Obsah (5)

§ 250§ 249§ 251§ 121§ 45

3-24-2187 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2187 Määruse kuupäev ja koht 12.08.2024, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla õigusvastasuse kindlaksteg

) § 104 lg-s 1, § 249 lg-s 5 ja

§ 250lg-tes 1 ja 2.

Kohus märgib, et kaebaja on küll esitanud kohtule kaebuse, mille esemeks on tuvastamisnõue rehabiliteeriva ja preventiivse eesmärgiga, mistõttu puuduks kaebajal õigus pelgalt kaebusele tuginedes esitada esialgse õiguskaitse taotlus, mille soovitud abinõuks oleks vangla kohustamine. Samas, nähtuvalt haldusasja materjalidest on kaebaja pöördunud vangla poole vaidega, kus taotles muu hulgas 27.07.2024 vastuse nr 6-10/24/12412-2 kehtetuks tunnistamist, millega jäeti rahuldamata tema taotlus vangla riietuse tagastamise võimaldamiseks vangistuse ajal. Seega, esialgse õiguskaitse taotluse ja vaide eseme vahel on õiguslik seos. Võttes arvesse, et vastavalt

§ 249

lg-le 5 on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav ka vaidemenetluse ajal, on kaebaja taotlus formaalselt lubatav. Lisaks märgib kohus, et kohtu hinnangul vastab taotlus seaduses sätestatud nõutele, ehk on põhistatud ja selles märgitud abinõu on lubatav ning teenib vaide eesmärki (

§ 251lg 1 p 3).

9. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse. Arvestataval perioodil ei ole kaebajal sissetulekut, mis arvestades vajalikke mahaarvamisi oleks võimaldanud tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse ja vabastab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest. II 10.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja või taotleja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetluse staadiumis määruse kaebaja või taotleja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega, eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid.

1. Kohus märgib esmalt, et ei nõustu vastustajaga selles, et haldusasja materjalidest ei selgu, milline pöördumatult negatiivne tagajärg võib kaebajal saabuda juhul, kui kohus jätab esialgse õiguskaitse kohaldamata. Haldusasja materjalidest nähtub siiski, et talvise riietuse kaasas kandmine (ilmselt on silmas peetud ümberpaigutamise olukorda ühest kambrist teise) on kaebajale varem tehtud operatsiooni valguses valulik, ebamugav ja hingelisi kannatusi põhjustav tegevus. Kuigi ei kaebaja ega vangla ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid enda või lükkaksid ümber vastaspoole väiteid, on kohtu arvates eluliselt usutav, et vanglariiete kandmine (sh talvejope) koos teiste kinnipeetavale kuuluvate asjadega ühest kambrist teise, mis asuvad erinevatel korrustel, võib olla valulik ja mingil määral kannatusi põhjustav tegevus. Seega ei saa kohus välistada, et sellisel juhul oleks kaebaja olnud positsioonis, kus kohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamise kaalumine oleks põhjendatud. Kohus ei saa aga jätta tähelepanuta asjaolu, et ei kaebaja ega vangla pole väitnud, et kaebajat ootab veel ees vanglasiseseid ümberpaigutamisi ühest kambrist teise, mille tõttu esineks kaebajal jälle vajadus kambris olevate talveriiete kaasas kandmiseks. Võttes arvesse, et lähiajal 22.08.2024 vabaneb kaebaja vanglast ja enne vanglast vabanemist tagastab ta vanglariided vanglale, ei näe kohus põhjust 3 3-24-2187 arvata, et lähitulevikus võiks toimuda veel kord kaebaja ümberpaigutamine ühest kambrist teise, mille tõttu esineks kaebajal järjekordne vajadus võtta endaga kaasa isiklikud talveriided. Lisaks on kohus seisukohal, et vangla poolt kaebajale väljastatud talvejope ei saa olla sellise raskusega ese, mille kandmiseks ühest kambrist teise ja erinevatele korrustele oleks äärmiselt raskendatud. Vajadusel saab kaebaja talvist jopet rahulikult ise või vanglaametniku abiga selga panna ja viia jopet teise kambrisse jj.
2. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebajal puudub vaidemenetluse käigus erakorraline vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna ei ole alust arvata, et lähiajal toimub kaebaja järjekordne vanglasisene ümberpaigutamine ja selle käigus talvise jope kaasa võtmine oleks võimatu, raske või kaebaja tervisele kahjulik või põhjustaks selliseid kannatusi, mis ei käi paratamatult vangistusega kaasa.
3. Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. IV
4. Kaebaja taotles kohtult riigi õigusabi määramist haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse käigus tema õiguste kaitsmiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus on seisukohal, et arvestades nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses oleva vaide ja kaebuse eseme keerulisust ja kaebaja poolt esitatud põhjendusi, aga samuti kaebaja protsessuaalset kogemust, on kaebaja ise võimeline kaitsma enda õigusi, mistõttu talle tasuta riigi õigusabi määramine ei ole vajalik ega põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. V 15.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kohtule esitatud kaebuses palus kaebaja kohtul teha kindlaks Viru Vangla toimingu õigusvastasus seoses inspektor-kontaktisiku käsuga võtta ümberpaigutamisel kaasa kõik vanglariided (sh talveriided). Selle tulemusena pidi kaebaja kaasa võtma kolmandalt korruselt ja viima mööda treppi alla esimesele korrusele talle vangla poolt väljastatud talveriided (sh jope). Tuvastamiskaebus on esitatud preventiivsel ja rehabiliteerival eesmärgil.
2. Kohus on seisukohal, et tuvastamiskaebus ei ole lubatav ja kuulub tagastamisele. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 45

lg-le 2 tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

1. Tuvastamiskaebuse osas, mis on esitatud preventiivsel eesmärgil on kohtu hinnangul kaebajal olemas tõhus õiguskaitsevahend. Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud vanglale vaide, milles taotles vangla 27.07.2024 vastuse nr 6-10/24/12412-2 kehtetuks tunnistamist. Selle vastusega jättis vangla rahuldamata kaebaja taotluse talveriiete tagasivõtmiseks enne vanglast vabanemist. Seega, juba haldusmenetluse käigus võib tekkinud vaidlus ära lahendada. Negatiivse vaideotsuse korral saab kaebaja pöörduda kohustamiskaebusega kohtusse, mis oleks ka efektiivsem ja eesmärgipärasem meede võrreldes hetkel kohtule esitatud tuvastamisnõudega. Samas on kaebajal võimalus pöörduda 4 3-24-2187 vangla poole hüvitamisnõudega ja negatiivse otsuse korral hüvitamiskaebusega kohtusse, mis peetakse tuvastamisnõude kõrvalt ka tõhusamaks õiguskaitsevahendiks.
2. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et tuvastamiskaebus, mis on esitatud kohtule rehabiliteeriva ja preventiivse eesmärgiga, ei ole vastavalt

§ 45lg-le 2 lubatud ja kuulub ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele.

Kuna peale tuvastamisnõuet puuduvad kaebuses muud nõuded ja nende olemasolu ei ole võimalik ka kaebuse eseme tõlgendamise teel, kuulub tagastamisele kaebus tervikuna. 20. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse tervikuna.

21. Seoses kaebuse tervikuna tagastamisega, jätab kohus läbi vaatamata muud kaebaja menetlusliku taotlused (riigilõiv, kohtuistungi korraldamine). (allkirjastatud digitaalselt) 5