Obsah (4)

§ 237§ 331§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 09.05.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-132338 Tsiviilasi PARKIT OÜ ha

§ 237

lg 1 näeb ette, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes

§-s 331 sätestatut järgides.

§ 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja 04.03.2024 taotlused ei kuulu rahuldamisele, sest need on esitatud olulise hilinemisega ning kostja ei ole tõendanud ühegi mõjuva põhjuse olemasolu, miks ta ei saanud tõendite taotlusi esitada tähtaegselt.

1. Lisaks tooks kostja taotluste rahuldamine kaasa menetluse olulise venimise. Kostja esitatud taotlused on ebakonkreetsed ning neist ei nähtu, millisest videokaamerast ja millist videot ta soovib esitada ning kellelt peaks seda nõudma. Taotlusest ei nähtu ka seda, milliseid konkreetseid isikuid ja milliste vaidlusaluste asjaolude suhtes peaks kohus tunnistajatena üle kuulama. Taotlusest ei nähtu, milliseid konkreetseid faktilisi asjaolusid soovib kostja taotletud tõenditega tõendada. Seega ei ole taotlused esitatud nõuetekohaselt ning nende arvestamiseks peaks kohus esmalt andma kostjale täiendavalt aega taotluste täpsustamiseks. Videosalvestiste kogumine ja tunnistajate ülekuulamine tähendaks samuti seda, et kohus ei saaks teha lahendit kohtu määratud ajal, vaid hagejale tuleks anda võimalus taotlustele vastata. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus kostja 04.03.2024 taotlused rahuldamata.
2. Hagile vastu vaidlemisel leidis kostja, et kuigi ta parkis sõiduki Xxx 9 elamu juurde hageja esitatud fotodest nähtuval viisil, oli tema sõiduki kõrvale pargitud kõrge buss, mistõttu ta ei näinud infotahvlit, mis teavitas parkimise tingimustest. Menetluse käigus asus kostja täiendavalt väitma, et hageja on pärast leppetrahvi koostamist infotahvlit pööranud ning kostja ligines parklasse sellisest sissepääsust, mis ei olnud infotahvliga tähistatud.
3. Kohus selgitas kostjale 02.01.2024 pöördumises (dtl 56-57), et tema väited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kostjal tuli tõendada, et ta sisenes parklasse suunast, mis ei olnud liikluskorraldusvahendiga tähistatud. Kohus juhtis tähelepanu, et kostja parkis sõiduki infotahvli vahetusse lähedusse ning ühtegi vaadet varjavat bussi sinna pargitud ei olnud. Järelikult oleks kostjal tulnud tõendada väiteid, milliste kohaselt ei olnud talle parkimistingimused nähtavad. Kostja ei esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Kohus ei saa jätta hagi rahuldamata üksnes kostja paljasõnaliste vastuväidete alusel.
4. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus ehk ofert lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et kuna lepingut saab sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, saab parkimislepingut lugeda sõlmituks, kui isik pargib sõiduki alale, millele parkimise tingimused olid talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 12, 13).
5. Vähemalt üldjuhul piisab parkimisteenuse osutaja leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RK TKo 2-15-3430, p 18). Riigikohus on ka leidnud, et parkimisteenuse osutamisel on leppetrahvinõude panek sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RK TKo 2-17-117146).
6. Hageja esitas kohtule kostja sõidukile 24.03.2023 koostatud leppetrahvi (dtl 23) koos fotodega sõidukist leppetrahvi koostamise ajal (dtl 24-29). Tõenditest nähtub, et sõiduk oli pargitud Xxx 9 elamu juurde ning sõiduki armatuurlauale ei olnud asetatud parkimisluba. Leppetrahv jäeti sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Mitmelt fotolt (dtl 24, 27, 29) nähtub parkimistingimustest teavitava infotahvli tagumine külg, mida ei varja kostja viidatud suur pargitud buss. Kostja väited selle kohta, et talle ei olnud parkimistingimused nähtavad, ei ole ei tõendatud ega kohtu hinnangul ka eluliselt usutavad.
7. Kostja esitas kohtule hageja fotodega analoogilise foto, kus tema sõiduki kõrvale oli pargitud sama sõiduk, mis asus seal leppetrahvi koostamise ajal (dtl 42-43). Fotodest ei nähtu, et kostjal ei olnud võimalik näha parkimistingimustest teavitavat tahvlit, mis asus parkimise asukoha vahetus läheduses. Kostja väiteid ei saa tõendada tema enda fotole joonistatud ristküliku abil.
8. Hageja esitas kohtule täiendavalt väljavõtte Google.map keskkonnast (dtl 50), millest nähtuvad võimalikud lähenemise teed ning fotod koos infotahvli asukohaga (dtl 51-54), millest võib järeldada, et sõltumata suure sõiduki olemasolust kostja väidetud asukohas pidi tahvel olema sellest möödasõidul nähtav. Parklasse oli sisuliselt vaid kaks sissesõitu ning infotahvel asetses mõlema sissesõidu juures. Vastupidist ei ole kostja tõendanud ega väitnud. Kohus nõustub hageja väitega, et olukorras, kus Tallinnas ei ole sõidukijuhil võimalik reeglina eeldada piiramatute võimaluste olemasolu kasutada reguleerimata parkimiskohti, tuli kostjal enne sõiduki parkimist veenduda, kas tema valitud kohale võib iga isik sõiduki parkida. Infotahvlid, mis teavitasid parkimistingimustest, pidid olema kostjale nähtavad sõltumata sellest, milline sõiduk oli pargitud tema sõiduki kõrvale.
9. Parkimistingimused (dtl 30) teavitasid, et parkimisluba peab olema sõidukis nähtaval kohal ning selle kohustuse rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi summas kuni 50 eurot. Hageja esitas ka foto infotahvlitest (dtl 31). Transpordiametilt saadud teabe järgi oli sõiduki omanikuks kostja (dtl 33) leppetrahvi koostamise ajal. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta oli sõiduki omanik. Riigikohus on leidnud, et parkimiskorraldajal on õigus eeldada, et lepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning vastupidist tuleb tõendada nimelt sõiduki omanikul või kasutajal (RK TKo 3-2-1-3-16, p 11). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimise leping, mida kostja rikkus, sest kostja sõiduki esiklaasi alla ei olnud asetatud parkimist võimaldav luba.
10. VÕS § 158 lg 1 näeb ette, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused nägid ette leppetrahvi kohustuse tasumise lepingutingimuste rikkumisel. Kuna kostja sõlmis hagejaga parkimislepingu läbi sõiduki parkimise ning rikkus parkimistingimusi, tuli kostjal tasuda leppetrahvi. Kostjalt tuleb hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 42 eurot.
11. Kuivõrd kohus rahuldab hageja leppetrahvi nõude, kuulub rahuldamisele ka viivise nõue. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Kostja ei esitanud hageja viivise arvestusele vastuväiteid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2,41 eurot. Alates 10.10.2023 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis leppetrahvi summalt 42 eurolt kuni leppetrahvi täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 34.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja kulud õigusabile. Hageja tasus riigilõivuna 100 eurot. Lepingulise esindaja kulu ilma käibemaksuta on 570 eurot. Kokku on menetluskulud 670 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
2. Kohus loeb hageja esindaja tunnitasu mõistlikuks ning asjas õigusabi osutamiseks kulunud aega põhjendatuks, arvestades kostja vastuväiteid ja vaidluse sisu. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 670 eurot, millest 100 eurot on tasutud riigilõiv ja 570 eurot on kulud õigusabile. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 670 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik