KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1636 Haldusasi Politseija Piirivalveameti t

) § 362 lg-le 2, mille kohus rahuldas 31.05.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-1636, esitades põhjendused 04.06.2024 määruses samas asjas. 3. PPA esitas 24.07.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba X kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

§ 362

lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest esinevad

§ 36

1 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning lg 2 p des 4, 5 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 26.07.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-1636 ja andis PPAle loa pikendada kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.11.

2. PPA tegi 22.10.2024 X osas rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12405230041-1, mille isik on Tallinna Halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-24-3153).
3. PPA esitas 19.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada X kinnipidamise tähtaega

§ 362

lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest esinevad

§ 36

1 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning

§ 361lg 2 p-s 6 sätestatud kinnipidamise alus.

1) X suhtes puudub

§ 31

kohane lõplik otsus ning vabaduses viibides võib ta lahkuda endale sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki või asuda end Eestis varjama. Asjaolusid kogumis hinnates on põgenemisoht jätkuvalt aktuaalne, mistõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. Põgenemiseohtu suurendab asjaolu, et PPA on teinud isiku rahvusvahelise kaitse menetluses tagasilükkava otsuse ning isik on selle vaidlustanud. 2) X tausta ja eelnevat käitumist arvestades ei ole välistatud, et isik kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale. X on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Isik tunnistab ühiskonnareeglite vajalikkust, kuid sellele vaatamata on toime pannud kaks rasket isikuvastast kuritegu, mille tagajärjel sai eriti julmal viisil surma inimene, samuti pani toime vägistamise katse, millega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine. Vangistuse ajal on isik väljendanud ükskõikset ja vaenulikku suhtumist ametnikesse. Kriminaalkorras on teda karistatud ka arsti ettekirjutuseta narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise ja valdamise eest, milles isik oma süüd ei tunnista. Vanglas 11.10.2022 tehtud riskihinnangu kohaselt esineb uue vägivalla ja seksuaalkuriteo toimepanemise oht, mida suurendavad puudulik probleemilahendusoskus ja mõtlematus tegude tagajärgedele. Isikul on säilinud mõned kriminaalse taustaga inimestega suhted ning tal ei ole Eestis elavaid sugulasi. Seksuaalkuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Ka korduvalt karistatud isikute puhul on uute kuritegude toimepanemise risk tavapärasest märkimisväärselt kõrgem. Isik on viimased 20 aastat viibinud vanglas ning on väga suur tõenäosus, et vabadusse lastes ei tuleks ta sotsiaalselt toime ning naaseks kuritegeliku käitumise juurde. 3) X puhul esineb põgenemisoht, kuivõrd ta on korduvalt toime pannud kuritegusid, mille eest on talle mõistetud vangistus (VSS § 68 lg 4). See näitab ka isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le vajalikeks menetlustoiminguteks kättesaadav. Põgenemisoht esineb ka seetõttu, et X öeldust, hoiakutest ja käitumisest on alates kinnipidamisest saanud järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 6 8 lg 6). Isik oli teadlik, et on peale vanglast vabanemist väljasaadetav ning tema suhtes on kohaldatud 10 2

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohtu pole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul puuduvad reisidokumendid, mille PPA saaks hoiule võtta. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta.

1. Kohtuistungil (20.11.2024) avaldas X soovi istungilt lahkumiseks, leides et kõik on juba otsustatud ning tema osalemine ei oma mingit mõju. Isik lahkus istungilt peale kohtu poolt temale õiguste ja kohustuste selgitamist.
2. PPA selgitas kohtuistungil, et võrreldes juba esitatud seisukohtadega uusi asjaolusid lisada ei ole. Siseministeeriumi
3. a otsuse alusel kehtib X suhtes sissesõidukeeld. X rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud kui selgelt põhjendamatu. Praeguse kinnipidamise perspektiiv sõltub järgmisest kohtuotsusest. X puhul on reaalne oht avalikule korrale ning teda pole võimalik toiminguteks vabastada. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada

§ 361

lg-s 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (

§ 361 lg 1).

Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada muu hulgas riigi julgeoleku või avaliku korra kaitseks (

§ 361lg 2 p 6).

5. Kohtu hinnangul on PPA piisavalt põhjendanud X puhul esinevat ohtu avalikule korrale. Xst lähtuvat ohtu avalikule korrale on eelnevalt hinnatud Siseministeeriumi 13.10.2011 otsuses nr 11-3/214-1 (millega kohaldati isikule 10 aasta pikkune sissesõidukeeld, mille kehtivusaeg peatati VSS § 321 alusel kuni isiku vanglast vabanemiseni), samuti Tartu Halduskohtu 04.06.2024 määruses ja Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 määruses käesolevas asjas. Ohu hindamisel aluseks võetud isikuga seotud asjaolud ei ole võrreldes varasemaga muutunud ning puudub alus asuda varasematest kohtu hinnangutest erinevale seisukohale. Puudub vaidlus, et isikut on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Isik on toime pannud kaks rasket isikuvastast kuritegu, mille tagajärjel sai eriti julmal viisil surma inimene ning tekitati vägistamiskatsega raskeid kehavigastusi. Ka vanglas on isikut karistatud kriminaalkorras arsti ettekirjutuseta narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise ja valdamise eest. Isikule 11.10.2022 Tartu Vanglas tehtud riskihindamise ankeet kirjeldab isikut muuhulgas järgmiselt: tunnistab ühiskonnareeglite vajalikkust, kuid sellele vaatamata on toime pannud kaks rasket isikuvastast kuritegu, millest viimase puhul võib oletada emotsionaalse seisundi suurt mõju; vanglas toime pandud kuriteos oma süüd ei tunnistanud; ei respekteeri teiste 3

§ 361lg 2 p 6 sätestatud kinnipidamise alus.

6. Kohtu hinnangul on jätkuvalt täidetud ka

§ 36

1 lg-s 1 nimetatud kinnipidamise eeldused, mille kohaselt isiku suhtes ei ole

-s sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. 10.1. PPA on piisavalt põhjendanud, et isiku puhul esineb põgenemisoht ning kaalutletult leidnud, et seda ei ole võimalik leebemate järelevalvemeetmetega maandada.

§ 361

lg 21 viitab põgenemisohu sisustamisel VSS §-le 68, mille puhul on PPA leidnud, et esinevad p-des 4 ja 6 toodud alused. Põgenemise ohuga VSS tähenduses on põhjendatud arvestada kõigi

§ 361

lg-s 2 nimetatud kinnipidamise aluste osas (vt ka Riigikohtu 29.01.2015 otsuse nr 3-3-1-52-14 p 12). VSS § 68 p 4 alusel esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Puudub vaidlus, et X on korduvalt toime pannud kuritegusid, mille eest on teda karistatud vangistusega, seega esineb tema suhtes antud alusel põgenemisoht. VSS § 68 p 6 alusel esineb välismaalase põgenemise oht ka siis, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub PPA-ga, et X tegevusest ja selgitustest lähtuvalt on võimalik teha järeldusi, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik oli teadlik, et ta on peale vanglast vabanemist väljasaadetav ja talle kehtib 10-aastane sissesõidukeeld ning esitas aegsalt enne vabanemist rahvusvahelise kaitse taotluse. On usutav, et vastava taotluse esitas isik väljasaatmise vältimiseks / edasilükkamiseks. PPA ei leidnud taotluse menetluse käigus, et X väited Venemaale saatmisel ees ootavast tagakiusust oleksid objektiivselt põhjendatud ning tegi 22.10.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse. X on PPA vastava otsuse halduskohtus vaidlustanud ning on varasemalt korduvalt öelnud, sh 25.07.2024 istungil, et ei soovi minna Venemaale ja täita talle pandud lahkumiskohustust. Eelnevast nähtub kohtu hinnangul X soovimatus lahkumiskohustust täita. Kõikide asjaolude koostoimes (sh ka isiksust iseloomustavad näitajad) saab järeldada, et 1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.12.2006 määrus 3-1-1-103-06 p 15; Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.2014 otsuse nr 3-3-1-1-14 p 20.2. 4

järelevalvemeetmete kohaldamise kaalumisel on arvesse võetud ka muid (isikuga) seonduvaid asjaolusid, sh isiku suhtes puuduvat usaldust seoses varasema käitumisega (kuritegevus, suhtumine õiguskorda, risk uute kuritegude toimepanemiseks), reisidokumentide puudumist, piirikontrolli puudumist Schengeni alal, Eestis elukoha ja toetava sotsiaalvõrgustiku puudumist.

1. Kohus märgib täiendavalt, et Siseministeeriumi 13.10.2011 otsuse (millega kohaldati isikule 10 aasta pikkune sissesõidukeeld) olemuslikuks eesmärgiks on hoida ära Xst lähtuv oht avalikule korrale Eesti territooriumil vanglast vabanemise järgselt. Selle eesmärgiga oleks põhimõtteliselt vastuolus isiku vabastamine ajal, kui ei ole veel selge lahkumiskohustuse täidetavus (isiku poolt esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tõttu). Selliseid erandlikke asjaolusid, miks peaks X vaatamata Siseministeeriumi 13.10.2011 otsuse kehtivusele praegusel juhul vabastama, kohtu hinnangul ei esine. Kohus ei hinda seejuures käesolevas asjas Siseministeeriumi 13.10.2011 otsuse ega ka PPA 22.10.2024 otsuse õiguspärasust.
2. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ei saa pidada kinnipidamist ebaproportsionaalseks meetmeks ning Xga seotud asjaolusid on põhjendatult arvestatud. Kinnipidamine ei ohusta X tervist ega turvalisust. Talle on KPK-s tagatud toitlustus, peavari, võimalus viibida värske õhu käes, võimalus tähenduslikuks suhtluseks ja ligipääs arstiabile.
3. Eeltoodud asjaoludel rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab loa hoida X KPK-s kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui neli kuud (kuni 26.03.2025).
4. Praeguse määruse resolutsioon, põhjendused ja edasikaebamise kord tuleb puudutatud isiku jaoks tõlkida vene keelde. Määruse avaldamise korral tuleb X nimi, endine perekonnanimi ja isikukood asendada tähemärkidega (

§ 13ja HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 5