Obsah (7)

§ 238§ 414§ 180§ 318§ 175§ 176§ 179

1-24-102 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2024, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-102 (22233000454) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtu

§ 238lg 2 alusel 8 kuud vangistust, Kar

S § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel lõplik liitkaristus 2 aastat 4 kuud ja 6 päeva vangistust, karistuse kandmise algus 17.06.2019 ja lõpp 23.10.2021 Kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski Kohtuistungil osalenud isikud süüdistatav kaitsja prokurör tunnistaja Aleksei Iushkov Andres Veski Kaidi Kahu MA RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (

) §-dest 310, 311, 313, 315 maakohus otsustas: Tunnistada Aleksei Iushkov süüdi KarS § 320 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Aleksei Iushkovi vanglasse saabumise aeg. 1 1-24-102

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus Aleksei Iushkovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui süüdimõistetu Aleksei Iushkov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Mõista Aleksei Iushkovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 1230 eurot; - sundtoomise kulu 78,40 eurot; - kaitsjatasu kohtueelses menetluses 226,80 eurot ja kohtumenetluses 1406,66 eurot, kokku riigi õigusabi kulu summas 1633,46 eurot.

§ 180

lg 3 alusel võimaldada Aleksei Iushkovil temalt väljamõistetud menetluskulud kogusummas 2941,86 eurot tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700012317 ning selgitus „Aleksei Iushkov, 1-24-102, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 15. mail 2024. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis
2. mail
3. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
4. Aleksei Iushkovit süüdistatakse selles, et ta andis 24.01.2022 ajavahemikul kell 11:00-11:55 Sillamäel Pavlovi 4 asuva politseijaoskonna vestlusruumis kriminaalasjas nr 22233000076 kannatanuna ülekuulamise käigus valeütlusi tema suhtes 22.01.2022 toimepandud kuriteo, s.o kehavigastuse tekitamise asjaolude kohta. Nimelt andis A. Iushkov 24.01.2022 ütlusi lühidalt selle kohta, et 22.01.2022 peale kella 20:00 XXX lähedal asuval jalgrajal kõndis talle vastu 2 1-24-102 tundmatu meesterahvas ja kui nad olid kohakuti jõudnud, siis tõstis tundmatu meesterahvas järsku parema käe ja lõi teda näkku. Pärast seda olla tundmatu meesterahvas jooksnud Tškalovi tänava suunas. A. Iushkov tundis oma ütluste kohaselt tugevat valu ja arvas esialgu, et mees lõi teda rusikaga, kuid sai mõne hetke pärast aru, et teda oli löödud noaga. A. Iushkov väitis, et ei tea, kes ning mis põhjusel teda noaga näkku lõi. 23.05.2022 ajavahemikul kell 13:45-14:10 Sillamäel Pavlovi 4 asuva politseijaoskonna vestlusruumis tunnistas A. Iushkov kriminaalasjas nr 22233000186 (ühendatud kriminaalasjaga nr 22233000076) kannatanuna ülekuulamise käigus, et andis 24.01.2022 kannatanuna ülekuulamisel tema suhtes 22.01.2022 toimepandud kuriteo, s.o kehavigastuse tekitamise asjaolude kohta valeütlusi. A. Iushkov tunnistas, et tegelikkuses sai ta noahaava näkku tõesti XXX asuvas korteris, kuid ei soovinud siiski tema suhtes 22.01.2022 toime pandud kuriteo asjaolude kohta täpsemaid ütlusi anda. Ta selgitas, et ei pea ennast kannatanuks ja tal puuduvad pretensioonid. A. Juhskovit oli enne mõlemat eelpool nimetatud ülekuulamist hoiatatud, et teadvalt valeütluste andmise eest järgneb vastutus kriminaalkorras. A. Iushkov kinnitas mõlemal ülekuulamise protokollil enda allkirjaga, et on vale ütluse andmise tagajärgedest teadlik. Kriminaalmenetluses nr 22233000186 (ühendatud kriminaalasjaga nr 22233000076) tuvastati, et tegelikkuses pandi kõnealune kuritegu A. Iushkovi suhtes toime 22.01.2022 XXX asuvas korteris A. Iushkovile tuttava isiku poolt, kes mõisteti Viru Maakohtu 05.07.2022 otsusega nr 122-3752 muu hulgas selle kuriteo toimepanemises süüdi. A. Iushkov teadis 24.01.2022 kannatanuna ütlusi andes, kus, kuidas ja kelle poolt 22.01.2022 tema suhtes kuritegu toime pandi ning andis seejuures teadvalt valeütlusi, kuna ei soovinud tema suhtes kuriteo toime pannud isiku suhtes kriminaalmenetluse läbiviimist. Sel moel pani Aleksei Iushkov oma tahtliku teoga toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvale valede ütluste andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistung
5. Süüdistatav A.Iushkov ei tunnistanud end süüdi ning selgitas, et ta ei mäleta, mida ta rääkis politseinikule kohe pärast sündmust. Kuidas ta sai kehavigastusi, ta tegelikult ei mäleta. Miks ta keeldus ütluste andmisest, ta ei mäleta üldse, sest oli joobes ja narkoosi all ja ei saanud aru üldse mis toimub. 24.jaanuaril ta tarvitas alkoholi koos tuttavaga, kelle nime ta ei tea. Hiljem ta läks ülekuulamisele politseisse. Kuna ta oli purjus, siis võis mis tahes jamasid seal öelda. Kõik see toimus sellepärast, et tema suhtus sellesse kergemeelselt ega teadnud, et tema asja hakatakse kohtus arutama. Sellepärast käis ülekuulamisel napsitanud olles. Kaitsja on seisukohal, et puudub vaidlus selles, et A.Iushkov andis valeütlusi, kuid kas Iushkov tegi seda teadlikult eesmärgiga politseile algusest peale juba valetada või lihtsalt kusagilt purjus inimese mõttevälgatuse mõjul seda keegi praegu öelda ei oska. Pigem võib kalduda sinnapoole, et A. Iushkov andis mingisugused ütlused, mis tal hetkel pähe tulid, teadmata ise ka, kas need tegelikele asjaoludele vastavad või mitte. Kaitsja on seisukohal, et kui need ütlused, mis A.Iushkov 24.01.2022 aastal andis ei kajastanud õigesti temaga juhtunud, ei ole need ütlused antud teadvalt eesmärgiga viia uurimist kuidagi vale jälgedel. Seetõttu ei ole selle kuriteo objektiivne koosseis täidetud ja A. Iushkov tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. 3 1-24-102 Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas ning süüdistatav A.Iushkovi tegevuse õiguslik hinnang
6. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

1. Uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti.
2. Asjas puudub igasugune vaidlus selles osas, et A.Iushkov andis 24.01.2022 ajavahemikul kell 11:00-11:55 Sillamäel Pavlovi 4 asuva politseijaoskonna vestlusruumis kriminaalasjas nr 22233000076 kannatanuna ülekuulamise käigus valeütlusi tema suhtes 22.01.2022 toimepandud kuriteo, s.o kehavigastuse tekitamise asjaolude kohta. Seda kinnitas ka A.Iushkov ise 23.05.2022 ülekuulamisel (KoTo lk 46-51).
3. A.Iushkovi suhtes toimepandud kuriteo asjaolud on tuvastatud 5.07.2022 kohtuotsusega (KoTo lk 52-55), kust tuleneb, et kehavigastusi tekitas A.Iushkovile tema tuttav I.S korteris aadressil XXX. Sellele viitavad ka kohtuistungil uuritud tõendid. 24.01.2022 ja 26.01.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollidega (KoTo lk 26-31) on tuvastatud, et korteris aadressil XXX olid avastatud verekahtlane määrdumine ning nuga. Vastavalt DNAekspertiisile (KoTo lk 40-44) vereproov kuulub Aleksei Iushkovile. Tunnistaja J L (KoTo lk 9296), et noahaava tekitas A.Iushkovile just I.S korteris aadressil XXX.
4. 22.01.2022 kannatanu ülekuulamisel A.Iuskov keeldus ütluste andmisest, motiveerides seda sellega, et ta on „narkoosi all“ (KoTo lk 7-12). 24.01.2022 ülekuulamisel väitis A.Iushkov, et 22.01.2022 peale kella 20.00 XXX lähedal asuval jalgrajal kõndis talle vastu tundmatu meesterahvas ja kui nad olid kohakuti jõudnud, siis tõstis tundmatu meesterahvas järsku parema käe ja lõi teda näkku. Kuni ta ootas kiirabi, vaatas XXX maja esimese korruse aknast välja naisterahvas, kes pakkus talle käterätikut. A. Iushkov kattis enda sõnul selle käterätikuga endal haava kinni kuni saabus kiirabi (KoTo lk18-25). 23.05.2022 ülekuulamisel selgitas A.Iushkov, et eelmisel ülekuulamisel ta andis valeütlusi kuna ta sai noahaava J L korteris aadressil XXX, kuid ei soovinud rääkida sellest sündmusest täpsemalt (KoTo lk 46-51). Tunnistaja M A andis kohtus ütlusi selle kohta, et 22.01.2022 sündmusega seotud väljakutse tehti 22.01.2022 kell 16:41 ja patrullekipaaž jõudis sündmuskohale ca 4 minutiga. A.Iushkov selgitas patrullpolitseinikule, et justkui oleks talle lõikehaava näole tekitanud tundmatu meesterahvas XXX läheduses tänaval. Patrullpolitseiniku hinnangul oli A.Iushkovi näol seejuures tegemist isikuga, kes oli piisavalt adekvaatne, et anda selgitusi, kellega oli võimalik suhelda. Tunnistaja A K andis eeluurimisel (KoTo lk 97-101) ütlusi selle kohta, et ta viibis sündmuse ajal J L korteris koos A.Iushkovi ja I.S , aga oli nii purjus, et ei näinud, kuidas A.Iushkovi tekitati kehavigastusi, sai sellest teada hiljem. Mõne päeva pärast suhtles ta A.Iushkoviga ja küsis, mis põhjusel I.S teda noaga lõi. A.Iushkov vastas, et ta ise ei saanud aru, mille eest. 4 1-24-102
5. Sellest tulenevalt, on tuvastatud, et 24.01.2022 ülekuulamisel moonutas kannatanu A.Iushkov tõendamisel tähtsaid asjaolusid. Ta valetas uurijale nii kuriteo toimepanemise koha, kui ka kuriteo toimepandud isiku kohta. 24.01.2022 kannatanu ülekuulamisprotokoll on A.Iushkovi poolt läbi loetud ja allkirjastatud. Ta omakäeliselt märkis, et kõik on õigesti kirja pandud. Seega A.Iuskovi tegevuses on tuvastatud KarS §320 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivne külg.
6. Subjektiivsest küljest eeldab KarS §320 ettenähtud kuriteo koosseis tahtlust kõigi objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et, valeütlusi andes, tegutses süüdistatav kavatsetult.
7. A.Iushov väidab, et ta andis valeütlusi joobeseisundis. Kaitsja on seisukohal, et ei ole need ütlused antud teadvalt eesmärgiga viia uurimist kuidagi vale jälgedel. Kohus nende väidetega ei soostu. A.Iushkovi versioon on paljasõnaline. Pole eluliselt usutav, et uurija kuulaks üle joobeseisundis olevat isikut. Ka A.Iushkovi ütlused iseenesest annavad aluse asuda seisukohale, et nad on antud adekvaatse isiku poolt.
8. Siinkohal pöörab kohus tähelepanu sellele, et A.Iushkovi poolt patrullpolitseinikule antud selgitused isegi detailides kattuvad tema poolt 24.01.2022 antud ütlustega. Et uurimisele selgitada, kust kohast sai ta haava katmiseks köögirätiku olukorras, kus noahaav tekitati talle täiesti ootamatult tundmatu isiku poolt tänaval, oli tal tarvis usutavat lugu, et uurimine ei jõuaks tegelikku sündmuspaika. Sel põhjusel mõtles ta välja loo selle kohta, et selle ulatas talle võõras naisterahvas XXX maja esimese korruse aknast. Tegelikult ta sai köögirätiku J L korteris (vt. tunnistaja J L ülekuulamisprotokolli – KoTo lk 92-96). Ka see asjaolu viitab sellele, et 24.01.2022 süüdistatava poolt antud ütlused olid läbimõeldud ja kaalutletud. Siinkohal väärib tähelepanu asjaolu, et 23.05.2022 ülekuulamisel ei viidanud A.Iushkov ei sellele, et ta ei mäleta, mis seal J L korteris temaga juhtus, antud versioon ilmub juba hiljem.
9. Kuigi teo subsumeerimisel käesoleva paragrahvi järgi ei ole tähtsust teo motiivil (RKKK 31-1-100-15 p.26), asub kohus seisukohale, et A.Iushkov andis valeütlusi sel põhjusel, et ta ei soovinud enda asja uurimist ja kuriteo toimepandud isiku tuvastamist ja karistamist. See tuleneb A.Iushkovi 24.05.2002 ütlustest („ma ei pea ennast kannatanuks…mul ei ole mingeid pretensioone…uurimist ei soovi“). Sellega on ümberlükatud ka A.Iushkovi väide, et, andes 24.01.2002 ütlusi, ta arvas, et räägib tõtt. Kohtu seisukoht karistuse osas
10. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
11. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et Aleksei Iushkovi süü aste on keskmine. Tema tegevuses puuduvad nii karistust raskendavad, kui ka karistust kergendavad asjaolud.
12. Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet ning karistust raskendava ja kergendavate asjaolude puudumist, asub kohus seisukohale, et A.Iushkovi suhtes on põhjendatud ja otstarbekohane KarS §320 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmisel määral karistuse mõistmine. 5 1-24-102 Vaatamata sellele, et A.Iushkovi süü leidis kohtus tõendamist, ei tunnistanud ta oma süüd ega kahetsenud tehtut. A.Iushkov on varem korduvalt kohtu poolt vangistusega. Viimati vabanes A.Iushkov kinnipidamisasutusest 25.10.2021 ehk vaid vähem kui 3 kuud enne uue, käesoleva kohtuasja esemeks oleva kuriteo toimepanemist KoTo lk 67). Alates
13. aastast puudub süüdistataval ametlik töökoht (KoTo lk 89-91). Ülaltoodu alusel ei näe kohus võimalust karistada teda rahalise karistusega või kohaldada vangistust tingimisi. Menetluskulud 16.

§ 180

lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), kohtueelses ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175lg 1 p 4).

Lisaks erikuluna sundtoomise kulud (

§ 176

lg 1 p 2).

§ 180

lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 820 eurot. St, et sundraha suurus on 1230 eurot. Kohtueelse menetluse tekkinud kaitsjatasu on 226,80 ja kohtumenetluses 1406,

1. Seega on määratud kaitsja põhjendatud ja vajalik tasu kokku 1633,46 eurot. Kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotluse n-ö pealdisena (kinnitatud kohtu poolt 16.04.2024). Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja 21 lg 3 ning justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 5 ning § 6 lg-te 3 ja 5 alusel rahuldada. Kohus loeb menetluskulu põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks nii menetlustoimingu, kui selleks kulunud aja osas. Menetluskulud kohustub hüvitama Aleksei Iushkov.
3. 12.04.2024 määrusega rakendas kohus süüdistatava Aleksei Iushkovi suhtes sundtoomist Viru Maakohtu Narva kohtumajja 16.04.2024 kell 13.00 toimuvale kohtuistungile. Politsei- ja Piirivalveamet esitas sundtoomise õiendi, milles sundtoomise kuluks on märgitud 78,40 eurot. Kohus peab kulu põhjendatuks ja arvab õiendis näidatud kulu erikuludesse. Erikulud summas 78,40 kohustub hüvitama Aleksei Iushkov.
4. Kohus osutas eelnevalt

§ 180lg 3 ls 1 sõnastusele.

Sellest tuleneb, et menetluskulude väljamõistmise otsustust tehes ei hinda kohus mitte üksnes süüdistatava varalist seisundit vaid paralleelselt varalise seisundiga kuuluvad arvestamisele ka isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Aleksei Iushkov on korduvalt karistatud. Tahtliku teo toimepanemine tähendab, et isik kutsub menetlused oma tahtliku õigusvastase käitumisega ise esile ja kui isikut on ka varem karistatud, siis ta teostab oma õigusvastaseid käitumisakte kindlas teadmises, et hilisemalt kaasnevad sellega küllaldaselt suured rahalised väljaminekud. Kuna varasemat kriminaalmenetluslikku kogemust omav ja kuritegude eest süüdi mõistetud ning karistatud Aleksei Iushkov pani uuesti toime tahtliku kuriteo ja mille toimepanemises kohus teda süüdi mõistab ja karistab, siis näitab see, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine tema õiguskuulekusele mõju ei avalda. Puuduvad vähimadki kaalutlused

§ 180

lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise ja noore isikuga. 19. Pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ja Aleksei Iushkovile mõistetud 6-kuulist reaalset vangistust, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohus ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna 6 1-24-102 või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Aleksei Iushkov peab menetluskulud kogusummas 2941,86 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 7