← Eesti

1-23-3914/27

Obsah (15)§ 3891§ 298§ 389§ 64§ 68§ 73§ 78§ 83§ 289§ 288§ 14§ 121§ 294§ 16§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2024, Tallinnas Kriminaalasja number 1-23-3914 (18930000094) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Christe

) § 3891 lg 1 ja § 298 lg 1 järgi, Revelsemo OÜ süüdistuses

§ 3891

lg 3 järgi, TVG-Stal OÜ süüdistuses

§ 298

lg 3 järgi ning Nomse OÜ süüdistuses

§ 298

lg 3 järgi üldmenetluses Prokurör Leelo Soomaa Süüdistatav Oleg Nurme (isikukood 34912250240; elukoht xxx; xxx kodakondsus; xxx; emakeel: xxx keel, valdab xxx keelt; töökoht: X; kehtivad karistused puuduvad) Oleg Nurme peeti KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni 27.08.2019. Tõkendit kohaldatud ei ole. Vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras) Revelsemo OÜ (registrikood 14224690; asukoht Masina 22, Tallinn; seaduslik esindaja Oleg Nurme; kehtivad karistused puuduvad). Tõkendit kohaldatud ei ole Vandeadvokaat Sven Sillar (määratud korras) TVG-Stal OÜ (registrikood 14220099; asukoht Masina 22, Tallinn; seaduslik esindaja Oleg Nurme; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, üks kehtiv väärteokaristus VMS § 301 lg 2 järgi). Tõkendit kohaldatud ei ole Vandeadvokaadi abi Kadi Sitska (määratud korras) Nomse OÜ (registrikood 14219676; asukoht Masina 22, Tallinn; seaduslik esindaja Oleg Nurme; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, üks kehtiv väärteokaristus VMS § 301 lg 2 järgi). Tõkendit Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav 1-23-3914 Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg kohaldatud ei ole Vandeadvokaat Jugans Grossmann (määratud korras) 30.11.2023, 01.12.2023, 06.12.2023, 20.12.2023, 24.01.2024, 31.01.2024, 05.02.2024 ja 22.05.2024 RESOLUTSIOON Tunnistada Oleg Nurme süüdi

§ 298lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

Tunnistada Oleg Nurme süüdi

§ 389

1 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.08.2019 ja ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Oleg Nurme ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.05.2024. Tunnistada Revelsemo OÜ süüdi

§ 389

1 lg 3 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 50 000 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui Revelsemo OÜ ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates 22.05.2024.

Tunnistada TVG-Stal OÜ süüdi

§ 298

lg 3 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 40 000 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui TVG-Stal OÜ ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates 22.05.2024.

2 1-23-3914 Tunnistada Nomse OÜ süüdi

§ 298

lg 3 ning mõista karistuseks rahaline karistus 20 000 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui Nomse OÜ ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates 22.05.2024.

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslik nõudeavaldus ning mõista Oleg Nurmelt ja Revelsemo OÜ-lt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 91 688,92 eurot ja sellele lisanduv intress 0,06% päevas alates 03.05.2023 kuni maksunõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks olev maksunõude suurus. Välja mõistetud avalik-õigusliku nõude summa tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank, märkides selgitusena „kriminaalasi 1-23-3914, avalik-õigusliku nõudeavalduse hüvitamine”. Avalik-õigusliku nõudeavalduse täieliku tasumiseni jätta aresti alla Harju Maakohtu 23.08.2019 määrusega nr 1-19-5714 ja 26.08.2019 määrusega nr 1-19-5197 arestitud: - Oleg Nurme nimele avatud Swedbank AS-i arvelduskontol nr EEXXX olevad rahalised vahendid (seisuga 05.12.2022 kokku 2957.22 eurot); - Oleg Nurme nimele avatud Swedbank AS-i arvelduskontol nr EEXXX olevad rahalised vahendid (seisuga 05.12.2022 kokku 1162.43 eurot). - Oleg Nurme nimele avatud Swedbank AS-i arvelduskontol nr EEXXX olevad rahalised vahendid (seisuga 05.12.2022 kokku 7.38 eurot). - Oleg Nurme nimele avatud AS LHV Pank arvelduskontol nr EEXXX olevad rahalised vahendid (seisuga 22.11.2022 kokku 1638.59 eurot). - Revelsemo OÜ nimele avatud Swedbank AS-i arvelduskontol nr EXXX olevad rahalised vahendid (seisuga 05.12.2022 kokku 635.83 eurot). Konfiskeerimine

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida

§ 289

lg 1,3 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemise vahendiks olnud sularaha summas 300 eurot (hoiule antud Politsei- ja Piirivalveametile). Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Oleg Nurmelt riigituludesse menetluskuludena teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 3748,20 eurot, kokku 4 978,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 414,85 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr 3 1-23-3914 EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR Pank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700015039 ning selgitus „Oleg Nurme, 1-23-3914, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Revelsemo OÜ-lt riigituludesse menetluskuludena teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1191,60 eurot, kokku 2 421,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 201,80 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR Pank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700015042 ning selgitus „REVELSEMO OÜ, 1-23-3914, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista TVG-Stal OÜ-lt riigituludesse menetluskuludena teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 2 977,44 eurot, kokku 4 207,44 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 350,62 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR Pank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700015055 ning selgitus „TVG-Stal OÜ, 1-23-3914, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Nomse OÜ-lt riigituludesse menetluskuludena teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 2164,20 eurot, kokku 3 394,2 eurot. Kaitsja 20.12.2023 taotluse õigusabikulude kindlaks määramiseks rahuldab kohus osaliselt, s. o summas 972 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 282,85 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR Pank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700015068 ning selgitus „NOMSE OÜ, 1-23-3914, kriminaalmenetluse kulud“. Kui 4 1-23-3914 rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid Kriminaaltoimikus olevad alljärgnevad teabekandjad ja dokumendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde: - 20.03.2019 asitõendi vaatlusprotokollile lisatud CD-plaat, millele on salvestatud menetleja päringud AS-ile LHV Pank, AS-ile SEB Pank ja Swedbank AS-ile ning pankade vastused koos lisatud kontoväljavõtetega (tõend 16.21.2); - 07.06.2019 jälitustoimingu protokollile lisatud DVD-plaat, millele on salvestatud R. S. poolt kasutatavas sõiduautos Škoda Rapid reg-nr-ga XXX asuvate kaamerate salvestused ajavahemikul 29.05.2019 kell 09:15–09:26 ja ajavahemikul 31.05.2019 kell 10:00–10:04 (tõend 16.41.1); - 04.06.2019 asitõendi vaatlusprotokollile lisatud CD-plaat, millele on salvestatud aadressil Filtri tee 14, Tallinn asuva kalmistu juures paiknevate linnakaamerate salvestused ajavahemikul 31.05.2019 kell 09:59–10:04 (tõend 16.42.1); - 27.04.2023 vaatlusprotokollile lisatud CD-plaat, millel on Swedbank AS ja LHV Pank AS vastuskirjad ning Revelsemo OÜ pangakontode nr EEXXX ja EEXXX väljavõtted (tõend 16.22.1); - 31.05.2019 tunnistaja R. S. poolt ülekuulamise käigus üle antud dokumendid, s.o välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlused (tõendid 16.3416.39). Maksu- ja Tolliameti andmehoidlas olevad alljärgnevad andmed KrMS § 126 lg 3 p 1,4 alusel säilitada kuni kohtuotsuse jõustumiseni Maksu- ja Tolliameti andmehoidlas ning kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada: - 27.08.2019 aadressil Masina 22, Tallinn teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefonist Samsung Galaxy A5 ja SIM-kaardist kopeeritud andmed; - 27.08.2019 aadressil Masina 22, Tallinn teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kahest mobiiltelefonist Samsung Galaxy J7 koos SIM-kaartidega, sülearvutist HP Pro Book 4540s ning üheteistkümnest mäluseadmest loodud konteinerfailid ja andmekandjate koopiad. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Oleg Nurmele alljärgnevad dokumendid (asuvad hoiul Põhja Ringkonnaprokuratuuris): - 27.08.2019 aadressil Masina 22, Tallinn teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid, mis on suletud tõkendiga nr 001964376; 27.08.2019 H. N. elukohas aadressil XXX teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid, mis on suletud tõkendiga nr FT0419569; - 24.10.2019 üleandmise-vastuvõtmise aktiga Oleg Nurme poolt Maksu- ja Tolliametile üle antud dokumendid, mis on suletud tõkendiga nr KOV008193; - 27.08.2019 tunnistaja H. N. poolt ülekuulamise käigus üle antud raamatupidamisdokumendid, mis on suletud tõkendiga nr 001964254. Kohtuotsus edastada süüdistatavatele, kaitsjatele, prokurörile, Politsei- ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile, Tartu Maakohtu registriosakonnale. 5 1-23-3914 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 23.05.2024. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtus alates 22.05.2024. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus maksukuriteos 1. Oleg Nurme ja Revelsemo OÜ on antud kohtu alla süüdistatuna

§ 389

1 lg 1,3 järgi selles, et Oleg Nurme, olles alates 20.03.2017 äriühingu Revelsemo OÜ juhatuse liige jättis Revelsemo OÜ huvides äriühingu maksukohustuse vähendamise eesmärgil tahtlikult esitamata äriühingu käibedeklaratsioonides andmed maksustamisperioodide jaanuar 2018– veebruar 2019 (k.

  1. a)kohta, mille tulemusena varjati 20%-lise käibemaksumääraga maksustatavat käivet kokku summas 458 444,60 eurot ning selle arvelt tasumisele kuuluvat käibemaksu enam kui suurele kahjule vastav summas, s.o 91 688,92 eurot. 2. Nimelt jättis Revelsemo OÜ juhatuse liige Oleg Nurme tahtlikult äriühingu käibemaksukohustuslaseks registreerimata, kuigi äriühingu arvelduskontodelt nähtub, et juba ajavahemikul 21.08.2017–22.12.2017 toimunud laekumistega täitus äriühingu maksukohustuslaseks registreerimise piirmäär (vastavalt 2017. aastal kehtinud KMS § 19 lgle 1 tekkis registreerimiskohustus 16 000 euro ületamisel; RT I, 10.12.2010, 3 Alates 01.01.2018 kehtima hakanud KMS § 19 lg 1 järgi tekkis kohustus end maksukohustuslasena registreerida, kui isiku maksustatav käive ületas kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot. Kohustus end maksukohustuslasena registreerida tekkis nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast [RT I, 08.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]). Seega tekkis Revelsemo OÜ-l nimetatud ajavahemikule järgnevast päevast kohustus registreeruda käibemaksukohustuslaseks ning samuti KMS § 3 lg 4 p-st 1 tulenev kohustus hakata väljastama tehingupartneritele arveid koos käibemaksuga ja KMS § 27 lg-st 1 tulenev kohustus esitada iga kuu 20. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsioone. Revelsemo OÜ juhatuse liige Oleg Nurme jättis nimetatud kohustused täitmata ning ei registreerinud Revelsemo OÜ registreerimiskohustuse tekkimisel äriühingut käibemaksukohustuslaseks. 3. Revelsemo OÜ, omamata kehtivat käibemaksukohustuslase numbrit, on ajavahemikul jaanuar 2018–veebruar 2019 (k.
  2. a)väljastanud müügiarved kogusummas 310 881,20 eurot. Samuti on Revelsemo OÜ ajavahemikul jaanuar 2018–veebruar 2019 (k.
  3. a)väljastanud arveid kogusummas 147 563,40 eurot, millede tasumine nähtub Revelsemo OÜ arvelduskontodele nr EEXXX (Swedbank AS) ja nr EEXXX (AS LHV Pank). 4. Seega on Revelsemo OÜ jätnud maksustamisperioodidel jaanuar 2018–veebruar 2019 deklareerimata käivet summas 458 444,60 eurot ja selle arvelt tasumisele kuuluvat 6 1-23-3914 käibemaksu kokku summas 91 688,92 eurot järgnevalt: a. 2018. aasta jaanuaris deklareerimata käivet summas 40 609,20 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 8121,84 eurot; b. 2018. aasta veebruaris deklareerimata käivet summas 108 513,60 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 21 702,72 eurot; c. 2018. aasta märtsis deklareerimata käivet summas 58 568,55 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 11 713,71 eurot; d. 2018. aasta aprillis deklareerimata käivet summas 52 089,50 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 10 417,90 eurot; e. 2018. aasta mais deklareerimata käivet summas 73 434,00 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 14 686,80 eurot; f. 2018. aasta juunis deklareerimata käivet summas 13 200,00 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 2640,00 eurot; g. 2018. aasta augustis deklareerimata käivet summas 3160,50 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 632,10 eurot; h. 2018. aasta septembris deklareerimata käivet summas 20 310,00 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 4062,00 eurot; i. 2018. aasta oktoobris deklareerimata käivet summas 21 862,90 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 4372,58 eurot; j. 2018. aasta novembris deklareerimata käivet summas 26 718,00 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 5343,60 eurot; k. 2018. aasta detsembris deklareerimata käivet summas 19 211,85 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 3842,37 eurot; l. 2019. aasta jaanuaris deklareerimata käivet summas 15 045,50 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 3009,10 eurot; m. 2019. aasta veebruaris deklareerimata käivet summas 5721,00 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 1144,20 eurot. Süüdistus altkäemaksu kuriteos 5. Oleg Nurme on antud kohtu alla süüdistatuna

§ 298

lg 1 järgi ning TVG-Stal OÜ ja Nomse OÜ

§ 298lg 3 järgi altkäemaksu andmises.

6. Oleg Nurmet, TVG-Stal OÜ-d ja Nomse OÜ-d süüdistatakse selles, et Oleg Nurme, olles alates 13.03.2017 äriühingute TVG-Stal OÜ ja Nomse OÜ juhatuse liige ning seega nimetatud äriühingute tahte suunamiseks õigustatud isik, andis tahtlikult TVG-Stal OÜ ja Nomse OÜ huvides tegutsedes nimetatud äriühingute nimel koostatud välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste vastuvõtmise ning nendes positiivsete otsuste tegemise eest altkäemaksu Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelvalvetalituse teabegrupi teabetöö vanempiiriametnik R. S.le, kes, täites muuhulgas Politsei ja piirivalve seaduse § 3 lg 1 p-des 6 ja 7 kehtestatud ülesandeid (piirivalve valdkonna asjade korraldamine, süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras), on oma kohustustest tulenevalt

§ 288mõttes ametiisik.

  1. 29.05.2019 ajavahemikul kell 09:15–09:26 kohtusid Oleg Nurme ja Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri-ja migratsioonijärelvalvetalituse teabegrupi teabetöö vanempiiriametnik R. S. aadressil XXX asuva maja esise ja lasteaia X vahelisel alal sõiduautos Škoda Rapid regnr-ga XXX. Kohtumise käigus andis Oleg Nurme R. S.le mõista, et soovib temalt kui 7 1-23-3914 ametiisikult välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste vastuvõtmist ning nendes positiivsete otsuste tegemist. Iga menetlusse võetud taotluse eest lubas Oleg Nurme tasuda 50 eurot. R. S. andis kohtumise käigus korduvalt Oleg Nurmele teada, et selline tegevus on ebaseaduslik ning et ta tunneb muret. Oleg Nurme kinnitas, et tema kellelegi ei lobise ning et tal ei ole vaja kõike enda jaoks untsu keerata. Lepiti kokku, et Oleg Nurme toob R. S.le esialgu kuni 10 taotlust.
  2. 31.05.2019 ajavahemikul kell 10:00–10:04 kohtusid Oleg Nurme ja R. S. aadressil Filtri tee 14, Tallinn asuva Kaitseväekalmistu parklas sõiduautos Škoda Rapid reg-nr-ga XXX. Kohtumisel andis Oleg Nurme R. S.le üle kilekaaned, millesse olid pakitud 6 välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust koos erinevate dokumentidega järgmiste isikute nimedele: L. R.(sünd. XXX), M. H. (sünd. XXX), A. F. (sünd. XXX), D. K. (sünd. XXX), A. D. (sünd. XXX) ja S. B. (sünd. XXX). Samuti andis Oleg Nurme R. S. üle ümbriku sularahaga kogusummas 300 eurot (6 × 50 eurot) vastutasuna selle eest, et R. S. võtaks menetlusse Oleg Nurme poolt juhitavate äriühingute TVG-Stal OÜ ja Nomse OÜ nimel koostatud taotlused eespool nimetatud välismaalaste lühiajaliseks töötamiseks Eestis. 9.

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. 10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organiks juhatus. Eeltoodu alusel Oleg Nurme, olles äriühingute TVG-Stal OÜ ja Nomse OÜ juhatuse liige, on äriühingu organi liikmeks

§ 14lg 1 mõistes.

11.

§ 288

lg 1 järgi ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. 12. Oleg Nurme ennast ega TVG-Stal OÜ ja Nomse OÜ kõnealuses süüdistuses süüdi ei tunnista. Tema sõnul oli üle antud raha näol tegemist riigilõivuga. Maakohtu seisukoht esitatud süüdistuse osas Maksukuriteo süüdistus 13.

§ 3891

lg 1 näeb ette vastutuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam.

§ 121

p 2 kohaselt loetakse suureks kahjuks summat, mis ületab 40 000 eurot.

§ 3891

lg 3 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on pandud toime juriidilise isiku poolt. Süüdistus tugineb esimesele teoalternatiivile – maksukohustuse vähendamise eesmärgil andmete esitamata jätmine. 8 1-23-3914

  1. Antud juhul taandub pooltevaheline vaidlusküsimus peamiselt sellele, kas süüdistuses kirjeldatud teoga vähendati maksukohustust ja kas tegu oli tahtlik. Süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude osas poolte vahel vaidlust ei ole, mistõttu kohus nende analüüsimisel pikemalt ei peatu ning märgib kokkuvõtvalt üksnes järgnevat.
  2. Fakti, et Oleg Nurme oli süüdistuse esemeks oleval perioodil OÜ Revelsemo juhatuse liige, kinnitab 18.05.2021 seisuga äriregistri väljatrükk (tõend nr 16.3). Samast väljatrükist nähtuvalt oli ettevõtte käive 2018.a 556 776 eurot ning 2017.a oli käive 267 701 eurot. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka MTA) andmebaasi väljatrükk (tõend nr 16.4) kinnitab, et OÜ Revelsemo ei ole esitanud avaldust käibemaksukohustuslasena registreerimiseks. Samas ei nähtu sellest väljatrükist, mis kuupäeva seisuga vastav päring tehtud on. MTA sisemisest kirjavahetusest (tõend nr 16.6) nähtuvalt ei olnud vähemalt 25.11.2019 seisuga vastavat avaldust ega registreeringut tehtud.
  3. Süüdistuse väidet, et Revelsemo OÜ ei esitanud vahemiku 01.2018-02.2019 kohta käibedeklaratsioone, kinnitab 20.05.2021 koostatud vaatlusprotokoll (tõendid nr 16.5), millest nähtuvalt ei ole MTA e-andmebaasis vastavaid deklaratsioone registreeritud. Deklaratsioonide esitamata jätmist kinnitab ka Oleg Nurme (06.12.2023 protokoll).
  4. OÜ Revelsemo käivet perioodil 01.2018 – 02.2019 kinnitavad Oleg Nurme poolt välja antud OÜ Revelsemo arved ning nende vaatlus (tõendid nr 16.26). Samad arved andsid välja ka arvete saajad - X OÜ (tõendid nr 16.7), X OÜ (tõendid nr 16.8, 16.9), X OÜ (tõendid nr 16.10), X OÜ (tõendid nr 16.11), X OÜ (tõendid nr 16.12), X OÜ (tõendid nr 16.13), X OÜ (tõendid nr 16.14), X OÜ (tõendid nr 16.15), X OÜ (tõendid nr 16.16), X OÜ (tõendid nr 16.17) ja X OÜ (tõendid nr 16.18, 16.19). Kõiki nimetatud arveid on vaadeldud 02.05.2023 vaatlusprotokollis (tõend nr 16.20). Loetletud arved on kogusummas 310 881,20 eurot. Arvetel käibemaksu ei kajastu.
  5. OÜ Revelsemo tehingud kajastuvad ka ettevõtte pangakontode väljavõtetel (periood 01.201802.2019), mida vaadeldi 20.03.2019 koostatud vaatlusprotokollis (tõend nr 16.21). Lisaks eelnevalt viidatud arvetele nähtuvad neist tehingud ja laekumised ettevõtetelt: X OÜ, X OÜ, X OÜ, X OÜ, X OÜ, X OÜ, X OÜ, X OÜ. Siinjuures toob kohus välja, et X OÜ-lt oli laekumisi summas 91108,50, kuid süüdistuses on viidatud arvetele summas 76096,
  6. Kajastatud ei ole 01.2018 laekumist summas 15012 eurot, mis on tehtud 2017.a arvete alusel. Seonduvalt OÜ-ga X tuleb märkida, et nii Nurme kui X OÜ poolt esitatud arvete seas ei kajastunud arvet nr BG-2/18 summas 9119,50 eurot, mis arvelduskonto andmetel tasuti 19.10.
  7. Arvelduskontodelt nähtub OÜ Revelsemo 01.2018-02.2019 arveid ja laekumisi, mille kohta Oleg Nurme ise arveid ei esitanud, kogusummas 147 563,40 eurot. Kokku on tuvastatud OÜ Revelsemo müügikäivet perioodil 01.2018 – 02.2019 vähemalt 458 444,60 euro ulatuses (sellest 437 678,10 moodustab 2018.a käive ning 20 766,50 2019.a jaanuari ja veebruari käive).
  8. 01.01.2018 kehtinud KMS § 19 lg 1 redaktsiooni kohaselt tekkis isikul maksukohustuslasena registreerimiskohustus, kui KMS § 1 lg 1 p 1,3 tehingute maksustatav käive ületas kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot. Registreerimiskohustus tekkis nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast ning registreerimisavalduse pidi KMS § 20 lg 1 kohaselt esitama kolme tööpäeva jooksul alates registreerimiskohustuse tekkimise päevast. OÜ Revelsemo käive ületas vastavat määra juba 2018.a jaanuaris, mil see küündis 40609,20 euroni. Seega pidanuks registreerima OÜ Revelsemo käibemaksukohustuslasena hiljemalt 9 1-23-3914 2018.a veebruari alguses. MTA andmetel ei olnud OÜ-t Revelsemo vähemalt 2019 novembri seisuga käibemaksukohustuslaseks registreeritud. Oleg Nurme põhjendused registreerimiskohustuse täitmata jätmise osas olid vastuolulised, kuid lõpuks ta märkis, et tegemist oli hooletusega (vt täpsemalt allpool). Ta ei pannud tähele, et avaldus jäi esitamata. Teiste temale kuuluvate ettevõtete osas oli ta vastava taotluse esitanud. Tõendist nr 16.5.2 nähtuvalt esitas OÜ Revelsemo 22.06.2020 tagantjärele käibedeklaratsioonid perioodi 05-12.2019 kohta. Lisaks nähtub OÜ Revelsemo pangakonto väljavõttest (tõend nr 16.22), et registreerimiskohustuse tekkimise määr oli ületatud juba 2017.a, mil see oli 16 000 eurot. Kuid vastav periood ei ole antud juhul süüdistuse esemeks.
  9. Käibemaksukohustuslasena pidanuks OÜ Revelsemo KMS § 3 lg 3 ja lg 4 p 1 kohaselt arvestama ning tasuma oma maksustamisele kuuluvalt käibelt käibemaksu. KMS § 24 lg-st 1 tulenevalt pidanuks OÜ Revelsemo maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.
  10. KMS § 37 lg 7 p 8, 9 ja 10 kohaselt tuleb maksukohustuslasel arvele lisada kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta, maksustatav summa koos käibemaksumääraga ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma. OÜ Revelsemo väljastatud arved ei vasta nimetatud nõuetele. Arvetele ei ole märgitud käibemaksu. KMS § 15 lg 1 01.01.2018 kehtinud redaktsioonis oli käibemaksumääraks 20%.
  11. Ülal toodust järelduvalt pidanuks ettevõtte 01.2018 – 02.2019 lisama oma teenuste ja toodete arvetele käibemaksu kokku summas 91 688, 92 eurot (458 444,60 + 20%). Ülal käsitletud OÜ Revelsemo arvetel käibemaksu ei kajastunud.
  12. Tulenevalt KMS § 27 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 on maksustamisperioodiks kalendrikuu ning OÜ Revelsemo pidanuks esitama käibedeklaratsiooni igale maksustamisperioodile järgneva kuu
  13. kuupäevaks. Perioodi 01.2018 – 02.2019 kohta OÜ Revelsemo käibedeklaratsioone ei esitanud (tõend 16.5).
  14. Eelnevat kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud, et OÜ-l Revelsemo tekkis hiljemalt 2018.a veebruari alguses käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus. Samuti tekkis ettevõttel kohustus arvestada ja kajastada oma arvetel käibemaksu ning esitada igakuiselt käibemaksudeklaratsioone. Ühtegi nimetatud kohustust ei täidetud.
  15. Tulenevalt MKS § 8 lg-st 1, ÄS § 180 lg-st 1 ja §-st 183 oli Oleg Nurme, kui OÜ Revelsemo juhatuse liikme, kohustus korraldada OÜ Revelsemo MKS-st ja käibemaksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine. Seega on OÜ Revelsemo käibemaksukohustuslasena registreerimata jätmine, käibemaksu mittearvestamine ning käibedeklaratsioonide mitte esitamine etteheidetav Oleg Nurmele.
  16. Otsustamaks kas Oleg Nurme ja OÜ Revelsemo kirjeldatud tegevusetus on käsitletav kuriteona

§ 3891

lg 1 ja 3 tähenduses, vajab tuvastamist, kas antud juhul oli käibemaksudeklaratsioonide esitamata jätmine tahtlik ja kantud eesmärgist vähendada ettevõtte maksukohustust. 10 1-23-3914

  1. OÜ-le Revelsemo ning teistele Oleg Nurme ettevõtetele süüdistuse esemeks oleval perioodil raamatupidamisteenust osutanud H. N. andis kohtus ütluseid (01.12.2023 protokoll), millest nähtuvalt jagas talle tööülesandeid vahetult Oleg Nurme. Tunnistaja tegi müügiarveid, kassat, pearaamatut, pani kokku kuu, lõpuks aasta. Tehingupartneritega suhtles Oleg Nurme, kuid müügiarveid edastas tunnistaja. Deklaratsioone koostas ja esitas samuti tunnistaja. Tunnistajale teadaolevalt oli OÜ Revelsemo käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär ületatud ning tal oli sellest Oleg Nurmega ka korduvalt juttu ning Oleg Nurme väitis, et tegeleb sellega. Ise ta ei oleks saanud vastavat registreeringut teha.
  2. MTA töötajana ütluseid andnud N. M. kinnitas (06.12.2023 protokoll), et OÜ Revelsemo ei ole käibemaksukohustuslasena registreerimise taotlust esitanud. Küll aga rääkis ta Oleg Nurmega OÜ X registreerimisest. Oleg Nurme esitas taotluse nimetatud ettevõtte registreerimiseks käibemaksukohustuslaseks, kuid ei suutnud tõendada käibe olemasolu. Seetõttu jäi taotlus rahuldamata. Tunnistaja ütluseid kinnitab ka MTA kirjavahetus (tõend nr 16.5). Tunnistaja ütlustega haakub ka kaitsja poolt tõendina esitatud Maksu- ja Tolliameti 21.06.2018 otsus OÜ X käibemaksukohustuslasena registreerimata jätmise kohta. Otsuse põhistustest nähtuvalt esitas Oleg Nurme registreerimistaotluse 14.05.
  4. Oleg Nurme ütles ülekuulamisel (06.12.2023 protokoll), et ta teadis väga hästi, et peab taotlema käibemaksukohustuslaseks registreerimist, kui teatud summa ületatud, algul 16 000 ja hiljem 40
  5. Tema firmasid ei tahetud registreerida. Paljud ettevõtted, kellega ta tehinguid tegi, jäid talle võlgu. Pärast mitmekuulist vaidlemist sai OÜ-d Nomse ja TVG-Stal registreeritud. Seejärel hakkas tegelema X, X ja Revelsemo OÜ-ga. Sõdis X ja X OÜ pärast ja Revelsemo ununes. Käivet oli piisvalt. Aga tegevust põhimõtteliselt ei olnud ja ma selle pärast kogu oma tähelepanu oli selle X’le ja X’le. Hiljem väitis Nurme, et sai käibemaksukohustuslasena registreerimise keeldumise ka Revelsemo OÜ kohta. Mitme firma osas te keeldumise saite? – Keeldumise sain X, NOMSE, TVG-STAL, X ja Revelsemo. Konkreetselt nendel. Nende firmade osas saite keelduva vastuse, kuigi te esitasite taotlused? – Jah. Mitu korda ja mitu kuud ma siis esitasin. Hiljem ütles Nurme teise kaitsja küsimustele vastates: Kas Revelsemo asjas te esitasite ka ametliku taotluse või mille pärast te ei esitanud, kui te ei esitanud? Või miks teil niimoodi õhku jäi see asi? – Ma esitasin. Ma kindlasti rääkisin, sest hingel oli see. Sest ma ei ole ju idioot, et viiele firmal ma taotlen ja ühele firmale ei taotle. Ainult, et siis see jäi vist kahe silma vahele sellepärast, et koguaeg tähelepanu oli suunatud sellele X’le ja X’ile. Siin on väga oluline see tahtluse küsimus, nagu ma aru saan, et kas ta jäi tahtlikult esitamata või nüüd täna räägite, et hooletusest? – Hooletusest. Hooletusest, kogemata jäi? – Jah. Ka prokurörile vastates jäi Nurme hooletuse versiooni juurde öeldes, et tegelikult minu peas oli, et ma esitasin käibemaksukohuslase avalduse. Aga kuna ma ei tea, miks see oli, see ei olnud meelega tehtud. Tuli välja, et ei ole esitanud. See ei ole meelega tehtud. Seega on Oleg Nurme ütlused OÜ Revelsemo kohta registreerimistaotluse esitamise osas vastuolulised, kuid lõpuks jäi Nurme versiooni juurde, mille kohaselt ta arvas, et esitas taotluse, kuid tuleb välja, et tegelikult ei esitanud. 11 1-23-3914
  6. Ükski muu tõend ei kinnita, et Nurme oleks OÜ Revelsemo registreerimist taotlenud või saanud eitava vastuse. Kui OÜ X kohta esitas Nurme kaitsja kohtule MTA keeldumise otsuse, siis teiste ettevõtete osas ta seda ei teinud. Nimetatud fakt kinnitab veelkord, et taolist keeldumise otsust ei ole Revelsemo OÜ suhtes tehtud ega saadudki teha, sest registreerimistaotlust ei esitatud.
  7. Siinkohal väärib tähelepanu KMS § 20 lg 10, mis sätestab, et olukorras, kus maksuhalduril on andmeid, et isikul on tekkinud registreerimiskohustus, kuid ta ei ole registreerimisavaldust tähtaegselt esitanud, registreerib maksuhaldur isiku omal algatusel registreerimiskohustuse tekkimise päeva seisuga. Maksuhaldur teeb isikule tema registreerimist käsitleva otsuse teatavaks kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.
  8. KMS § 20 lg-s 10 sätestatud korras isiku tagasiulatuvalt käibemaksukohustuslasena registreerimisel tekib tagasiulatuvalt ka arvetele käibemaksu lisamise kohustus ning käibemaksu tasumise kohustus vastavalt KMS §-le
  9. Seeläbi tekib isikul ühtlasi tagantjärele õigus deklareerida ja arvestada tehingutelt arvestatud käibemaksust maha sisendkäibemaks vastavalt KMS § 29 lg-le
  10. Tulenevalt MKS §-st 89 ja 98 on maksukohustuslasel endal õigus esitada vastavaid parandusdeklaratsioone kolme aasta jooksul.
  11. Antud juhul ei nähtu, et Oleg Nurme või MTA oleks kasutanud võimalust registreerida OÜ Revelsemo tagantjärele alates 01.01.2018 käibemaksukohustuslaseks, kuigi enda sõnul oli Nurme registreerimise kohustusest teadlik, kuid see jäi tal tähelepanuta. Kui taoline väide tõele vastaks, siis jääb arusaamatuks, miks ta tagantjärele registreeringut teinud ei ole, kuigi ta sai hiljem teada, et oli unustanud. Sealjuures on märkimisväärne asjaolu, et maksuhalduri andmetest nähtuvalt esitas ettevõte 22.06.2020 tagantjärele deklaratsioonid perioodi 05-12.2019 kohta, kuid süüdistuse esemeks oleva perioodi kohta deklaratsioone ei esitatud. Kui ettevõte esitas 22.06.2020 perioodi 0512.2019 kohta deklaratsioonid, sai ta igal juhul hiljemalt sel hetkel aru, et varasemad deklaratsioonid on esitamata ning teadvustas võimalust esitada deklaratsioonid ka 01.201802.2019 kohta. Ettevõtte juhina oli Oleg Nurme vältimatult teadlik ettevõtte käibe mahtudest ja tehingute iseloomust. Seda kinnitavad lisaks Nurme enda ütlustele üheselt ka raamatupidaja ütlused, millest nähtuvalt suhtles tehingupartneritega Oleg Nurme. Taoline käitumine kinnitab selgelt teadlikku otsustust jätta süüdistuse esemeks oleva perioodi kohta deklaratsioonid esitamata. Vastav teadlik otsus pidi olema tehtud juba 2018.a, kuna raamatupidaja sõnul oli tal Oleg Nurmega juttu sellest, et ettevõte tuleb registreerida käibemaksukohustuslaseks. Asjaolu, et Oleg Nurme hoolimata raamatupidaja meeldetuletusest taotlust ei esitanud, kinnitab veelkord, et tegemist oli teadliku valikuga ettevõte käivet mitte deklareerida. Kuivõrd Oleg Nurme oli ettevõtte igapäevase majandustegevusega kursis ning suhtles tehingupartneritega, ei ole usutav ka võimalus, et talle jäi märkamata käibemaksu puudumine arvetel. Ka see kinnitab teadlikku tegevusetust.
  12. Järgnevalt hindab kohus kaitse väiteid, mille kohaselt ei ole antud juhul riigile maksukahju tekkinud. Kui OÜ Revelsemo oleks end käibemaksukohustuslaseks registreerinud ning arvestanud ja tasunud käibemaksu, siis oleks ostjatel tekkinud omakorda sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning õigus maksta vähem käibemaksu. Seega pole riik kahju kannatanud. Teise argumendina tõi kaitsja välja, et käibemaksu tasumist saab nõuda vaid juhul, kui ostjad oleks seda tasunud. Antud juhul ei ole ostjad OÜ-le Revelsemo käibemaksu tasunud, mistõttu ei ole alust viimaselt seda ka nõuda. 12 1-23-3914
  13. Esmalt märgib kohus, et nõustuda ei saa järeldusega, mille kohaselt oli OÜ Revelsemo käibemaksu tasumise kohustus sõltuvuses sellest, kas ostjad on OÜ-le Revelsemo käibemaksu tasunud või mitte. Käibemaksu arvestamine ja arvetele lisamine oli OÜ Revelsemo kohustus (KMS § 24). Asjaolu, et isik jätab selle kohustuse täitmata, ei vabasta teda käibemaksu tasumise kohustusest ning maksuhalduril on õigus arvestamata ja tasumata maksusumma määrata ja isikult välja nõuda (MKS § 92 ja § 95). Sealjuures on isikul õigus teha tagantjärele muudatused ka ostjatele esitatud arvetel ning lisada neile arvestamata jäänud käibemaksusumma (KMS § 20 lg 10 ja § 24).
  14. Samuti ei saa nõustuda seisukohaga, et antud juhul maksukahju ei tekkinud, kuivõrd arvetele KMS § 24 korras käibemaksu lisamise korral oleks ostjad saanud vastava summa omakorda sisendkäibemaksuna maha arvata. Vastuväite näol on tegemist tõendamata oletusega, kuna ei ole teada, kas tehingupartnerid olid käibemaksukohustuslased või mitte. Igal konkreetsel juhul müügiarvet koostades ei pea arve koostaja tuvastama, kas tehingu teine pool on käibemaksukohustuslane või mitte.
  15. Käibemaksu arvestuse ja deklareerimise tegemata jätmist ei saa põhjendada asjaoluga, et tehingu teine pool arvestaks selle nagu nii sisendkäibemaksuna maha, mistõttu riigile makstavad maksud lõppkokkuvõttes ei suureneks. Sellise mõttekäigu kohaselt puuduks käibemaksu arvestamisel üldse igasugune mõte. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ning selle arvestamata ja tasumata jätmisega varjatakse tegelikku käivet. Käibe varjamisega vähendab ettevõte oma maksukohustust ning sealjuures ei oma tähtsust ka küsimus, kas ostjad oleksid käibemaksu arvestamise korral seda ettevõttele tasunud või mitte.
  16. Hinnates kohtule esitatud andmete pinnalt OÜ Revelsemo toimimist, järeldub, et OÜ Revelsemo ostis teenuseid ja tooteid oluliselt väiksemas mahus kui müüs. Ettevõtte pangakonto väljavõttest nähtuvalt (tõend nr 16.21) tegi OÜ Revelsemo perioodil 01.2018-02.2019 väljamakseid kokku summas 488 061,97 eurot. Sellest 369 030 euro ulatuses eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, kas nimetatud väljamaksete alusdokumentidel kajastus käibemaks või mitte. Samas nähtub pangakonto väljavõttest, et valdav osa nimetatud summast – 324 860 eurot, kanti üle X UAB-le (kontole XXX), mis pakub rahvusvahelist maksete teenust. Oleg Nurme ütluste (06.12.2023 protokoll) kohaselt kuulub kõnealune konto Revelsemo OÜ-le, st ülekanded on tehtud Revelsemo OÜ teisele kontole ning nende maksetega ei tasutud kaupade või teenuste eest. Nurme sõnul kandis ta need summad Poola kontole, et maksta seal makse.
  17. Seega tehinguid, mille puhul saaks oletada, et tegemist võis olla eraõiguslikele juriidilistele isikutele kaupade või teenuste soetamise eest tehtud maksetega, oli vaid 44 170 euro ulatuses. Sellest saaks sisendkäibemaks olla maksimaalselt 8834 eurot. Seega võimaliku sisendkäibemaksu mahaarvamise järgselt tekkinuks OÜ-l Revelsemo igal juhul märkimisväärne käibemaksu tasumise kohustus. Jättes ettevõtte käibemaksukohustuslaseks registreerimata, vältis Oleg Nurme suuremas summas käibemaksu tasumist.
  18. Siinjuures on põhjust arvata, et ilma käibemaksuta arvete esitamine võis olla ka osa Oleg Nurme ärimudelist, millega arvestasid ka tehingupartnerid. Nt ainuüksi kaks X OÜ-le esitatud arvet ületasid mõlemad 40 000 eurot. 28.02.2018 arve nr SW-2/18 oli summas 57 736,80 eurot ning 31.05.2018 arve nr SW-5/18 oli summas 57 969 eurot. Seega pidanuks mõlemal juhul tekkima arve saajal küsimus, miks ei ole arvel arvestatud käibemaksu, kuigi sama arve 13 1-23-3914 pinnalt on arusaadav, et see ületab 40 000 piirmäära, millest alates pidanuks arve koostaja registreerima end käibemaksukohustuslaseks. Lisaks ületas nt X OÜ-le ja X OÜ-le 2018.a jooksul esitatud arved kogumis 40 000 euro piirmäära, mistõttu pidanuks ka neil ettevõtetel tõusetuma küsimus käibemaksu arvestuse puudumises Asjaolu, et ostjad neid arveid sel kujul aktsepteerisid ja tasusid, kinnitab, et tegemist oli teadliku skeemiga.
  19. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Oleg Nurme jättis teadlikult ja eesmärgipäraselt OÜ Revelsemo käibemaksukohustuslasena registreerimata, käibemaksu arvestamata ning deklareerimata. Tema teadliku tegevusetuse eesmärk oli OÜ Revelsemo maksukohustuse varjamine.
  20. Tulenevalt MKS § 8 lg-st 1, ÄS § 180 lg-st 1 ja §-st 183 oli Oleg Nurme, kui OÜ Revelsemo juhatuse liikme, kohustus korraldada OÜ Revelsemo MKS-st ja käibemaksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine. Kuivõrd Oleg Nurme toimis nimetatud kohustusi eirates eesmärgiga vähendada OÜ Revelsemo käibemaksukohustust, on tuvastatud, et ettevõtte juhatuse liikmena pani ta maksukuriteo toime OÜ Revelsemo huvides. Neil asjaoludel ning tulenevalt ÄS § 180 lg-st 1 ja § 187 lg-st 1 ning

§ 14

lg 1 p-st 1 ja 3891 lg-st 3 vastutab eelkirjeldatud viisil maksukohustuse varjamise eest ka OÜ Revelsemo. 43. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et Oleg Nurme tegevuses on tuvastatud

§ 3891

lg 1 ning OÜ Revelsemo tegevuses on tuvastatud

§ 3891lg-st 3 objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Altkäemaksu kuriteo süüdistus 44.

§ 298

lg 1 näeb ette karistuse altkäemaksu lubamise või andmise eest.

§ 298

lg 3 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on pandud toime juriidilise isiku poolt. Altkäemaksuks peetakse

§ 294

lg-st 1 tulenevalt ametiisikule endale või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamist ja andmist vastutasuna ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamise eest. Nimetatust lähtuvalt tuleb

§ 298

lg 1 järgi etteheite tegemiseks tuvastada, et ametiisikule lubati või anti üle vara ning seda tehti vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest ning

§ 298

lg 3 kohaselt tuleb täiendavalt tuvastada, kas seda tehti juriidilise isiku poolt ja juriidilise isiku huvides. Siinkohal tuleb märkida, et Nurme kaitsja väide, mille kohaselt tuleb tuvastada ka ametiisiku ebaseaduslik tegu, on ekslik. Kõnealune süüteokoosseis ei sisalda vastavat koosseisulist tunnust. Tegu on karistatav sõltumata sellest, kas altkäemaksu anti vastutasuks ametiisiku seadusliku või ebaseadusliku teo eest. Kohtu hinnangul vastab süüdistuses kajastuv teokirjeldus formaalselt

§ 298lg 1,3 tunnustele.

  1. Uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt, leiab kohus järgmist.
  2. Esmalt märgib kohus, et suures osas ei ole süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude osas poolte vahel vaidlust, mistõttu ei ava kohus nende kinnituseks esitatud tõendite sisu pikemalt 14 1-23-3914 ning piirdub viitega tõendi olemasolule. Kohus käsitleb pikemalt aspekte, mille üle on vaidlus.
  3. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Oleg Nurme oli süüdistuse esemeks oleval ajavahemikul äriühingute TVG-Stal OÜ ja Nomse OÜ juhatuse liige. Seda kinnitab nii Oleg Nurme ise (06.12.23 protokoll) kui ka äriregistri väljatrükid (tõendid nr 16.47; 16.48). Samuti ei ole vaidlust selles, et R. S. oli Oleg Nurmega Politsei- Ja Piirivalveameti ametnikuna suheldes ametiisik

§ 288lg 1 mõttes.

Seda kinnitavad tunnistaja R. S. ütlused (01.12.23 protokoll) ning Politsei- ja Piirivalveameti 22.09.2017 käskkiri nr 1.92.5/434p ja ametijuhend (tõendid nr 16.43 ja 16.44). Vaidlust ei ole ka selles, et Oleg Nurme ja R. S. kohtusid süüdistuses märgitud kohtades ja aegadel ning 31.05.2019 kohtumisel andis Oleg Nurme R. S.le üle kuus välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust koos vastava dokumentatsiooniga ning 300 eurot. Ka neid asjaolusid kinnitavad Oleg Nurme ja R. S. ütlused. Samuti R. S. ülekuulamisprotokolli lisad (tõendid 16.34-16.39), jälitustoimingu protokoll, milles on fikseeritud kõnealune kohtumine (tõend nr 16.41), asitõendi vaatlusprotokollid, milles on vaadeldud üle antud raha ja dokumente (tõend 16.40) ning Filtri tn kalmistu juures paiknevate kaamerate salvestised (tõend 16.42).

  1. Peamisteks vaidlusalusteks küsimusteks on antud juhul – 1) millisel eesmärgil andis süüdistatav R. S.le üle 300 eurot ja 2) kas kuriteo matkimisel ületati jälitustoimingu lubatavuse piire (st kas matkija provotseeris teo valmidust ja kutsus Oleg Nurmes esile otsuse panna toime altkäemaksu andmine).
  2. Esmalt hindab kohus viimast küsimust. 07.06.2019 koostatud jälitustoimingu protokollist nähtuvalt teostati Harju Maakohtu 16.05.2019 määruse alusel matkimist 29.05.2019 ja 31.05.
  3. Nimetatud kuupäevadel toimunud kohtumistel arutatust ilmneb, et Nurme ja S. olid ka varasemalt kohtunud ning S.le raha andmine oli juba enne teemaks olnud. Sama kinnitavad ka Nurme ning S. ütlused ja asjaolu, et Nurme ja S. olid juba 2018.a korduvalt (17.08.18, 13.09.18, 20.09.18, 03.10.18) telefoni teel suhelnud (tõend nr 16.46).
  4. 29.05.2019 kohtumise alguses märkis S., et No, ühesõnaga tolles küsimuses, mis te palusite, ma sain endale kõik load. … põhimõtteliselt, mis te minult tahate? Sellele järgnes juba konkreetsem arutelu taotluste esitamisest, lahendamisest ning selle eest tasu maksmisest. Seal juures on aru saada, et ka konkreetne summa (s. o 50 eurot iga taotluse eest) on varasemalt teemaks olnud. Seega nähtub üheselt, et just Nurme oli aktiivsemaks pooleks, kes palus S. abi välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste lahendamisel. Vestluste käigust ei ilmne, et S. oleks kutsunud Nurmes esile soovi taotluste lahendamist just sel viisil korraldada. Pigem vastupidi. S. andis vestluste ajal mitmel korral märku, et tegemist on õigusvastase tegevusega. Ta ei innustanud ega kiirustanud Nurmet taolisel viisil taotlusi lahendama.
  5. Ka Oleg Nurme ütlused kinnitavad, et taolisel viisil taotluste lahendamine oli Oleg Nurme ettepanek. Nimelt ütles Oleg Nurme kohtus Selle järgi ta võib-olla tõesti trahvi ei määranud. Sellepärast ma arvasingi, et noh normaalne inimene. Mina ise helistasin, et saame kokku ja siis rääkisin, mis mul hingel on, aga tema rääkis see, mis tema hingel on. Tahtis mind koputajaks. Mina ütlesin, et mina koputaja ei ole, et tee mulle siis selle registreeringu. Seega kinnitas Oleg Nurme otsesõnu, et registreeringute taotluste lahendamine süüdistuses 15 1-23-3914 kirjeldatud viisil oli tema enda ettepanek. S. pöördus eelnevalt tema poole hoopis muus küsimuses.
  6. Eelöeldust tulenevalt on kohus seisukohal, et matkimistoiminguga kogutud tõendid on lubatavad ja õiguspärased.
  7. Järgnevalt hindab kohus, kas Oleg Nurme lubas või andis R. S.le vara vastutasuna selle eest, et ta kasutab oma ametiseisundit.
  8. Jälitustoimingu protokollis (tõend nr 16.41) on fikseeritud süüdistatava ja R. S. 29.05.2019 ja 31.05.2019 kohtumised nii helis kui pildis. Mõlemad kohtumised toimusid S. kasutuses olnud sõidukis. Arvestades nii Oleg Nurme ütluseid kui ka kohtumistel räägitut, on ilmne, et süüdistatav sai aru, et S. on Politsei- ja Piirivalveameti ametnik, kelle pädevuses on lahendada välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlusi.
  9. Mh ütles S. nt 29.05.2019 kohtumise algul, et No, ühesõnaga tolles küsimuses, mis te palusite, ma sain endale kõik load. … põhimõtteliselt, mis te minult tahate? Sellele järgnes arutelu, mil viisil saaks Nurme dokumente S.le edastada. Viimane palub neid paberkandjal, kuna e-mailid võivad silma jääda. Lisaks ütles S., et lepime kohe kokku selles, et noh, ma ei taha, et linnas ringleks mingi legend, et teil on seal nagu oma …. Ma võin töö kaotada. See on ikka nagu ebaseaduslik. Sellele järgnes arutelu taotluse arvust. S. ütles, et Nurme rääkis midagi sajast, kuid alustada võiks aeglaselt. Nurme vastas seepeale, et tal on praegu kuusseitse tükki, toob kuni kümme taotlust. Siinkohal toob kohus välja olulisema osa järgnenud dialoogist: S.: Ja te tahate, et ma sisestaksin need või et teeksin veel otsuse ka? Nurme: Ma tahan, et oleks otsus. S.: Et oleks otsus, nagu vot? Nurme: Jah. Kõik ülejäänud mind ei … mul on vaja, et otsus. S.: Et positiivne vastus ja kõik? Nurme: Jah. Et vot … et vot nad on olemas, sest ütlen teile, linnas, Eestis on mul praegu väga madal reiting. ….. Nurme: Siis äkki, teeme nii. Siis ma neid, neid esitan praegu PPA-le. S.: Noh, esitage. Nurme: Ja kogun kümme uut. S.: Jah. Aga kui paljuga noh, risk seal? Te eelmine kord nimetasite seal miskipärast korvpalli neidsamuseid, kombinatsioone. Nurme: Eee... veel kord. S.: No, eelmine kord te näitasite, et nagu, ühe sellesamuse paberlipiku eest. No ma pean ju oma riski ka kuidagi õigustama. Nurme: Aga ma ju näitasin numbri. S.: Noh? Nurme: Noh, see jääb kehtima. S.: Milline? Nurme: Ah? S.: Milline? (Nurme tõstab käe koos väljasirutatud sõrmedega Nurme näitab paremat kätt laiali aetud näppudega) S.: Mis viis? Nurme: Viiskümmend. 16 1-23-3914 S.: Viiskümmend. Ühe selle, ühe lahenduse eest? Või kümne eest? Nurme: Ei, ühe. Kas ma olen hull või? S.: No, selge. Nurme: Ei, ma olen isegi kuidagi imestunud, et te mind nii. S.: Ei... ei, paljugi mis? Nurme: Ei, kõik, kõik nagu oli, nii jääbki, eks? S.: Ehk siis, ühe lahenduse eest viiskümmend? Nurme: Jah, see on üks lahendus, jah. S.: Siis olgu, teie sõitke praegu rahulikult koju. Nurme: Ei, ma siis esitan selle. S.: Nojah, esitage. Nurme: Ja pärast juba... S.: Ja järgmised siis juba... Nurme:... võtame telefoni teel ühendust, ma valmistan ette... …. S.: Ainult, Oleg, ma palun teid ausalt, see on ikkagi noh, ebaseaduslik. Ja noh, et pole vaja keelt linna peal. Noh, reaalselt nagu, see valmistab mulle muret. Nurme: Nii, mul on selline põhimõte. Esiteks, riik on väike, teiseks, ma veendusin, Euroopa on väike. Ehk siis, minust teavad, ma ütlen teile, kogu Ida-Euroopa. Ja seetõttu, milleks mul lobiseda ja endale... endale... kõik untsu keerata? S.: Selge, olgu. Nurme: Sest ma... ma ei keera niivõrd teile, kuivõrd endale untsu.
  10. Järgmine kohtumine leidis aset 31.05.
  11. Nurme istus S. kasutuses olnud autosse ning koheselt pärast tervitamist andis S.le kilekaante vahel olevad dokumendid. S. luges üle ja tuvastas, et neid on kuus. Vaatlusest nähtuvalt oli tegemist kuue välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlusega koos erinevate dokumentidega järgmiste isikute nimedele: L. R. (sünd. xxx), M. H. (sünd. xxx), A. F. (sünd. xxx), D. K. (sünd. xxx), A.D. (sünd. xxx) ja S. B. (sünd. xxx). Lisaks oli Nurmel käes ümbrik, mille ta asetas käigukangi juurde. Vaatluse kohaselt oli ümbrikus sularaha kogusummas 300 eurot (6 × 50 eurot).
  12. Sellele järgnes arutelu, mil viisil on Nurme tavaliselt taotluseid esitanud, kas e-kirjaga või paberkandjal. Samal ajal avas S. ümbriku ning võttis välja ümbrikus olnud sularaha ja luges kohapeal üle üks, kaks … sada … kakssada … kolmsada, jah kõik õige. Seejärel arutati, millal S. jõuab otsused teha ja kuidas Nurme need kätte saab ning seejärel Nurme väljus. Kohtumine kestis 3,5 minutit.
  13. Kirjeldatud vestluste sisu, käiku ning toimumiskohta arvestades ei ole veenev kaitseversioon, mille kohaselt pidas Nurme üleantud rahasummat riigilõivuks ning eeldas, et tegemist on nn tavapärase seadusliku asjaajamisega. Selle väite kummutab üheselt asjaolu, et vestluse käigus andis S. korduvalt otsesõnu mõista, et sel viisil tema poolt taotluste vastuvõtmine ja lahendamine on ebaseaduslik ning ta võib seetõttu oma tööst ilma jääda. Arvestades Nurme vastuseid, milles ta lubas, et ei räägi sellest kellelegi, on ilmne, et ta mõistis S. öeldut, sh hoiatust ega saanud eeldada, et tegemist on seaduslikus korras taotluste esitamise ja riigilõivu maksmisega.
  14. Nurme ja S. vahelisest vestlusest ja kasutatud käemärkidest järeldub üheselt ka asjaolu, et pooled leppisid 29.05.2019 kohtumisel kokku, et Nurme maksab S.le iga taotluse lahendamise eest 50 eurot. Sealjuures ootas ta positiivseid lahendeid. Seega 29.05.2019 kohtumisel lubas 17 1-23-3914 Nurme tasu maksmist ning 31.05.2019 maksis ta S.le tasu mitte lihtsalt taotluste lahendamise eest, vaid just selle eest, et viimane lahendaks positiivselt tema poolt esitatud kuus taotlust välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks. Riigilõivu makstes taolist ootust ametnikule seada ei saaks.
  15. Nurme ütlustest ja ka jälitusprotokollist nähtuvalt oli ta analoogseid taotluseid Politsei- ja Piirivalveametile varasemalt korduvalt esitanud, mistõttu oli talle väga hästi teada, kuidas toimub seaduspärases korras taotluste esitamine ja lahendamine. Tal puudus igasugune alus ettekujutuseks, et konspiratiivsel viisil tänaval ametnikule ümbrikus raha andmise näol saaks tegemist olla ametliku riigilõivu maksmisega.
  16. Nurme on enda sõnul pikaajalise ettevõtluskogemusega isik. Seega on tal ka teadmine, kuidas toimub Eestis seaduspärane asjaajamine ametiasutusetega. Taolise kogemuse taustal sai ta väga hästi aru, et tegemist oma ebaseaduslikul viisil ametnikule tasu maksmisega selle eest, et viimane lahendaks tema taotlused positiivselt. Ühelgi kogenul ettevõtjal ei oleks kirjeldatud asjaoludel raha üle andes saanud tekkida ettekujutust, et tegemist võis olla seadusliku riigilõivu maksmisega. Seega sai Oleg Nurme väga hästi aru, et tegemist ei olnud riigilõivu maksmisega vaid vahetult PPA ametnikule tasu lubamise ja maksmisega selle eest, et viimane lahendaks tema taotlusi Nurmele positiivselt. Tegemist oli teadliku ja eesmärgipärase käitumisega ehk kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

Sel viisil riigiametnikule raha lubamise ja maksmine on

§ 298

lg 1 tähenduses tahtlik altkäemaksu lubamine ja andmine vastutasuna ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamise eest. 62. Oleg Nurme ütlustest ning süüdistuse esemeks olevatest taotlustest nähtuvalt tegutses Oleg Nurme kõnealuseid taotluseid esitades OÜ Nomse ja OÜ TVG-Stal juhatuse liikmena nende äriühingute huvides. Kaks S.le üle antud taotlust olid esitatud OÜ Nomse nimelt. Taotlused välismaalaste L. R. (sünd. xxx) ja D. K. (sünd. xxx) lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks esitati eesmärgiga võimaldada nimetatud isikutel asuda Eestis OÜ Nomse heaks tööle. Ülejäänud neli taotlust esitas Nurme TVG-Stal OÜ huvides. Neis taotles ta välismaalaste M. H.(sünd. xxx), A. F. (sünd. xxx), A. D. (sünd. xxx) ja S. B. (sünd. xxx) lühiajalise Eestis töötamise registreerimist. Nimetatud isikud pidid asuma Eestis tööle OÜ-s TVG-Stal. Seega kogu eelnevalt kirjeldatud altkäemaksu andmise tegu leidis aset OÜ Nomse ja OÜ TVG-Stal huvides. Ettevõtete igapäevase majandustegevuse jätkamiseks sooviti lühiajaliselt palgata tööle välismaalasi ning selleks vajalike taotluste positiivse tulemuse kindlustamiseks kasutas Oleg Nurme ettevõtete juhatuse liikmena ettevõtete huvides altkäemaksu andes ebaseaduslikke meetmeid. Neil asjaoludel ning tulenevalt ÄS § 180 lg-st 1 ja § 187 lg-st 1 ning

§ 14

lg 1 p-st 1 ja 298 lg-st 3 vastutavad eelkirjeldatud viisil altkäemaksu lubamise ja andmise eest ka OÜ Nomse ja OÜ TVG-Stal. 63. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et Oleg Nurme tegevuses on tuvastatud

§ 298

lg 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning OÜ Nomse ja OÜ TVG-Stal tegevuses on tuvastatud

§ 298lg 3 tunnused.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus 18 1-23-3914 64.

§ 298lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Samad karistuse liigid ja määrad on sätestab

§ 3891

lg 1.

§ 298lg 3 ja § 3891 lg 3 näevad karistusena ette rahalise karistuse.

2018-2019.a kehtinud

§ 44lg 8 redaktsioon nägi rahalise karistusena ette 4000 kuni 16 miljonit eurot.

Alates 01.11.2023 on vastav vahemik 4000 kuni 40 miljonit eurot. Kuivõrd uus redaktsioon on süüdistatavate suhtes raskem, lähtub kohus karistuse mõistmisel tegude toimepanmise ajal kehtinud redaktsioonist. 65. Kuivõrd

§ 298

lg 3 ja § 3891 lg 3 näevad ainsa karistusliigina ette rahalise karistuse, siis puudub kohtul nende järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest karistust mõistes karistuse liigi valikul kaalutlusvõimalus ning seega tuleb OÜ-id Revelsemo, TVG-Stal ja Nomse karistada rahalise karistusega.

  1. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Kuigi Oleg Nurme oma ütlustes suuresti jaatas süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude esinemist, ei saa kohus lugeda seda karistust kergendavaks asjaoluks, kuna Oleg Nurme lõppkokkuvõttes ei tunnistanud kuritegude sooritamist ega näidanud üles ka mingitki kahetsust.
  2. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus kõikide süüdistatavate puhul arvesse, et neid ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole kohtule teada, et nende suhtes oleks pärast käesolevas kriminaalasjas süüdistuse esitamist algatatud menetlusi uute rikkumiste toimepanemisega seoses.
  3. Oleg Nurmele mõistetava karistuse puhul tuleb arvestada rikkumiste paljusust ja pikaajalisust. Talle heidetakse ette mitme kuriteo sooritamist. Teadlik OÜ Revelsemo maksukohustuse varjamine leidis aset enam kui aasta vältel. Lisaks sooritas Oleg Nurme samal ajavahemikul altkäemaksu andmise ja lubamise tema juhitavate OÜ-te TVG Stal ja Nomse huvides. Seega Oleg Nurme jaoks oli kujunenud tavapäraseks käitumismustriks tagada tema juhitavate ettevõtete tulemuslikkus ebaseaduslike meetoditega.
  4. Sel põhjusel on kohtu hinnangul välistatud Oleg Nurme suhtes rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse kohaldamine. Viimane tuleks kõne alla juhul, kui tegemist olnuks üksiku juhuslikku laadi õigusrikkumisega, mitte aga süsteemse kuritegeliku käitumisega.
  5. Võttes arvesse Oleg Nurme poolt toimepandud maksupettuse ulatust (tekitatud maksukahju oli 91 688,92 eurot, koosseisu ülempiir on 400 000 eurot) ja intensiivsust (tegevus toimus veidi enam kui aasta vältel) on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on

§ 3891lg 1 koosseisu kontekstis alla keskmise.

Ühtki karistust kergendavat asjaolu kohus tuvastanud ei ole, mistõttu peab kohus põhjendatuks mõista Oleg Nurmele

§ 3891lg 1 järgi karistuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust.

71. Lähtuvalt Oleg Nurme sooritatud altkäemaksu lubamise ja andmise tehioludest (initsiatiiv tuli Oleg Nurmelt, teisalt on tegemist ühe episoodiga ning üle antud altkäemaksu summa oli väike) peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistust oluliselt alla keskmise määras, s. o üks aasta vangistust. 19 1-23-3914 72.

§ 64lg 1 alusel kuuluvad mõistetud karistused liitmisele.

Kohus peab vajalikuks mõista üksikkaristustes raskeima suurendamise teel Oleg Nurmele liitkaristuseks kaks aastat vangistust. 73. Vastavalt

§ 68

lg-le 1 tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 27.08.2019, s. o üks päev ning lugeda lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva vangistust. 74. OÜ Revelsemo karistamisel arvestab kohus samuti maksupettuse ulatust ja intensiivsust, lisaks asjaolu, et puuduvad andmed OÜ Revelsemo poolt muude rikkumiste sooritamise kohta. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on

§ 3891lg 3 koosseisu kontekstis pigem oluliselt alla keskmise.

Kohtu hinnangul on põhjendatud ja eesmärke täitvaks karistuseks 50 000 eurot.

  1. Kuigi OÜ TVG-Stal ja OÜ Nomse ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, tuleb nende puhul võtta arvesse, et nad on varasemalt karistatud väärteokorras VMS § 301 lg 2 alusel. Karistusregistri andmetel karistati OÜ-t TVG-Stal 10.08.2018 ning OÜ-t Nomse 07.10.2019 sooritatud teo eest. VMS § 301 lg 2 näeb ette juriidilise isiku vastutuse välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise võimaldamise eest.
  2. Neist andmetest nähtuvalt sooritasid altkäemaksu andmises süüdistatavad ettevõtted samal ajaperioodil (2018-2019), mil leidis aset altkäemaksu lubamine ja andmine seoses välismaalaste lühiajalise tööle registreerimise taotlustega (kevad 2019), väärtegusid, mis olid seotud välismaalaste Eestis töötamise tingimustega. Nimetatu viitab, et tegemist ei olnud üksikjuhtumiga ning ettevõtted ning nende esindaja olid valmis oma eesmärkide saavutamiseks kasutama järjepidevalt ebaseaduslikke vahendeid. Sel viisil tegutsedes tekitavad ettevõtted endale konkurentsi eelist, kuivõrd püüavad välismaalaste töötamise ja tööle registreerimise nõudeid rikkudes kulutada töötajatele vajalike tingimuste loomisele vähem ressursse kui ettevõtted, kes vastavaid õigusnorme järgivad.
  3. Kuivõrd tegemist ei ole ühekordse juhusliku ebaseadusliku käitumisega, ei pea kohus võimalikuks mõista minimaalsele lähedast karistust (prokurör taotles karistuseks 5000 eurot). Võttes arvesse, et OÜ TVG-Stal osales altkäemaksu andmises seoses nelja taotlusega ning OÜ Nomse vastavalt kahe taotlusega, peab kohus OÜ-le TVG-Stal kohaseks ja põhjendatud karistuseks 40 000 eurot ning OÜ-le Nomse 20 000 eurot.
  4. Kohus nõustub kaitsjatega, et kõnealuse süüdistuse keerukus ja maht on pigem vähene, mistõttu on süütegude kohtueelsele uurimisele kulunud enam kui 3-aastane ajavahemik lubamatult pikk. Samas ei nõustu kohus väitega, et mõistliku menetlusaja eiramine on olnud niivõrd ränk, et see peaks tingima kriminaalmenetluse lõpetamise. Kohtu hinnangul on rikkumise heastamiseks piisav jätta mõistetud karistused koheselt täitmisele pööramata ning määrata

§ 73

lg-st 1 ja 3 juhindudes, et Oleg Nurmele, OÜtele Revelsemo, TVG-Stal ja Nomse mõistetud karistusi ei pöörata täitmisele tingimusel, et nad ei soorita kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul uusi kuritegusid. Katseaja alguseks on kohtuotsuse kuulutamise päev.

  1. Siinkohal peab kohus vajalikuks täiendavalt juhtida tähelepanu asjaolule, et Ametlikest teadaannetest nähtuvalt on kohtumenetluse ajal esitatud OÜ TVG-Stal suhtes äriühingu 20 1-23-3914 äriregistrist kustutamise kavatsuse teade
  2. ÄRS § 60 lg 2 p 2 ja TsÜS § 45 lg 11 välistavad äriühingu registrist kustutamise, kui juriidiline isik on menetlusosaline. Välistamaks süüdistatava kustutamist äriregistrist, tuleb kohtuotsus edastada teadmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Avalik-õiguslik nõue
  3. Kannatanu Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 23.04.2019 avalik-õigusliku nõudeavalduse (mida täpsustati viimati kirjalikult 03.05.2023 ning suuliselt 25.09.2023 eelistungil), milles taotleb rahuldada avalik-õiguslik nõudeavaldus ning määrata kindlaks ja välja mõista Oleg Nurme ja OÜ Revelsemo solidaarne maksukohustus summas 91 688,92 eurot, millele lisandub intress maksunõude täieliku täitmiseni.
  4. KrMS § 381 lg 2 kohaselt võib avaliku võimu kandja esitada kannatanuna ka avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses. Kohtu hinnangul vastab nõudeavaldus KrMS § 1542 lg 1 p 5 sätestatud nõuetele.
  5. MKS § 5 lg 1 kohaselt on riiklike maksude maksuhaldur Maksu- ja Tolliamet. MKS § 10 lg 2 p 2 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad. MKS § 31 lg 1 p 1 kohaselt on maksumaksjal kohustus tasuda maksusumma. MKS § 32 p-d 1 ja 4 sätestavad, et maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ja tähtpäevaks tasumatajäetud maksusummalt arvestatud intress. MKS § 92 lg 1 p 2 kohaselt määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduriarvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadustele. Nimetatud regulatsioonist tulenevalt on MTA KrMS § 381 lg 2 mõttes maksukohustuse osas nõude esitamiseks pädevaks haldusorganiks.
  6. Nõudeavalduse faktilise alusena on märgitud Oleg Nurmele ja OÜ-le Revelsemo

§ 389

1 lg 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises esitatud kahtlustuse asjaolud. Need seisnesid selles, et Oleg Nurme olles alates 20.03.2017 Revelsemo OÜ juhatuse liige ja vastutav raamatupidamise korraldamise eest, jättis maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitamata Revelsemo OÜ käibedeklaratsioonid (KMD) maksustamisperioodil jaanuar 2018 kuni veebruar

  1. KMD-de esitamata jätmise tulemusel varjati 20%-määraga maksustavat käivet kokku summas 458 444,60 eurot ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku summas 91 688,92 eurot. Sama summa moodustab avalik-õigusliku nõudeavalduse põhivõla, mis koosneb 01.201802.2019 arvestamata käibemaksust. 1 https://www.ametlikudteadaanded.ee/ee/Tartu%20Maakohtu%20registriosakond/ariregister/ariregistristkustutamise-kavatsuse-teade/2024/3/20/2234999 21 1-23-3914
  2. Nimetatud asjaolud kattuvad Oleg Nurmele ja OÜ-le Revelsemo esitatud süüdistusega, mistõttu on maksuhalduril õigus esitada käesolevas kriminaalmenetluses avalik-õiguslik nõue.
  3. Kuivõrd nõudeavalduse faktiline alus kattub täielikult süüdistuse esemeks olevate asjaoludega, mille esinemise on kohus eelnevalt tuvastanud, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal korrata. Kohus tuvastas, et Oleg Nurme ja OÜ Revelsemo panid toime vastavalt

§ 389

1 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille tulemusel jättis OÜ Revelsemo arvestamata ja tasumata käibemaksu kogusummas 91 668,92 eurot.

  1. Oleg Nurme ja OÜ Revelsemo jätsid täitmata järgmised käibemaksu arvestamise ja deklareerimise tingimused: 01.01.2018 kehtinud KMS § 19 lg 1 redaktsiooni kohaselt tekkis isikul maksukohustuslasena registreerimiskohustus, kui KMS § 1 lg 1 p 1,3 tehingute maksustatav käive ületas kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot. Registreerimiskohustus tekkis nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast ning registreerimisavalduse pidi KMS § 20 lg 1 kohaselt esitama kolme tööpäeva jooksul alates registreerimiskohustuse tekkimise päevast. OÜ Revelsemo käive ületas vastavat määra juba 2018.a jaanuaris. Seega pidanuks registreerima OÜ Revelsemo käibemaksukohustuslasena hiljemalt 2018 veebruari alguses. Käibemaksukohustuslasena pidanuks OÜ Revelsemo KMS § 3 lg 3 ja lg 4 p 1 kohaselt arvestama ning tasuma oma maksustamisele kuuluvalt käibelt käibemaksu. KMS § 24 lg-st 1 tulenevalt pidanuks OÜ Revelsemo maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. KMS § 15 lg 1 01.01.2018 kehtinud redaktsioonis oli käibemaksumääraks 20%. Tulenevalt KMS § 27 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 on maksustamisperioodiks kalendrikuu ning OÜ Revelsemo pidanuks esitama käibedeklaratsiooni igale maksustamisperioodile järgneva kuu
  2. kuupäevaks. Perioodi 01.2018 – 02.2019 kohta OÜ Revelsemo käibedeklaratsioone ei esitanud. Kokku pidanuks ettevõtte oma 01.2018-02.2019 teenuste ja toodete arvetele lisama käibemaksu summas 91 688, 92 eurot (458 444,60 + 20%). Ühtki loetletud kohustust OÜ Revelsemo ning ettevõtte juhatuse liige Oleg Nurme ei täitnud. Seeläbi panid nad toime

§ 3891lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

  1. MKS § 41 lg 1 sätestab, et isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
  2. Kuivõrd kohus tunnistab Oleg Nurme süüdi

§ 389

1 lg 1 ja OÜ Revelsemo (MKS § 41 lg 1 tähenduses maksukohustuslase)

§ 3891

lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, vastutavad süüdistatavad kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt. Oleg Nurmelt ja OÜ-lt Revelsemo tuleb MKS § 41 alusel solidaarselt välja nõuda 91 688,92 eurot. 22 1-23-3914

  1. MKS § 115 lg 1 järgi on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi, kui ta ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. MKS § 117 lg 1 sätestab §-s 115 nimetatud intressimäära, milleks on 0,06% päevas. MKS § 119 lg 1 p-st 5 tuleneb, et intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Seega ei saa intressisumma olla suurem kui intressi arvestamise aluseks olev maksunõue.
  2. KrMS § 381 lg 7 võimaldab KrMS-is reguleerimata küsimuse lahendamisel kohaldada avalikõigusliku nõudeavalduse lahendamisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)
  3. peatükis sätestatut. HKMS § 260 lg 3 ja § 263 lg 3 kohaselt saab kohtuotsusega välja mõista viivise- või intressinõude protsendina.
  4. Kuna Revelsemo OÜ-l on tasumata maksustamisperioodi 01.2018-02.2019 käibemaks summas 91 688, 92 eurot, tuleb maksuvõlalt arvestada intressi alates maksusumma tasumise tähtpäevale (kohus loeb selleks 03.05.2023) järgnevast päevast kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus.
  5. Tulenevalt eelnevast rahuldab kohus Maksu- ja Tolliameti avalik-õigusliku nõudeavalduse ning mõistab Oleg Nurmelt ja OÜ-lt Revelsemo solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 91 688,92 eurot ja tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi 0,06% päevas alates maksusumma tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus.
  6. Nimetatud nõude täitmise tagamiseks jätab kohus KrMS § 1414 lg 1 alusel kuni nõude täieliku täitmiseni aresti alla Harju Maakohtu 23.08.2019 määrusega nr 1-19-5714 ja 26.08.2019 määrusega nr 1-19-5197 arestitud: - Oleg Nurme nimele avatud Swedbank AS-i arvelduskontol nr EEXXX olevad rahalised vahendid (seisuga 05.12.2022 kokku 2957.22 eurot); Oleg Nurme nimele avatud Swedbank AS-i arvelduskontol nr EEXXX olevad rahalised vahendid (seisuga 05.12.2022 kokku 1162.43 eurot). Oleg Nurme nimele avatud Swedbank AS-i arvelduskontol nr EEXXX olevad rahalised vahendid (seisuga 05.12.2022 kokku 7.38 eurot). Oleg Nurme nimele avatud AS LHV Pank arvelduskontol nr EEXXX olevad rahalised vahendid (seisuga 22.11.2022 kokku 1638.59 eurot). Revelsemo OÜ nimele avatud Swedbank AS-i arvelduskontol nr EXXX olevad rahalised vahendid (seisuga 05.12.2022 kokku 635.83 eurot). Nõude täitmise järgselt tuleb Oleg Nurme ja OÜ Revelsemo arvelduskontod aresti alt vabastada. Konfiskeerimine 94.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. 23 1-23-3914 95. Kohus tuvastas eelnevalt, et Oleg Nurme andis 31.05.2019 R. S.le sularahas altkäemaksu summas 300 eurot. Tulenevalt Oleg Nurmele ette heidetava teo tehioludest on altkäemaksuna üleantud sularaha näol tegemist süüteo toimepanemise vahendiga

§ 83lg 1 mõttes.

96. R. S. andis kõnealuse sularaha üle Politsei- ja Piirivalveametile (tõend nr 16.50). Altkäemaksuna üleantud sularaha summas 300 eurot on asitõendina hoiul Politsei- ja Piirivalveametis (tõendid nr 16.40, 16.50). Kohtu hinnangul on välistatud kuriteo vahendi omanikule tagastamine ning see tuleb vastavalt

§ 83lg-le 1 konfiskeerida. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses ära võetud objektid 97. Tulenevalt Kr

MS § 306 lg-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõenditega. Olles tutvunud kohtule esitatud asitõenditega ning nende olemusega, peab kohus vajalikuks kohaldada kohtuotsuse jõustumisel asitõendite suhtes alljärgnevaid meetmeid.

  1. Kriminaaltoimikus olevad alljärgnevad teabekandjad ja dokumendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde: - 20.03.2019 asitõendi vaatlusprotokollile lisatud CD-plaat, millele on salvestatud menetleja päringud AS-ile LHV Pank, AS-ile SEB Pank ja Swedbank AS-ile ning pankade vastused koos lisatud kontoväljavõtetega (tõend 16.21.2); - 07.06.2019 jälitustoimingu protokollile lisatud DVD-plaat, millele on salvestatud R. S. poolt kasutatavas sõiduautos Škoda Rapid reg-nr-ga XXX asuvate kaamerate salvestused ajavahemikul 29.05.2019 kell 09:15–09:26 ja ajavahemikul 31.05.2019 kell 10:00–10:04 (tõend 16.41.1); - 04.06.2019 asitõendi vaatlusprotokollile lisatud CD-plaat, millele on salvestatud aadressil Filtri tee 14, Tallinn asuva kalmistu juures paiknevate linnakaamerate salvestused ajavahemikul 31.05.2019 kell 09:59–10:04 (tõend 16.42.1); - 27.04.2023 vaatlusprotokollile lisatud CD-plaat, millel on Swedbank AS ja LHV Pank AS vastuskirjad ning Revelsemo OÜ pangakontode nr EEXXX ja EEXXX väljavõtted (tõend 16.22.1); - 31.05.2019 tunnistaja R. S. poolt ülekuulamise käigus üle antud dokumendid, s.o välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlused (tõendid 16.34-16.39).
  2. Maksu- ja Tolliameti andmehoidlas olevad alljärgnevad andmed tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1,4 alusel säilitada kuni kohtuotsuse jõustumiseni Maksu- ja Tolliameti andmehoidlas ning kohtuotsuse jõustumise järgselt kustutada: - 27.08.2019 aadressil Masina 22, Tallinn teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefonist Samsung Galaxy A5 ja SIM-kaardist kopeeritud andmed; - 27.08.2019 aadressil Masina 22, Tallinn teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kahest mobiiltelefonist Samsung Galaxy J7 koos SIM-kaartidega, sülearvutist HP Pro Book 4540s ning üheteistkümnest mäluseadmest loodud konteinerfailid ja andmekandjate koopiad.
  3. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Oleg Nurmele alljärgnevad dokumendid (asuvad hoiul Põhja Ringkonnaprokuratuuris): - 27.08.2019 aadressil Masina 22, Tallinn teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid, mis on suletud tõkendiga nr 001964376; 24 1-23-3914 - 27.08.2019 H. N. elukohas aadressil xxx teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid, mis on suletud tõkendiga nr FT0419569; - 24.10.2019 üleandmise-vastuvõtmise aktiga Oleg Nurme poolt Maksu- ja Tolliametile üle antud dokumendid, mis on suletud tõkendiga nr KOV008193; 27.08.2019 tunnistaja H. N. poolt ülekuulamise käigus üle antud raamatupidamisdokumendid, mis on suletud tõkendiga nr
  4. Menetluskulud
  5. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludena on käesolevas asjas süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9) ja määratud kaitsjale makstud tasud (KrMS § 175 lg 1 p 4).
  6. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõistab kohus Oleg Nurmelt riigituludesse menetluskuluna välja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha 1230 eurot ja määratud kaitsja tasu 3748,20 (2159,40 + 1588,80) eurot, s.o kokku 4 978,20 eurot. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja tõsiasja, et Oleg Nurmel tuleb hüvitada ka avalik-õiguslik nõudeavaldus, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumist ajatada. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest.
  7. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõistab kohus Revelsemo OÜ-lt riigituludesse menetluskuluna välja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha 1230 eurot ja määratud kaitsja tasu 1191,60 (273,60 + 62,40 + 682,80 + 172,80) eurot, s.o kokku 2 421,60 eurot. Võttes arvesse väljamõistetava summa suurust ja kohustust hüvitada avalik-õiguslik nõudeavaldus, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumist ajatada. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest.
  8. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõistab kohus TVG-Stal OÜ-lt riigituludesse menetluskuluna välja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha 1230 eurot ja määratud kaitsja tasu 2 977,44 (43,92 +1507,92 + 1425,60) eurot, s.o kokku 4 207,44 eurot. Võttes arvesse väljamõistetava summa suurust peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumist ajatada. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest.
  9. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõistab kohus Nomse OÜ-lt riigituludesse menetluskuluna välja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha 1230 eurot ja määratud kaitsja tasu 2164,20 eurot, s.o kokku 3 394,2 eurot. Siinkohal märgib kohus, et loeb Nomse OÜ kaitsja J. Grossmanni 20.12.2023 esitatud menetluskulud hüvitamise taotluses välja toodud kulud vaid osaliselt põhjendatuks. Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud ettevalmistamisele ja kaitseakti koostamisele kokku 6 tundi. Arvestades, et J. Grossmann on kohtule esitanud 1-leheküljelise kaitseakti, millel kokku 81 sõna, ei saa pidada tasutaotlusel märgitud ajakulu põhjendatuks. Kohus loeb ettevalmistuste tegemise ja kaitseakti koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi (6 tunni eest oli esitatud arve 432 eurot, kohus loeb sellest põhjendatuks 2 tundi, s. o 144 eurot). Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kriminaalmenetluses kokku 2164,20 (256,20 + 936 + 972) eurot. Kohtumenetluse istungitel osalemise ajakulu on põhjendatud ja realistlik. Võttes arvesse väljamõistetava summa suurust peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumist ajatada. 25 1-23-3914 KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest.
  10. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Süüdimõistetutel on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 311, 313 ja
  11. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 26

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.