnud need rahatähed aga võltsitud või alternatiivselt puudus süüdistataval tahtlus võltsitud maksevahendi käitlemiseks. Ringkonnakohus on korduvalt juhtinud seadusandja tähelepanu sellele, et

§ 334

võib olla vastuolus määratletuse põhimõttega, sest seaduses pole avatud võltsimise mõiste sisu. Saksa õiguse eeskujul saab raha võltsida järele- või ümbertegemise vormis. Seejuures eeldab ümbertegemine raha nimiväärtuse muutmist.

1. Ekspertiisiga on tuvastatud, et uuritud rahatähed olid valmistatud pädeva asutuse poolt, kuid need olid tõenäoliselt saanud turvavärvi kahjustusi, mis pesti tugevate kemikaalidega maha. Rahatähtedele on liimitud uus hologramm ja taustamustrit imiteeriv riba. Kõik kupüürid on sama päritoluga. Kuivõrd raha nominaalväärtust ei muudetud, pole tegemist võltsimisega ümbertegemise vormis. Kui pangatäht saab turvatindiga kahjustatud, lakkab see olemast raha. Pestes mitte-raha puhtaks ja lisades uued turvaelemendid, loodi päris rahaga väga sarnased võltsitud kupüürid. Seega on raha võltsitud järeletegemise vormis. Süüdistatav oli teadlik, et rahatähed on võltsitud.
2. T. Leppik tuleb allutada käitumiskontrollile. Süüdistatav on kuritegelikult aktiivne ning suhtleb kolmandate isikutega teemadel, mis kätkevad endas valeraha valmistamise ja kasutamisega seotud ohte. Samuti on teda varem karistatud rahapesu eest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas T. Leppiku kaitsja, kes taotleb kaitsealuse õigeksmõistmist. Kassatsiooni kohaselt väljusid kohtud süüdistuse piiridest, sest süüdistuses ei seostata võltsimist turvavärvi kahjustuste ja nende mahapesemisega. Võltsimise mõiste pole seaduses avatud, mistõttu 2

§ 334vastuolust määratletuspõhimõttega.

Pole tõendatud, et kasutatud sularaha oli võltsitud. Muu hulgas eeldab viimane, et luuakse mulje raha kõrgemast väärtusest, mida praegusel juhul ei tehtud. Ringkonnakohus tegi ekspertiisiaktist ja eksperdi ütlustest meelevaldseid järeldusi. Samuti puuduvad tõendid, mis seostaks kino makseautomaadist leitud rahatähti süüdistatavaga. Kahtlused oleks tulnud tõlgendada süüdistatava kasuks. T. Leppik on adekvaatselt põhjendanud kulunud rahatähtedega maksmist. Asjaolu, et süüdistatav oli valerahast teadlik, on pelgalt oletus, mida kohus pole tõenditega sisustanud. Käitumiskontrolli kohaldamine on liiga koormav, sest T. Leppik peaks loobuma oma elukohast Türgis.

1. Prokuratuuri hinnangul ei väljunud kohus süüdistuse piiridest. Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium vastab esmalt kaitsja etteheitele süüdistuse piiridest väljumise kohta (I). Seejärel selgitab kohus sularaha võltsimise mõistet ja võtab seisukoha, kas T. Leppik tunnistati võltsitud sularaha käitlemise eest õigesti süüdi (II). Kassatsiooniväliselt peatub kolleegium jätkuva ja korduvate süütegude eristamisel (III) ning viimaks võtab kohus kokku kassatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulude jaotamise küsimuse (IV). I
3. Kaitsja hinnangul erinevad T. Leppikule süüks arvatud asjaolud oluliselt süüdistusaktis kirjeldatust, sest süüdistuses ei seostatud raha võltsimist turvavärvi kahjustustega kupüüridel. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.
4. Järjepideva kohtupraktika kohaselt tuleb süüdistuses välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (nt RKKK 20.03.2024, 1-23-1763/24, p 21). Sellega tagatakse süüdistatava kaitseõigus, välistades võimaluse, et keegi tunnistatakse süüdi selliste faktiliste asjaolude alusel või sellise kvalifikatsiooni järgi, mille kohta ta ei ole saanud kohtus tõhusalt esitada vastuväiteid või neid väiteid kinnitavaid tõendeid (nt RKKK 12.12.2008, 3-1-1-46-08, p 33). 13.

§ 334

lg 1 kohaselt karistatakse võltsitud raha käitlemise, samuti võltsitud pangakaardi, muu maksevahendi või väärtpaberi kasutamise eest. Seega on objektiivse koosseisu tõendamiseseme asjaoludeks käesolevas asjas, et isik lasi käibele võltsitud raha.

1. Ringkonnakohus tuvastas nõustumisväärselt, et kui rahatäht saab turvavärviga kahjustada, lakkab see olemast raha. Sellest tegi aga kassaator ekslikult järelduse, et selle kaudu tuvastas ringkonnakohus raha võltsituse. Niisugune seisukoht pole õige, sest ringkonnakohus asus ka seisukohale, et menetluse esemeks olevate 50-euroste turvavärviga kahjustada saamise tagajärjel sai võimalikuks ka nende baasil raha võltsimine ja et seda tehtigi: keegi pesi kunagi neilt esemetelt suure osa turvavärvist maha, kleepis neile uued hologrammid, taustamustri ja ühe optiliselt muutuva elemendi imitatsiooni. Sel viisil muutus rahaks mitte olev asi ehtsa rahaga väga sarnaseks. Sellest ringkonnakohtu arutluskäigust nähtub pelgalt, et värvikahjustuste saamine oli edasise tegevuse, st võltsimistegude ajendiks.
2. Võltsimistegude ajend pole aga

§ 334objektiivse koosseisu tõendamiseseme asjaoluks.

Seega oli tegu objektiivse koosseisu seisukohalt ebaolulise taustafaktiga. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et kohtud on vaatamata süüdistuses sellekohaste viidete puudumisele õigustatud 3

§ 334

võib olla vastuolus põhiseaduse § 13 lg-st 2 tuleneva määratletuse ehk õigusselguse põhimõttega, sest seaduses puudub võltsimise kui ühe objektiivse teokoosseisu tunnuse definitsioon. Kassaator toetab seda etteheidet.

1. Nõustuda tuleb nii ringkonnakohtu kui ka kaebajaga, et karistusseadustikus ei ole avatud võltsimise mõistet. Definitsiooni ei ole ka üheski teises Eesti õigusaktis. Siiski ei too mis tahes selgusetus kaasa seaduse põhiseadusvastasust. Õigusselgusetu olukorraga on tegemist üksnes juhul, kui normide tõlgendamisel tekkinud küsimusi ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada ka normide eesmärki ja kujunemislugu, teisi õigusakte, õiguse üldpõhimõtteid jms arvesse võttes ning selline selgusetus takistab seadusest tulenevate kohustuste kindlakstegemist ja täitmist (RKPJK 19.12.2019, 5-19-38/15, p 68).
2. Raha võltsimist käsitletakse Euroopa Liidu Nõukogu
3. juuni
4. a määruses (EÜ) 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
5. mai
6. a direktiivis 2014/62/EL, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise eest. Seega saab võltsimise mõiste avamiseks pöörduda nende õigusaktide poole (vt ka RKKK 09.12.2024, 1-21-5115/53, p 31).
7. Direktiivi 2014/62/EL art 3 lg 1 punkt a kohustab liikmesriike võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et sularaha tahtlik pettuslik valmistamine või muutmine mis tahes vahenditega oleks karistatav kuriteona. Määruse (EÜ) 1338/2001 art 1 lg 2 punkti a järgi on võltsimine pettuslik euro pangatähtede või müntide valmistamine või muutmine mis tahes vahenditega. Määruse art 2 punkti a järgi on võltsitud pangatähed ja võltsitud mündid euros vääringustatud või väliselt eurodega sarnased pangatähed ja mündid, mis on petlikult valmistatud või muudetud.
8. Tulenevalt Euroopa Liidu konsolideeritud toimimislepingu artikli 128 lg-st 1 on Euroopa Keskpangal (EKP) ainuõigus anda luba euro pangatähtede emissiooniks liidu piires. Pangatähti võivad emiteerida Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad. Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade emiteeritud pangatähed on liidus ainsad seadusliku maksevahendi staatusega pangatähed. Münte emiteerivad liikmesriigid EKP poolt heakskiidetud mahus (art 128 p 2).
9. Eeltoodust saab järeldada, et kui pangatähe või mündi on väljastanud keegi teine eelmises punktis nimetatuist, on tegemist pettuslikult valmistatud rahaga ehk siis võltsitud rahaga määruse (EÜ) 1338/2001 art 2 punkt a alt 1 tähenduses.
10. Järeldada saab ka seda, et sularaha pettuslikku muutmist tuleb mõista õigustatud emiteerija poolt volituste piires emiteeritud sularaha oluliste elementide muutmisena mis tahes viisil. See võib seisneda näiteks raha nominaalväärtuse muutmises, kuid ka näiteks kupüürile turvaelementide lisamises. Karistusseadustik ega Euroopa Liidu õigus ei anna muutmise loetelu. Seetõttu on ekslik seisukoht, et võltsimisest muutmise teel saab rääkida vaid siis, kui suurendatakse raha nominaalväärtust. Kasutamiskõlbmatuks muutunud kupüüride muutmine pärisrahaga sarnaseks nt turvaelementide lisamisega on samuti üks võimalikest sularaha pettusliku muutmise ehk ümbertegemise viisidest. 4

§-s 334 sätestatud keeld käidelda võltsitud maksevahendit ja väärtpaberit piisavalt selge ning arusaadav, mistõttu ei ole säte põhiseadusvastane.

1. Kuigi T. Leppikut süüdistatakse võltsitud raha käitlemises, mitte rahatähtede võltsimises, tuli kohtutel anda hinnang, kas leitud sularaha oli temale teadaolevalt võltsitud. Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid esmalt jälgitavalt ning veenvalt, et vaidlusaluseid rahatähti oli õigusvastaselt muudetud, kui algselt seaduslikele kupüüridele liimiti hävinud turvaelementide asemele uued. Põhjalikult ja veatult on kohtud seejärel tuvastanud, et süüdistatav maksis võltsitud rahaga oma ostude eest ning ta oli seejuures teadlik, et see raha on võltsitud. Seega vastab süüdistatava tegu võltsitud raha käitlemise kuriteokoosseisule. III
2. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3602 lg 3 sätestab, et Riigikohus laiendab kriminaalasja läbivaatamise piire kõigile süüdistatavatele ja kõigile süüks pandavatele kuritegudele, sõltumata nende kohta kassatsiooni esitamisest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud, või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Väljaspool kassatsiooni piire märgib kolleegium, et kohtud kohaldasid ebaõigesti materiaalõigust ning raskendasid süüdistatava olukorda, kui asusid seisukohale, et T. Leppik pani teo toime korduvalt.
3. Riigikohtu praktikas on jätkuva ja korduvate süütegude eristamisel leitud järgmist. Ühe teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel tavaliselt ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. (Vt nt RKKK 13.05.2019, 1-15-11032/308, p 34 ning RKKK 27.03.2019, 1-17-11432/93, p 9.) Eeltoodud kriteeriumid kogumis aitavad hinnata, kas tegude toimepanemise asjaolud on käsitatavad jätkuva või korduva teona. (RKKK 08.05.2020, 1-18-7408/62, p 10)
4. Kohtud tuvastasid, et T. Leppik sisestas
5. oktoobril 2019 pangaautomaati ühe võltsitud 50-eurose ning maksis
6. ja
7. detsembril 2019 kinos kokku seitsme võltsitud 50-eurose rahatähega. Seejuures sedastasid mõlemad kohtud, et nii pangast kui ka kinost leitud rahatähtede võltsimistunnused kattuvad, mis viitab raha ühtsele päritolule. Seega tuvastasid kohtud, et süüdistataval oli mingi kogus valeraha, mille ta väikeste hulkade kaupa ajaliselt suhteliselt lühikese perioodi jooksul käibesse lasi. Loomuliku elukäsitluse järgi saab sellistel asjaoludel ja viisil valeraha käitlemist pidada ühtseks käitumiseks. Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid vastupidist, mistõttu tuleb in dubio pro reo-põhimõttest johtuvalt järeldada, et vastavalt valitud teoplaanile hõlmas süüdistatava tahtlus enne ühe teo lõpuleviimist juba järgmise hulga kupüüride käibelelaskmist. Kuivõrd tegemist on ühe jätkuva teoga ning T. Leppikut ei ole varem karistatud

§ 334järgi, mis täidaks korduvuse kriteeriumi, tuleb tühistada T.

Leppiku süüdimõistmine ja karistamine

§ 3345

§ 334lg 1 järgi.

29. Süüditunnistamine kergemas teos toob praegusel juhul kaasa vajaduse kergema karistuse mõistmiseks.

§ 334

lg 1 järgi karistatakse võltsitud raha käitlemise eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Arvestades kohtute mõistetud karistuse aluseks olnud asjaolusid, eeskätt keskmisest väiksemat süüd ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, tuleb T. Leppikut karistada 2-aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 järgi tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud 2 päeva ning

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 järgi liita karistusele Tartu Maakohtu 1.

aprilli 2020. a otsusega asjas nr 1-18-3710 mõistetud vangistus 2 aastat 6 kuud. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, loeb kolleegium ärakantavaks karistuseks 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, mis jääb

§ 73lg-te 1 ja 3 kohaselt 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

Riigikohus nõustub ringkonnakohtu argumentidega käitumiskontrolli kohaldamise vajalikkusest ja jätab selles osas kohtu otsuse muutmata. IV

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a ja Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a otsuse T. Leppiku süüditunnistamises ja karistamises

§ 334lg 2 p 1 järgi ning talle liitkaristuse mõistmises.

Kolleegium tunnistab T. Leppiku süüdi

§ 334

lg 1 järgi ning karistab teda 2 aasta pikkuse vangistusega, arvab eelvangistuses viibitud aja

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka ning kergendab

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristust.

Muus osas jäävad otsused muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

1. Riigikohus määras
2. augusti
3. a määrusega Advokaadibüroole Normann ja Partnerid 439 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 79 eurot ja 20 senti) T. Leppikule eelmenetluses kassatsiooni esitamisega seotud riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 186 lg 1 järgi jääb see kulu Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6