lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu Süüdistatav MARGO RANNIIT, isikukood 50103195218, Eesti Vabariigi kodakondsus, elukoht xxxx; põhiharidus; emakeel eesti keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, s.o Viru Maakohtu 19.04.2023 otsusega nr 1-23-2404 mõisteti
lg 2 p 2 järgi
alusel karistuseks 7 k 28 p vangistust
alusel tingimisi 2 a katseajaga; väärteokorras karistatud 1-l korral; kahtlustatavana kinni peetud 30.11.2024 kell 11.17; tõkendit ei ole kohaldatud; kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 306, 309, 3101, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada MARGO RANNIIT süüdi
lg 1 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 30.11.-02.12.2024, s.o 3 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub karistus 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu 19.04.2023 otsusega nr 1-23-2404 mõistetud ärakandmata karistuse 7 kuud 28 päeva vangistust võrra ning mõista Margo Ranniit’ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 1
lg 1, 2, 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 535 (viissada kolmkümmend viis) tundi, mille tegemise ajaks määrata tähtaeg 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel allutada Margo Ranniit üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas, aadressil xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustada Margo Ranniiti üldkasuliku töö tegemise ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Kahtlustatavana kinni peetud Margo Ranniit vabastada peale kohtuotsuse kuulutamist. ASITÕEND Elektrooniline andmekandja, s.o üks DVD-plaat, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg 2 alusel välja mõista Margo Ranniit’ilt menetluskuluna ½ sundrahast summas 615 (kuussada viisteist) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Margo Ranniit’ilt menetluskuluna kaitsjatasu 131,76 (ükssada kolmkümmend üks eurot 76 senti) eurot vandeadvokaat Karine Nersesjani poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Margo Ranniit’il menetluskulud kokku 746,76 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda 64,76 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul 62 eurot kuus. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585 viitenumbriga 99924700033985 ning selgitusega: „Margo Ranniit, 1-24-7077, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS Margo Ranniit’i süüdistatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 30.11.2024 kella 11.17 ajal juhtis Viru tn, Kadrina alevikus, Lääne-Virumaal omamata vastava kategooria juhtimisõigust mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx olles alkoholijoobes. Alkoholijoove tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARKM-0082 mõõtes 1,02 mg/l kohta ning keda vastavalt LS § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Eeltoodud käitumisega rikkus Margo Ranniit Liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks rikkus Margo Ranniit Liiklusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega Margo Ranniit, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Margo Ranniit’ile mõistetavaks karistuseks
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, s.o 30.11.2024 kuni 02.12.2024, ärakandmata karistus on 9 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada Margo Ranniit’ile mõistetavat karistust temale eelmise, s.o 19.04.2023 Viru Maakohtu otsusega nr 1-23-2404 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 28 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 17 kuud 25 päeva.
lg 1, 2, 3 ja 4 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 535 tundi, mille tegemise ajaks määrata tähtaeg 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Margo Ranniit kohustatud järgima
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt on Margo Ranniit kohustatud: 1) elama alalises elukohas, aadressil - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustada Margo Ranniit’i üldkasuliku töö tegemise ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Kahtlustatavana kinni peetud Margo Ranniit vabastada peale kohtuotsuse kuulutamist. Süüdistatav Margo Ranniit on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Margo Ranniit on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Margo Ranniit tuleb süüdi tunnistada
Asitõendid Elektrooniline andmekandja, s.o üks DVD-plaat, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha (milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot) suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on Margo Ranniit’i menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha summas 615 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 131,76 eurot vandeadvokaat Karine Nersesjani poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. Kokkuleppe kohaselt, KrMS § 180 lg 3 alusel, võimaldada menetluskulud kokku 746,76 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda 64,76 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul 62 eurot kuus. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.