RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-5526 Määruse kuupäev Tartu, 18. detsember 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Vahur-Peeter Liin Kohtuasi

) kohased alused Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse tunnustamata jätmiseks. Harju Maakohtu

1. mai
2. a määrus jõustus
3. mail
4. a.
5. Avaldaja esitas
6. juulil
7. a (haldusasi 3-22-1072) halduskohtusse kaebuse nõudega kohustada PPA-d väljastama avaldajale Eesti Vabariigi kodaniku pass ja isikutunnistus. Tallinna Halduskohus rahuldas
8. oktoobril
9. a otsusega avaldaja kaebuse. PPA esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus
10. mail
11. a otsusega rahuldas. Avaldaja esitas ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse Riigikohtusse. Riigikohtu halduskolleegium rahuldas
12. mai
13. a otsusega PPA kassatsioonkaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu
14. mai
15. a otsuse ja jättis jõusse Tallinna Halduskohtu
16. oktoobri
17. a otsuse. Riigikohtu halduskolleegium selgitas, et juhul, kui põlvnemisasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamisel on oluline avalik-õiguslik mõju, iseäranis kui see puudutab niivõrd põhimõttelise tähtsusega õigusinstituuti nagu kodakondsus, on Eesti Vabariik puudutatud isik, kes tuleb

§ 198lg 1 p 2 ja lg 3 järgi menetlusse kaasata.

Välisriigi kohtulahendi tunnustamine olulise avalik-õigusliku mõjuga asjades kitsendab Eesti Vabariigi suveräänsust, mistõttu on Eesti Vabariigil õigus

§ 660lg 3 ja § 696 lg 3 järgi nende määruste peale edasi kaevata.

Sellisel juhul selgitatakse riiki esindav ministeerium või muu asutus

§ 220kohaselt.

Kui riigile sellisest menetlusest ei teatata, kuid ilmneb, et tunnustatud kohtulahendil on oluline avalik-õiguslik mõju, on tegemist

§ 702lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alusega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Eesti Vabariik volitas PPA-d esitama Riigikohtule teistmisavalduse Harju Maakohtu
2. mai
3. a määruse peale, millega tunnustati Eestis Venemaa Föderatsiooni kohtuotsust. Eesti Vabariik tugineb teistmise alusena

§ 702

lg 2 p-le 2, leides, et PPA-le kui riiki esindavale haldusorganile ei olnud teatatud käesoleva tsiviilasja menetlusest, samuti ei olnud PPA-le teada, et riiki esindav ministeerium või muu asutus võis olla Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse tunnustamise protsessi kaasatud. Kuna Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse tunnustamisel on väga oluline avalik-õiguslik mõju, siis riiki esindav haldusorgan (PPA) tuleks kohtulahendi tunnustamise menetlusse kaasata. Eesti Vabariigi arvates tuleb kohtul nii õigusabilepingu art 18 kui ka

§ 620

lg 1 p 1 alusel keelduda põlvnemisasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamisest, kui on oht, et sellise kohtulahendi tunnustamisega võidakse mõnd Eesti olulist avalikku õigust kuritarvitada. 5. Avaldaja vaidleb teistmisavaldusele vastu. Eesti Vabariik ei ole järginud

§ 704lg-s 1 sätestatud tähtaega, mistõttu ei saa teistmisavaldust rahuldada.

Otsuse jõustumine haldusasjas andis avaldajale õigustatud ootuse, et avaldaja põlvnemine Eesti kodanikust Eesti kohtu tunnustatud Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse alusel on piisav, et avaldajale Eesti Vabariigi kodaniku pass ja isikutunnistus välja anda. PPA-le toimetati Harju Maakohtu 12. mai 2020. a määrus kätte 22. juunil 2022. a ning maakohtu määrus on haldusasja toimikus. Seega lõppes

§ 704lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg teistmisavalduse esitamiseks Eesti Vabariigi jaoks 23. augustil 2022. a. 2

§ 710lg 1 alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

7.

§ 702

lg 1 võimaldab jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata

§ 702lg-s 2 sätestatud alustel.

Eesti Vabariik on teistmise alusena tuginenud

§ 702

lg 2 p-le 2, mille kohaselt on teistmise aluseks see, kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud, või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes.

1. Riigikohtu halduskolleegium on oma
2. mai
3. a otsuses leidnud, et juhul, kui põlvnemisasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamisel on oluline avalik-õiguslik mõju, iseäranis kui see puudutab niivõrd põhimõttelise tähtsusega õigusinstituuti nagu kodakondsus, on Eesti Vabariik puudutatud isik, kes tuleb

§ 198lg 1 p 2 ja lg 3 järgi menetlusse kaasata.

Juhul, kui riigile ei teatata kohtuotsuse tunnustamise menetlusest, kuid ilmneb, et tunnustatud kohtulahendil on oluline avalik-õiguslik mõju, on tegemist

§ 702lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alusega (RKHKo 17.05.2024, 3-22-1072/28, p 27).

Kolleegium jagab seisukohta, et olukorras, kus välisriigi kohtulahendi tunnustamise eesmärgiks on Eesti kodakondsuse saamine, on sellel tunnustamisel oluline avalik-õiguslik mõju. Seega tulnuks Eesti Vabariik kaasata puudutatud isikuna

§ 198

lg 1 p 2 ja lg 3 alusel menetlusse ning tema kaasamata jätmisel esineb

§ 702lg 2 p-s 2 sätestatud alus Harju Maakohtu 12.

mai

1. a määruse teistmiseks.
2. Praegusel juhul ei kaasatud Eesti Vabariiki menetlusosalisena Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse tunnustamise hagita menetlusse.

§ 220

lg 1 kohaselt esindab Eesti Vabariiki hagita menetluses ministeerium, kelle enda või kelle valitsemisalas oleva asutuse või kelle teenistuses oleva ametiisiku tegevusega on tsiviilasi seotud või kelle valitsemisalasse kuulub menetluse esemeks olev tsiviilasi. Lisaks on sama sätte lg 3 kohaselt Justiitsministeeriumil õigus esindada Eesti Vabariiki kõigis kohtumenetlustes. Seega erineb riigi esindamine tsiviilkohtumenetluses mõneti riigi esindamisest halduskohtumenetluses, kus halduskohtumenetluse seadustiku § 17 lg 1 kohaselt on vastustajaks Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. Eelnevast tulenevalt tuli välisriigi kohtulahendi tunnustamise menetlusse kohtumenetluse seadustikega ette nähtud pädevuse jaotuse kohaselt kaasata Eesti Vabariik Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi kaudu, mitte PPA. 10.

§ 704

lg 1 teise lause kohaselt võib teistmisavalduse põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati. Kuna Siseministeeriumile ega Justiitsministeeriumile ei ole tunnustamise asjas kohtulahendit kätte toimetatud, ei ole Eesti Vabariigi jaoks möödunud

§ 704lg 1 kohane teistmisavalduse esitamise tähtaeg.

Lähtudes eelmises punktis kirjeldatud kohtumenetluse seadustikega sätestatud pädevuse jaotusest, ei ole PPA võimalik teadmine Harju Maakohtu

1. mai
2. a määrusest toimunud halduskohtumenetluses omistatav Eesti Vabariigile kui Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse tunnustamise menetluse kohustuslikule menetlusosalisele. 3

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 4