Obsah (5)

§ 62§ 497§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-24-4300 Tsiviilasi V Ti hagi T Ti

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.03.2024 esitatud ning 03.04.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sündis V Ti (hageja) ja J V kooselust tütar T T (kostja). Tallinna Ringkonnakohus tegi 26.11.2019 tsiviilasjas nr 2-1815255 otsuse, millega mõistis välja hagejalt kostja kasuks alates 11.10.2018 välja elatise summas 120 eurot kuus. Hagejal ei ole enam võimalik tasuda elatist väljamõistetud määras, sest hagejal pole ametliku sissetulekut ja tal on raskused enda igapäevaste kulude katmisega. Hagejal on paratamatult ka enda isikuga seotud kulud. Hagejale on määratud Sotsiaalkindlustusameti poolt keskmine puue kuni 29.05.2026, lisaks on talle määratud ka xxx. Hageja vastu on algatatud täiteasi numbriga xxx, võla jääk on 02.04.2024 seisuga 6244,12 eurot. Asjaolud on oluliselt muutunud, hageja võimekus tööl käia on raskendatud. Hagejal on keeruline antud olukorras ka iseennast üleval pidada ja esmased vajadused rahuldada. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada elatist 50 euroni kuus. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Elatise vähendamiseks ei piisa ainult hageja praeguse majandusliku olukorra näitamisest, vaid hageja peab ka tõendama, et tema majanduslik olukord on võrreldes otsuse tegemise ajaga halvenenud. Hagiavalduses ei ole hageja välja toonud, mis on tema elus konkreetselt muutunud, mis võiks mõjutada Tallinna Ringkonnakohtu otsust. Hageja on ka eelmises menetluses viidanud oma tervislikule seisundile. Hagejal on xxx, mis tähendab, et ta on xxx. Täiteasja xxx algatati juba

1. aastal ning hageja esitatud argumente seoses sellega on eelmises tsiviilasjas juba käsitletud ja kohus on neid arvestanud elatise määramise otsuse tegemisel. Hageja on vastavalt registriandmetele xxx ning xxx. xxx osanik on hageja õde M G. xxx osanik on hageja ema N T. Hageja loovutas oma osa nendes äriühingutes vabatahtlikult lähisugulastele, kuid jätkas nende ettevõtete juhtimist juhatuse liikmena. Avatud allikate andmetel töötavad need ettevõtted aktiivselt. Nende ettevõtete kasum kasvab. Esitatud objektiivne info annab põhjust arvata, et hageja viide sellele, et tema võimalused tööturul on piiratud, ei vasta tegelikkusele, kuna ta ise on edukas tööandja ja ta on võimeline reguleerima väljamakstava töötasu suurust, seal hulgas ka iseendale makstava töötasu suurust. Asjaolu, et hagejal puudub ametlik sissetulek, ei tähenda, et tal poleks üldse sissetulekuid, töötades lähisugulastele kuuluvate ettevõtete juhina. Hageja kasutab igapäevaelus sõidukit: xxx Reg nr xxx ning elab xxx asuvas ridaelamus 350 m2 suuruses boksis, mis kuulub hageja vanematele. Hageja vanemad elavad hagejast eraldi. Hageja kasutuses olevad eluruumid viitavad hageja materiaalsele heaolule ja sellele, et tal on rahaline suutlikkus elamuala ülal pidada 350 m
2. 2 Samuti on kostja seisukohal, et hageja tervislik seisund pole muutunud. xxx on lapsel juba lapsepõlvest, see tähendab, et see haigus oli hagejal juba enne 26.11.2019, mitte aga ei tekkinud hiljem. Teisi lapsi hagejal pole. Kohtu põhjendused
3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
6. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.
7. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist igakuiselt summas 120 eurot tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2019 otsusest tsiviilasjas nr 2-18-15255 (hagimaterjalidest ekslikult märgitud 218-5255, otsus nähtav kohtute infosüsteemist). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist 50 euroni kuus alates 03.04.
9. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund 3 on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-18-15255 kohtulahendi tegemisel.

1. Tsiviilasjas 2-18-15255 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja palunud elatist vähendada 100 euroni ning märkinud, et põeb xxx, mistõttu on tema võimalused tööturul osaleda piiratud. Samuti on hageja viidanud oma ainukesele töötasule 125 eurot kuus xxx ning võlgnevusele kostja ees. Kohus on otsuse tegemisel arvestanud, et hagejal on diagnoositud xxx, mistõttu on hageja töövõime xxx. Samuti on Ringkonnakohus otsuse tegemisel lähtunud asjaolust, et hageja igakuine sissetulek oli kuni 13.05.2019 125 eurot ja alates 14.05.2019 on olnud ca 360 eurot (viidatud asjaolud nähtuvad 2-18-15255 26.11.2019 otsusest).
2. Hageja on tuginenud elatise vähendamise nõude esitamisel oma tervislikule seisundile, majandusliku olukorra halvenemisele ning võlgnevuse olemasolule. Kohus on hagejale 14.05.2024 kirjas selgitanud, et hagejal tuleb välja tuua, kas ja millises ulatuses on hageja majanduslik olukord võrreldes 2019 aastaga muutunud, m.h tuli hagejal välja tuua oma sissetulekud, väljaminekud ja varaline seisund (dtl 72-74). Ühtegi täiendavat selgitust ega tõendit hageja kohtule esitanud ei ole. Kohus loeb iseenesest tõendatuks, et hagejal on tuvastatud keskmine puue kestusega 30.05.2023 kuni 29.05.2026 ning hagejal on määratud xxx 41,17 eurot kuus (dtl 22-23). Samuti on hagejale määratud xxx perioodil 30.05.2023 – 29.05.2026 10,6020 eurot päevas (dtl 2425). Arvestades, et kalendrikuus on keskmiselt 30 päeva, on hageja xxx keskmiselt 318,06 eurot kuus ehk hageja sissetulek kokku 359,23 eurot (41,17 + 318,06). Seega ei ole hageja sissetulek oluliselt muutunud võrreldes 2019 aastaga. Kohtul puuduvad andmed, et hageja väljaminekud oleksid suurenenud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga. Kohtu poolt tehtud päringu alusel omab hageja pangakontot xx, milles vabad vahendid 04.07.2024 seisuga puudusid (dtl 101-102). Samas ei nähtu antud pangakontolt mitte ühtegi tehingut. Kohus asub seega seisukohale, et kuigi hagejal on tuvastatud keskmine puue ning osalise töövõimetuse tõttu puudub mõistlik võimalus teenida täiendavat tulu, siis ei ole hageja käesoleval juhul tõendanud, et tema tervislik seisund ja majanduslik olukord oleks võrreldes 2019 aastaga oluliselt muutunud. Kõiki hageja poolt käesolevas tsiviilasjas väljatoodud asjaolusid (s.h tervislik seisund ja võlgnevuse olemasolu) on 2019 lahendi tegemisel juba arvesse võetud. Kohus selgitab täiendavalt, et elatise võlgnevuse olemasolu ei ole elatise vähendamise aluseks (dtl 27-30). Seega elatise vähendamine hageja majandusliku olukorra, tervisliku seisundi või võlgnevuse olemasolu tõttu ei ole käesoleval juhul põhjendatud. 4
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5