Obsah (9)

§ 6§ 1§ 31§ 28§ 86§ 108§ 23§ 150§ 30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 06. november 2024. a kell 15.00, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-11897 Tsiviilasi Digital

§ 6lg 1).

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Digital Sputnik Lighting OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse ja selle lisade kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 228 659,20 eurot. Võlgniku vara on rendipindade omanike, kes on ka võlausaldajad, poolt võlgade katteks arestitud ja tõenäoliselt ka maha müüdud. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, tuleviku rahavood on ebaselged ning ettenähtavas tulevikus ebapiisavad. Võlgniku hinnangul on saabunud püsiv maksejõuetus. 11.09.2024. a määrusega nimetas kohus Digital Sputnik Lighting OÜ ajutiseks halduriks B.Y. Kohtumääruse põhjendused 1. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Digital Sputnik Lighting OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus B.Y. 2.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

1. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub muu realiseerimisväärtust omav vara. Võlgnikul on kohustusi summas 379 207,32 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
2. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt
3. aasta lõpuks. Võlgniku selgituste kohaselt sai raha otsa, mh ei olnud võimalik tasuda raamatupidamise eest. Võlgniku maksuvõlg tekkis samuti
4. a novembris.
5. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 2 lg 51). Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Riigikohus on 3-2-1-188-12 selgitanud, et ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda. Võlgniku juhatuse liige esitas pankrotiavalduse 05.08.
6. a, kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 sätestatut rikkudes. 6.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks käesolevas menetlusstaadiumis lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 7.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86ja 19 alusel kohustatud juhatuse liige N.H.

8. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Vara tagasinõuete esitamise ja tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur võlgniku kontoväljavõtetele tuginedes tuvastanud. Ajutise halduri tasu 9. Ajutine pankrotihaldur B.Y on esitanud tasunõude 10,5 töötunni eest kokku summas 1 330 eurot (lisandub käibemaks 22% so 292,60 eurot).

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1/5 kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutine haldur taotleb tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 140 eurot tunnis

§ 23lg 3 alusel.

10. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 330 eurot (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivara puudub, seega kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele võlausaldaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi arvelt. 11. Kohus selgitab, et

§ 30

lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

§ 30

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on pankroti väljakuulutamisel teinud käesoleva paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule avalduse. Kohus mõistab deposiidina tasutud summa pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isikutelt välja, välja arvatud juhul, kui isik, kelle vastu nõue esitati, tõendab, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4