Obsah (6)

§ 175§ 269§ 69§ 179§ 178§ 41

Kriminaalasi nr 1-22-1415 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2024.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-22-1415 (20730000086) Kohtukoosseis kohtunik Me

§ 175

, § 179, § 180 alusel välja mõista Anna FINSERÅSEN -lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras –1230 eurot; - määratud kaitsjatasu summas 867,42 eurot. - kannatanu sõidu- ja ööbimiskulud summas 1033,53 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 3130,95 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 260,91 eurot (sellisel juhul on viimase osamakse suurus 260,94 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber xxx. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu esindaja I.K taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt ning mõista Anna FINSERÅSEN -lt välja kannatanu F.K kasuks kannatanu valitud esindajale makstud tasu summas 4687,50 eurot, mis kanda kannatanu F.K arveldusarvele xxx. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja, kannatanu ja prokurör esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates 14.05.2024.a. I SÜÜDISTUSE SISU Anna FINSERÅSEN ’it süüdistatakse selles, et tema alates 15.03.2020 ei täitnud 30.09.2019 Tallinna Ringkonnakohtu määruse sõnastuses 09.12.2019 jõustunud 14.12.2018 Harju Maakohtu kohtumäärust tsiviilasjas xxx, millega lõpetati F.K ’i ja Anna FINSERÅSEN ’i ühine hooldusõigus laste A F.K’i ja L F.K’i suhtes ning anti F.K-le ainuisikuliselt üle laste A F.K’i ja L F.K’i hooldusõigus, kohustades Anna FINSERÅSEN ’it Eesti Vabariigis üle andma lapsed A F.K’i ja L F.K’i koos laste reisidokumentidega lapse isale F.K-le . Kohtutäitur K F kohustas Anna FINSERÅSEN ’it täitemenetluse 034/2020/124 raames kohtumäärust tsiviilasjas xxx täitma 29.01.2020 kell 12:00 Tallinnas xxx asuvas kohtutäitur K F’i büroos. Anna FINSERÅSEN kohtumäärust ei täitnud ja lapsi üle ei andnud, mistõttu 28.02.2020 määras kohtutäitur kohustuse täitmiseks sunniraha 500 eurot, sunniraha määramise otsus edastati 04.03.2020 Anna FINSERÅSEN -le ja tema volitatud isikule V F’le. Vaatamata määratud sunnirahale Anna FINSERÅSEN ei täitnud tsiviilasjas xxx tehtud kohtumäärust, millega teda kohustati F.K-le üle andma lapsed A F.K’i ja L F.K’i, selle asemel lahkus ta kohtumääruses nõutud F.K ’i nõusolekuta 04.01.2020 koos laste A F.K’i ja L F.K-ga Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni. Tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustati isikut välja andma laps, täitmata jätmisega, kui isiku suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha, pani Anna FINSERÅSEN toime KarS § 331¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 II KOHTU PÕHJENDUSED a) Menetluslikud küsimused Käesolevas kriminaalasjas esitas prokurör menetluse kestel taotluse arutamaks kriminaalasja süüdistatava tagaselja, kuna süüdistatav oli teadlik kohtuistungitest, kuid keeldus kohtusse ilmumast ja tema täpset asukohta ei olnud võimalik kindlaks teha. Kohtule oli teada, et ta viibib Venemaa Föderatsioonis, kuid kus täpsemalt, teada ei olnud. Samuti ei olnud teada ka Vene Föderatsioonis viibimise õiguslikud alused, kuna Venemaa Föderatsioon kohtu õigusabi taotlusele ei vastanud (t kd 1 lk 49) ja menetlus venis antud vastust oodates. Kohus rahuldas prokuröri taotluse, kuna süüdistatav oli teadlik istungitest, talle selgitati kohtusse ilmumise kohustust lisaks kohtukutsetele ka vahetult istungil (osales virtuaalselt), aga ta eiras kohustust vahetult kohtusse ilmuda. Ka on ta ise kinnitanud esimesel üldmenetluse istungil 12.05.2022.a, kus ta osales virtuaalselt, et asub Venemaa Föderatsioonis, aga et on Eesti Vabariigi kodanik (t kd 1 lk 23). Seega ei saanud tal esineda takistusi Eesti Vabariiki ilmumiseks ja ta ei esitanud ka tõendeid takistuse olemasolu kohta. Kohtul puudus aga igasugune kindlus süüdistatava osavõtus kõikidel määratud istungitel. Kuigi kohus määras arutada kriminaalasja tagaselja, teavitas süüdistatav kohut sellest, et soovib osaleda istungitel virtuaalselt ning seda talle ka võimaldati, süüdistatavale saadeti virtuaallink, milline oli sama kõikidel põhiistungitel. Kõikidel istungitel osales kaitsja, süüdistatavale tagati istungitel ka tõlk ja võimalus vajadusel suhelda kaitsjaga privaatselt (t kd 1 lk 115, 121, t kd 2 lk 146). Süüdistataval oli võimalus kaitsja vahendusel esitada taotlusi, kuid ta saatis neid kohtule ka vahetult e-kirja teel ja antud taotlused vaadati kohtuistungitel läbi (näited: taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks, t kd 1 lk 67; määratud kaitsja kõrvaldamiseks, t kd 2 lk 70; süüdistatav avaldas keset istungit, et ei vaja tõlki, kuid kohus palus siiski tõlgil jätkata, t kd 2 lk 150). Ka edastati talle kohtuasjas tehtud määruste tõlked (t kd 1 lk 135-136), mida ta soovis. Süüdistatav osales virtuaalselt kõigil istungitel, v.a kohtuvaidlused ja viimane sõna (16.04.2024.a istung) ning mitteosalemine oli tema vaba valik, kuna ka selle istungi kohta edastati talle lisaks varasemale ka vahetult enne kohtuistungit uuesti sama virtuaallink (t kd 2 lk 174a). Kohus tagas virtuaallinki jagades süüdistatavale võimaluse viibida oma kohtuasja arutamise juures, omada kaitsjat, esitada tema kaudu ja ise taotlusi, kuid kohtul oli kohustus arvestada menetlusökonoomiat ja avalikku huvi ehk seda, et kuriteole järgneks hukkamõist ning menetlus ei veniks.

§ 269

kujutabki endast nende erinevate huvide ja kohustuste vahel leitud tasakaalupunkti (RKKKm 1-19-8757/33, p 11, 1-21-8596/83 p 15). Käesolevas kriminaalasjas leidis kohus tasakaalu eelkirjeldatud moel. Kohtukutseid ilmumaks vahetult kohtusse ta eiras (nt t kd 1 lk 32-34, t kd 1 lk 94-96), kuid menetlust oli vaja pidada. Kohus ka kohtuistungil virtuaalselt osalevale süüdistatavale selgitas kohustust ilmuda (nt t kd 1 lk 124). Käesolevas kriminaalasjas ei kaitseaktis ega istungil ei taotlenud kaitsja süüdistatava ristküsitlemist ning seda ei oleks ka saanud läbi viia, kuna süüdistatav viibib väljaspool Euroopa Liitu, mistõttu oleks pidanud järgima küsitlemisel

§ 69

lg-t 5, § 468 sätteid, mis aga ei olnud võimalik, kuna Venemaa Föderatsioon eiras kohtu õigusabi taotlust ning puudus alus arvata Venemaa Föderatsiooniga sellekohase koostöö tekkeks.

1. b)Süü küsimus 3 Süüdistatava Anna FINSERÅSEN -ni süü leidis temale inkrimineeritavas tõendamist. Süü on tõendatud Harju Maakohtu 14.12.2018.a määrusega (t kd 1 lk 168-174) ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2019.a määrusega (t kd 1 lk 176-186), milliste kohaselt lõpetati süüdistatava ja kannatanu F.K ühine hooldusõigus laste suhtes ning laste isale (kannatanu) anti ainuisikuliselt üle laste hooldusõigus. Süüdistatavat kohustati andma lapsed üle laste isale koos laste reisidokumentidega. Samuti kohaldati esialgset õiguskaitset selliselt, et süüdistatav tohib koos lastega Eestist lahkuda vaid kannatanu nõusolekul ning esialgse õiguskaitse kohaldamine kuulus viivitamatult täitmisele. Riigikohtu 09.12.2019.a määrusega jäeti Anna FINSERÅSEN -ni määruskaebus menetlusse võtmata (t kd 1 lk 187). Eelnevalt märgitud tõendite kohaselt oli tegemist kohtuotsusega pandud kohustus lapsed nende isale üle anda. Kohtus leidis tõendamist, et süüdistatav antud kohtuotsust ei täitnud ja eiras laste üleandmise kohustust. Asjaolu, et süüdistatav oli Harju Maakohtu 14.12.2018.a määrusest teadlik, iseloomustab see, et Anna FINSERÅSEN esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule ning samuti esitas ta Riigikohtule kassatsiooni. Tallinna kohtutäitur K F vastusest prokuratuurile (t kd 2 lk 32) nähtuvalt algatati 20.01.2019.a täitemenetlus. Täitmisteade saadeti süüdistatava e-posti aadressile ja elukohta ning täitmisteate postitamisega loeti see kätte toimetatuks TMS § 24 lg 2 alusel ja täitmismenetlus alanuks. Korteriomand, kuhu postkasti täitmisteated pandi, kuulus kinnistusregistri kohaselt võlgnikule (käesolevas asjas süüdistatav). Harju Maakohtu 14.12.2018.a määrusega kohaldati esialgset õiguskatset selliselt, et süüdistatav tohtis lastega lahkuda Eestist vaid kannatanu nõusolekul. Harju Maakohtu määrusest ja võlgniku rahvastikuregistri kandest sai eeldada, et tema elukoht on Eesti Vabariik ning asjaolu, et ta võib asuda väljaspool, ei takistanud täitemenetluse läbiviimist, võlgnik oli ka täitemenetlustest teadlik ning ta ei olnud esitanud dokumente Eesti Vabariigist väljaspool viibimise kohta, mistõttu oli täituri tegevus õiguspärane. Kuna süüdistatav ei täitnud sunniraha hoiatust, määrati talle 28.02.2020.a otsusega sunniraha 500 eurot, mis saadeti tema e-postile ja anti üle tema esindajale V F, kes omas notariaalset volikirja. Eelnimetatut tõendavad ka 20.01.2020.a täitmisteade (t kd 2 lk 35), toimingu tegemiseks kohustamise ja sunniraha määramise hoiatus (t kd 2 lk 36), e-kiri süüdistatavale täitmisteate, toimingu tegemiseks kohustamiseks ja sunniraha määramise hoiatuse edastamise kohta (t kd 2 lk 34, 39), väljastusteade (t kd 2 lk 40), täitmisteate kättetoimetamise akt (t kd 2 lk 41), kohtutäituri e-kiri politseile kaasamaks politsei täitetoimingusse (t kd 2 lk 42), kohtutäituri avaldus politseile (t kd 2 lk 43), kohtutäituri poolt edastatud e-kiri kohustava lahendi täitmise protokolliga (t kd 2 lk 45-47), politsei vastuskiri, mille kohaselt on süüdistatava aadressiks XXX (t kd 2 lk 49). Samuti on tõendiks sunniraha määramise otsus, millest nähtuvalt määrati 28.02.2020.a Anna FINSERÅSEN -le sunniraha 500 eurot (t kd 2 lk 53-54), kohtutäituri ekiri süüdistatavale ja süüdistatava esindajale sunniraha otsuse osas (t kd 2 lk 51-52), 22.02.2020.a täitmisteade, mille on kätte saanud 04.03.2020.a süüdistatava esindaja (t kd 2 lk 56), kohtutäituri tasu saamise otsus, mille kätte saanud esindaja (t kd 2 lk 57). Ka nähtub, et sunniraha määramise otsuse on kätte saanud süüdistatava esindaja V F (t kd 2 lk 58 pö). Samuti nähtub notariaalselt volikirjast, et süüdistatav on volitanud V Ft (kd 2 lk 62) end esindama. Kaitsja tõstatas kohtuvaidlustes väite, et süüdistatav ei pruukinudki olla teadlik kohustustest lapsed üle anda. Sellist seisukohta ta kohtulike tõendite uurimisel ei avaldanud ega esitanud selle kohta enda poolseid tõendeid ega argumente. Kohus eelnevalt selgitas, et on tõendatud, et süüdistatav oli teadlik nii kohtulahendist kui sunniraha määramise otsusest. 4 Asjaolu, et süüdistatav hoidus kohtuotsuse täitmisest kõrvale tõendab ka politsei e-kiri selle kohta, et Venemaa Interpol teatas, et süüdistatav koos lastega asusid Sankt-Peterburgis ja olid saanud ajutise asüüli staatuse kuni 21.04.2021.a (t kd 1 lk 196-197). Ka ei ole süüdistatav Venemaal asumist eitanud suheldes kohtuga (t kd 1 lk 23). Eelnevate kirjalike tõenditega riimuvad kohtus kannatanu F.K poolt antud ütlused, mis samuti kinnitavad süüdistava süüd, milliste kohaselt süüdistatav oli kohtuotsuse põhiselt kohustatud lapsed talle üle andma, ega seda ta ei teinud ja põgenes lastega Venemaale (t kd 1 lk 83-86). Asjaolu, et isikud asuvad Venemaal, kinnitavad ka laste passide väljavõtted (t kd 1 lk 91-92) ja kaitsja esitatud reisipiletid (t kd 2 lk 114-127). Kohtus kuulati üle ka tunnistajana I P, kuid isik väitis, et ta on tutvunud süüdistatava poolt talle näidatud käesoleva kriminaalasja materjalide kolme köitega, ka seda, et ta oli antud täitemenetluse ajal süüdistatava esindajaks. Kohtule esitati tõendina ka antud isiku üleskutse meedias toetamaks süüdistatava lahkumist Venemaale (t kd 1 lk 157), mistõttu on tegemist erapooliku isikuga, mistõttu ei pea kohus võimalikuks tema ütlusi tõendina arvestada. Ka tema teadmised ei baseeru tema poolt tajutul, vaid võivad olla mõjutatud erapoolikusest ja tutvutud materjalidest. Süüdistav ise kohtueelsel uurimisel on keeldunud ütlusi andmast (t kd 2 lk 70-71). Eelnevaga on tõendamist leidnud, et tsiviilasjas kohtulahendit, millega kohustati üle andma lapsed, süüdistatav ei täitnud, kuigi tema suhtes oli kohaldatud sunniraha, seega on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 3311 lg järgi ja tema süü on tõendamist leidnud. Subjektiivsest küljest oli tegemist otsese tahtlusega, isik oli teadlik, et tal on kohustus lapsed üle anda, kuid selle kohustuse täitmise vältimiseks ta lahkus Eesti Vabariigist, ta soovis sellega kõrvale hoida kohtuotsuse täitmisest. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolud. Kohtul puuduvad igasugused andmed selle kohta, et isa kujutaks lastele ohtu.
2. c)Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Seaduseandja on KarS § 3311 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise ees ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Isik on varem karistamata (t kd 2 lk 63-64), on kahe alaealise lapse ema. Süüdistatava kohta ei ole kohtul hetkel midagi teada tema sissetulekutest ega töökoha olemasolust, isik ei ole selliseid dokumente kohtule esitanud. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtuvalt 2019.a oli isiku deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 6523 eurot ning keskmine päeva sissetulek 9,84 eurot (t kd 2 lk 65-66). Seega puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav suudaks rahalist karistust kanda. 5 Süüdistatav pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü on keskmine, mistõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada karistust sanktsiooni keskmääras, s.o karistada süüdistatavat vangistusega kuus kuud. Arvestades, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, on kohus seisukohal, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada tingimusliku vangistusega KarS § 73 lg 1, 3 sätete alusel. Kohus määrab katseaja pikkuseks üks aasta.
3. d)Menetluskulud Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 1230 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks muuhulgas määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 867,42 eurot, mis kuulub samuti süüdistatavalt väljamõistmisele.

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuludeks kannatanule

§ 178

kohaselt makstavad summad.

§ 178lg 1 p 3 alusel hüvitatakse kannatanule sõiduja ööbimiskulud.

Harju Maakohtu 14.05.2024.a määrusega hüvitati kannatanule sõidu- ja ööbimiskulud summas 1033,53 eurot, mis kuuluvad menetluskulude hulka ning kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Menetluskulude tekkimine oli tingitud isiku süülisest tegevusest ning sellele järgnenud kriminaalmenetlusest. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik, kes saab tööle asuda (kui ta juba ei tööta), et tasuda temalt väljamõistetud menetluskulusid. Arvestades menetluskulude suurust, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena võrdsetes osades. Kannatanu esindaja I.K esitas kohtule taotluse hüvitada kannatanule menetluskulud summas 10 795,31 eurot. Ka palus kannatanu esindaja jätta osa kuludest riigi kanda. Seonduvalt kannatanu lepingulise esindaja õigusabi kuludega märgib kohus järgmist: menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p-st 1 on valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Valitud esindajana tuleb käsitleda kannatanu valitud esindajat

§ 41tähenduses.

Mõistlikku suurust ületav esindajatasu menetluskuluna käsitatav pole ja seda ei hüvitata. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta nt. kriminaalasja keerukust ja mahukust (RKKK 3-1-1-99-11 p. 12; 3-1-128-11 p. 18; 3-1-1-25-04 p. 9), aga samuti esindaja töökvaliteeti ja muid asjaolusid. Kannatanu esindaja on osutanud õigusabiteenust summas 150 eurot tund, mille käibemaks on 0%. Kohus peab õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks, see vastab väljakujunenud õigusabi tasu määradele. Küll aga on kohus on seisukohal, et kannatanu esindajale makstud tasu ei saa pidada kuidagi mõistliku suurusega tasuks, arvestades, et tegemist ei ole ei keeruka ega mahuka kriminaalasjaga. Käesolevaks ajaks koosneb kohtutoimik kahest köitest. Arvet nr 2020/0072 ei pea kohus põhjendatuks täies ulatuses kuivõrd arve kirjeldus on ,,juriidilised konsultatsioonid, korduvad olukorra arutelud vene juristide ning prokuratuuriga“ (t kd 2 lk 197). Antud arve jääb täies ulatuses arusaamatuks, pole aru saada, millal, kellega, kuidas suheldi. Arvet nr 2022/0100 ei pea kohus osaliselt põhjendatuks. Nii nt ei pea kohus põhjendatuks tegevusi 17.06.2020.a, jääb arusaamatuks, mis taotlusi esitati ning kellega suheldi. Niisamuti märgib kohus, et tõlkimisteenus ei ole osa õigusabiteenustest, seega ka selles osas ei ole 6 taotlus põhjendatud. Ka ei pea kohus mõistlikuks ajakuluks 17.01.2022.a (9 tundi 45 min) seonduvat, arvestades, et tegemist pole mahuka kriminaalasjaga. Põhjendatud kulu antud toimingutele on 5 tundi. 04.03.2022.a (2 tundi 15 min) ajakulu ei ole samuti põhjendatud, süüdistusakt on 3,5 lehekülge pikk. Kohus peab põhjendatuks ajakuluks 1 tund, 23.03.2022.a (2 tundi 20 min) toimingute ajakulu tuleb samuti vähendada, kuna tegemist ei ole mahuka asjaga, põhjendatud ajakulu on 1 tund 30 min. Ka on arvel on märgitud, et kannatanu esindajal kulus 17.03.2022.a 2 tundi ja 45 minutit tutvumaks kaitseaktiga ja selle sisu tõlkimisega kannatanule. Kohus juhib kannatanu esindaja tähelepanu tema poolt eelistungil öeldule, mille kohaselt vastab kannatanu esindaja 23.03.2022.a eelistungil vastuseks kohtule ,,kannatanu esindaja peab tõdema, et ma ei ole isegi seda kaitseakti näinud“ (t kd 1 lk 11). Seega ei ole ka antud osas taotlus põhjendatud. Antud arve osas peab kohus mõistlikuks ajakuluks toiminguid mahus 17 tundi 20 minutit, s.o summas 2600 eurot. Arve nr 2023/0071 osas peab kohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi 15 minutit, s.o summas 487,50 eurot. Arve nr 2024/0015 osas peab kohus põhjendatuks ajakuluks 10 tundi 40 minutit, s.o summas 1600 eurot. Asjassepuutumatu on kokkuleppemenetluse läbirääkimist puudutav, niisamuti ei ole põhjendatud ajakulu 05.02 ja 08.02 esitatu osas. Kokkuvõttes peab kohus põhjendatuks kannatanu esindajale makstud tasu 4687,50 euro ulatuses. Kohus juba eelnevalt märkis, et puuduvad alused menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks, mistõttu tuleb kannatanu esindajale makstud tasu välja mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks. Kohus juhindub

§ 175, § 178, § 179, § 180 lg 1, 3, § 306, § 311-313, § 315, § 318-319.

Merle Parts kohtunik 7