Andrei Šiškini tegu on kvalifitseeritud
Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III eriasjade uurija Anastassia Kevask tegi 25.09.2024.a otsuse väärteoasjas nr 2330,24,002648, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega, pardakaamera videoga ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit kiirusega 141+- 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 46 km/h. Menetlusalune isik rikkus
lg 2, § 15 lg 1 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus
Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Andrei Šiškinit
7.10.2024 saabus Viru Maakohtule Andrei Šiškini kaebus 25.09.2024 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2330,24,002648. Viru Maakohtu 8.10.2024 määrusega jäeti esitatud kaebus käiguta ning anti selle esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 10.10.2024 esitatud vastusega kõrvaldas Andrei Šiškin kaebuses esinenud puudused. KAEBUS Esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul karistada teda rahatrahviga ja jätta talle alles juhtimisõigus. Menetlusalune isik avaldas, et ei soovi kohtuistungil osaleda. Kaebuses kirjutas selle esitaja järgmist: mul ei olnud kavatsust liikluseeskirju rikkuda. Möödasõidu ajal otsustasin kiirendada, et manööver ohutult lõpetada, kuna vastassuunavöönd oli vaba ja mul ei olnud võimalust oma sõidurajale naasta, sest paralleelselt minu sõidurajal 2 liikusid autod, millest ma mööda sõitsin. Pärast möödasõidu lõpetamist jätkasin sõitmist lubatud kiirusega 90 km/h, mida saavad kinnitada patrullametnikud. Möödasõidu põhjuseks oli see, et ees liikuv buss sõitis kiirusega 80-85 km/h teelõigul, kus lubatud kiirus on 90 km/h. Olen teadlik, et minu tegevus oli rikkumine, kuid mul ei olnud kavatsust kiirust ületada ega liikluseeskirju rikkuda. Minu eesmärk oli mööda sõita aeglasemalt liikuvast sõidukist. Juhiluba on minu jaoks oluline osa minu tööalasest tegevusest, kuna töötan kahes kontoris, mis asuvad Narvas ja Jõhvis, ning pakun saatmisteenuseid erivajadustega inimestele kogu Ida-Virumaa piirkonnas. Lisaks olen xxx ja xxx auto abil. Juhiloa äravõtmine piiraks oluliselt minu liikuvust ja teeks võimatuks minu tööülesannete täitmise, mis mõjutaks tõsiselt minu tööalast, sotsiaalset ja rahalist olukorda. Olen xxx inimene. Üle kaheksa aasta olen viibinud kodus ja olen ühiskonnast piiratud. Alles viimase kahe aasta jooksul õnnestus mul saada juhiluba ja leida sobiv ja huvitav töö, mis võimaldas mul parandada oma elukvaliteeti ja pääseda isolatsioonist. See on avaldanud positiivset mõju minu vaimsele ja sotsiaalsele heaolule, minu praegune töökoht pakub mulle kõiki vajalikke, spetsiaalseid tingimusi, milles ma saan oma tööd teha. Minu jaoks on rahatrahv väga mõjus karistusmeede ja olen valmis seda rikkumise eest karistusena vastu võtma. Edaspidi rikkumisi enam ei kordu. Palun kaaluda juhiloa äravõtmise asendamist rahatrahviga, mis võimaldaks mul jätkata oma tööülesannete täitmist ja ei häiriks minu tööalast tegevust. Kaebusele oli lisatud ka perearsti tõend, xxx otsus, xxx, töötamise registri väljavõte, maksekorraldus rahatrahvi 360 eurot tasumise kohta. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik. Vastavalt karistusregistri andmetele Andreis Šiškinil on kaks kehtivat karistust (toimepandud 09.12.2023, 29.06.2024), mis oli määratud temale kiirusrežiimi rikkumise eest. Andrei Šiškinile määrati põhikaristusena rahatrahvid (mis on tasutud), kuid rahatrahvid ei ole isikut mõjutanud paremuse suunas ja isik jätkuvalt tahtlikult eksib eeskirjade vastu ja on oma teoga näidanud üles ükskõikset ning hoolimatut suhtumist ühiskonda. Sellist arusaama tuleb ja peab mõjutama karmimate meetmetega. Üksnes rahalise karistuse määramine seda kindlasti enam ei ole. Otsuse vastuvõtmisel oli arvestatud tegu kergendava asjaoluga, et isik tunnistab oma süüd, kuid see on siiski leebema karistuse mõistmiseks ebapiisav sellise raske õigusrikkumise toimepanemise eest. Sellist rikkumist ei saa pidada juhuslikuks eksimuseks. Seega leiab kohtuväline menetleja, et mõistetavad karistused soovitud tagajärgi ei anna ning senised karistused pole olnud kaebaja elukorraldust piisavalt häirivad, et takistada teda tulevikus rikkumist kordamast. Andrei Šiškin sõnade kohaselt ei olnud tal kavatsust kiirust ületada ega liikluseeskirju rikkuda ning tema eesmärk oli aeglasemalt liikuvast sõidukist mööda sõita. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu sellele, et Liiklusseaduse § 56 alusel enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid; tal on võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse. Liiklusjärelevalve korras tehtud videosalvestusest nähtub, et tõepoolest vastassuunavööndis ei olnud teisi autosid. Seega ei ole kohtuvälisele menetlejale arusaadav, milleks oli vaja kiirust nii palju ületada, mil möödasõitu oleks võinud küll sooritada lubatud (90km/h) kiirusega. Samuti on 3 videosalvestisest nähtub, et veoauto taga, millest Andrei Šiškin mööda sõitis, oli piisavalt ruumi, et tagasi reastuda. Lähtudes ülaltoodust jõudis kohtuväline menetleja järeldusele, et tegemist oli üksnes otseselt tahtliku teoga. Andrei Šiškinil oli võimalus sooritada möödasõitu lubatud kiirsuga ning see oli tema otsus vaatamata sellele, et vastassuunavööndis polnud kedagi, kiirust nii suurel määral ületada. Lähtudes ülaltoodust leiab kohtuväline menetleja, et Andrei Šiškini väide, et tal polnud kavatsust kiirust ületada, on alusetu. Lisaks sellele kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et Andrei Šiškin on esmase juhiloa omanik, seega ei ole temal piisavaid juhtimisoskusi ja tema ei tohi Eestis sõita kiirusega rohkem kui 90 km/h. Sellest tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et väärteo toimepanemise asjaolud muudavad menetlusaluse isiku teo ohtlikumaks ja sellest tulenevalt süü suuremaks. Kohtuväline menetleja on kohaldanud Andrei Šiškini suhtes alternatiivset karistust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist. Taoline karistuse valik on tingitud eelkõige eripriventiivse eesmärgi saavutamise soovist. Andrei Šiškini käitumine näitab üheselt seda, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida ja kaebuse esitaja käitub endiselt liiklust ohustaval viisil, mistõttu on tema rahaline mõjutamine ammendunud ja tema suhtes tuleb kohaldada teiseliigilisi mõjutusvahendeid, mis kas sunnivad teda õiguskuulekusele või eemaldavad ta liiklusest. Samas karistuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja õiguskorra kaitsmise huvidest ning menetleja arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt ja käituvad teisi liiklejaid ohustavalt. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras Andrei Šiškin tahtlikult liiklusnõudeid. Kohtuväline menetleja loodab, et kohaldatud 6 kuuline tähtaeg täidab oma eesmärgi, s.o sunnib Andrei Šiškinit edaspidi loobuma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest, kõrvaldab teda liiklusest ja tagab sellega ka parema liiklusohutuse vähemalt kuue kuu jooksul ning annab teistele liiklejatele üheselt mõistetava signaali selle kohta, et kaebuse esitajale süüks arvatud viisil käitumine tingib lõppkokkuvõttes liiklusest eemaldamise ja juhtimisõiguse äravõtmise. Oma kaebuses Andrei Šiškin väidab, et ta on xxx ja xxx ja auto abil. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et Andrei Šiškin´l oleks xxx vmt, mistõttu on tema suhtes võimalik karistusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Käesoleva ajani ei ole Andrei Šiškin esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal on tuvastatud xxx. Seega kaebaja väide on paljasõnaline. Andrei Šiškin palub põhikaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga, kuivõrd temale on juhtumusõigus vajalik töö tegemiseks. Kohtuväline menetleja leiab, et töö tegemiseks juhtumisõiguse vajalikkus oli Andrei Šiškinile teada enne väärteo toimepanemist. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et juhul, kui Andrei Šiškinile on töötamiseks juhtimisõigus vajalik, siis peab ta ka kõik tegema selleks, et tal see juhtimisõigus oleks ja säiliks. Juhtimisõiguse äravõtmine karistusliigina kaotaks oma eesmärgi, kui seda ei saaks kohaldata kõigi nende isikute suhtes, kes vajavad juhtimisõigust seoses töökohustuste täitmisega. Juhul, kui Andrei Šiškin ei ole ise huvitatud oma juhtimisõiguse säilimises, siis jääb arusaamatuks miks kohtuväline menetleja peaks selle pärast muretsema ja arvestama isiku juhtimisõiguse vajadusega. Juhtimisõiguse saanud ja varem samalaadsete liiklusalaste süütegude eest karistatud isikuna pidi Andrei Šiškin teadma ka seda, et lubatud sõidukiiruse ületamine on endiselt karistatav ning sellisele teole võivad taas järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena. Kohtuväline menetleja arvamusel isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine töökoht säiliks. Kohtuväline menetleja lisas vastusele ka Transpordiameti liiklusbüroo väljatrüki Andrei Šiškini juhiloa kohta. KOHTU SEISUKOHT 4 VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Süüdistus puudutab
lg 2; § 15 lg 1 p 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud
Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll (tl 36), mille kohaselt oli ta 31.08.2024 patrullis ja teostas liiklusjärelevalvet. Tallinn – Narva mnt
lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.
lg 2 kohaselt esmase juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusseaduse § 227 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja ütluste ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tegu asulavälise teega. Seadme lugem näitas 141 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 5 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 46 km/h. Kuna Andrei Šiškinil on transpordiameti registri väljatrüki kohaselt esmane juhtimisõigus, siis ei tohi ta sõita kiiremini kui 90 km/h. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et Andrei Šiškin juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h, mis on keelatud vastavalt
Andrei Šiškin tunnistab väärteo toimepanemist. Vaidluse esemeks on karistuse määramine, menetlusaluse isiku arvates tuleks mõista karistuseks rahatrahv, kuna tal on liikumispuue ning vajab sõiduautot tööl käimiseks. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Andrei Šiškin täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Andrei Šiškin algaja autojuhina sõites asulavälisel teel, ületas kiirust. Tema ütluste kohaselt tegi ta möödasõitu eessõitvast autost ning ta ületas kiirust, sellega eiras ta Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 sätteid. Andrei Šiškin märkis, et ta pidi kiirendama, et lõpetada manööver ohutult ning tal puudus võimalus naasta oma sõidurajale, kuna seal liikusid autod. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas ära toodud fotoga videosalvestiselt leidnud, et isikul oli piisavalt ruumi tagasi reastumiseks. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetlejaga, et Andrei Šiškinil oli võimalus teha möödasõit eessõitvast veokist lubatud sõidukiirusega, kuna vastutulevaid sõidukeid ei olnud. Seega ületas ta tahtlikult lubatud sõidukiirust. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Andrei Šiškin pani talle inkrimineeritava väärteo toime 6 süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS 25.09.2024 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega Andrei Šiškin tunnistati süüdi ning karistati
Kaebuse esitaja palus mõista kergem karistus, kuna ta vajab xxx tõttu juhilube tööle sõitmiseks. Kaebuse esitaja palus määrata rahatrahv. Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.
lg 3 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ehk summas 800 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks, mis on keskmises määras. Kohtuväline menetleja on oma otsust tehes tuginenud sellele, et Andrei Šiškin on esmase juhiloa omanik, kes ei tohi Eestis sõita kiiremini kui 90 km/h ning et teda on kahel korral karistatud kiiruse ületamise eest. Varasemalt väärtegude eest mõistetud rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut seadusekuulekalt käituma. Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) Andrei Šiškin pani 31.08.2024 toime ühe väärteo otsese tahtlusega. Andrei Šiškinil on kaks kehtivat väärteokaristust, mis on samuti seotud kiiruse ületamisega. Viimane karistus oli määratud 29.06.2024
Trahvid on tasutud. Samas on käesolev rikkumine 7 muutunud raskemaks, kuna eelmised karistused olid mõistetud
lg 2 järgi ning käesolevas asjas pani ta toime rikkumise
Seega saab järeldada, et varasemad karistused ei ole temale vajalikku mõju avaldanud. Isik tunnistab oma süüd, esitatud kaebuse täiendusest tuleneb, et isik kahetseb oma tegu, mis on kergendav asjaolu KarS § 57 mõttes. Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmisest suurem, kuna esmase juhiloa omanikuna ületas Andrei Šiškin lubatud sõidukiirust 46 km/h võrra, mis on väga palju. KarS § 481 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit xxx tõttu. Andrei Šiškin esitas 10.10.2024 kohtule koos kaebuse täiendusega ka tondid temal esineva xxx kohta – perearsti tõend, xxx eksperthinnang ja 15.08.2022 otsus temal xxx xx kohta. Vaatamata sellele, et kohus tegi infosüsteemis kohtuvälisele menetlejale nimetatud dokumendid nähtavaks, leidis kohtuväline menelteja, et isik pole esitanud ühtegi tõendit xxx kohta. Selles osas kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga ning leiab, et menetlusaluse isiku poolt esitatud tõenditega on tõendatud tema xxx alates 2.08.2022 kuni 1.08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.