← Eesti

2-24-12374/43

Obsah (7)§ 31§ 1§ 33§ 39§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Helvia Räägel 14. november 2024, Tallinn 2-24-12374 Osaühingu SIRKEL&MALL avaldus GECC LP OÜ pankro

§ 31lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 2).

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (

§ 1lg 3).

  1. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 58 282,30 euro ulatuses, samal ajal vara võlgnikul sisuliselt puudub ning kohustusi täita ei ole võimalik (vt ülal, p 3).
  2. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Kristjan Aava (

§ 31lg 6 esimene lause).

16. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (

§ 31lg 6 esimene lause).

17. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Menetluskulud 18. Vastavalt

§ 150

lg 1 p-le 1 ja lg-le 2 jätab kohus menetluskulud ja ajutise halduri tasu võlgniku kanda, pankrotimenetluse kulud tasutakse pankrotivarast. 19.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 164 eurot.

20. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1505 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23

lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi 45 minutit. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 140 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. 21.

§ 31

lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgnikult välja ajutise halduri tasu 1505 eurot (10,75 x 140), koos käibemaksuga 1836,10 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 1 1).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

22.

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel hüvitatakse ajutise halduri tasu võlgniku 4 pankrotivarast. Kuna pankrotivaras puuduvad käesoleval ajal eeldatavalt likviidsed rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb ajutise halduri tasu 1836,10 eurot (sh käibemaks) hüvitada võlausaldaja tasutud deposiidi arvel.

  1. Võlausaldaja 05.11.2024 menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 2280 eurot. Lisaks on võlausaldaja palunud välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Võlausaldaja palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2700 eurot. Kohus leiab, et võlausaldaja pankrotiavalduselt tasutud riigilõivu summas 420 eurot puhul on tegemist riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-t 9 arvestades põhjendatud menetluskuluga. Kohus peab ka võlausaldaja lepingulise esindaja tasu põhjendatuks. Eeltoodu alusel määrab kohus võlausaldaja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 2280 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on võlausaldaja põhjendatud menetluskulud 2700 (420 + 2280) eurot. Seega tuleb määrata võlausaldajale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2700 eurot. Võlausaldaja taotlusel tuleb võlgnikult välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
  2. Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt

§-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (RKTKm 10.04.2013.a, nr 3-2-1-23-13, p 12). /allkirjastatud digitaalselt/ Helvia Räägel kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.