Obsah (6)

§ 633§ 187§ 459§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-676 Tsiviilasi T.P hagi K.O, G.S-i ja E.T vas

§ 633lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue

1. Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-3364 on mõistetud hagejalt välja tema 3 lapse ülalpidamiseks igakuine elatis K.O-le 168 eurot, G.S-ile 168 eurot ning E.T-le 148 eurot. Õiguslik olukord on võrreldes lahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud. Hageja ei ole väljamõistetud elatise suurusega nõus. Hageja vanemana ei keeldu katmast laste kulutusi vastavalt oma võimalustele ja laste vajadustele tulenevalt PKS §
2. Hageja palub arvestada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega ning asjaoluga, et lapsed viibivad tema juures umbes 10 päeva kuus, sel perioodil kannab hageja kulud laste toitlustele ja meelelahutusele, tasub laste tarbitud elektri, vee ja kommunaalkulude eest. Lisaks tasub hageja sõidukulude ja sidekulude eest. Ta on ostnud lastele riideid ja jalatseid. Kostjate esindaja toodud arvestused laste kulude kohta ei ole usutavad ega mõistlikus suuruses. On põhjendatud, et elatise suuruse muutmisel arvestab kohus laste isa juures viibimise aega ning lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Täidetud ei ole tingimused, mis võimaldaksid erineva ulatusega ülalpidamiskohustust määrata, selleks peaks olema tuvastatud, et lapse miinimumvajadused on suuremad kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Mõlemad vanemad suudavad oma sissetulekust katta kostjate ülalpidamise kohustuse võrdses osas ilma oma toimetulekut kahjustamata. Hageja taotleb kõigi 3 lapse osas vähendada elatist 65 euroni kuus, lõppseisukohtades taotleb vähendada laste elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise suuruseni. Kostjate vastuväited
3. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja majanduslik olukord ei ole halvenenud, laste ema majanduslik olukord on palju halvem kui hagejal. Elatise vähendamiseks puudub alus. Hagejal ei ole tekkinud probleemi elatise maksmisega. Hageja soov on seadusemuudatusest tulenev lootus elatise suurust vähendada. Pere üldised kulud hõlmavad elamu renoveerimise kulusid, lastele on vaja soetada uued arvutid õppimiseks. Pere elab maal, xxx koolis ja treeningutes käimisega kaasnevad kulud autole ja kütusele. Kokku kulub K.O-le kuus vähemalt 950 eurot, G.S-ile 810 eurot, E.T-le 950 eurot. Kaks last on kaksikud ning mastaabisäästu nende puhul ei ole. Lasterikka pere toetuse arvelt ei ole põhjendatud isa elatise vähendamine. Lapsed viibivad küll osa aega ema juures, kuid vaatamata sellele on laste emal ikkagi igapäevased kulud, mida ta ei saa jätta tegemata. Isa kulutab ajal, mil lapsed on tema juures, raha ainult nende söögile. Otstarbekas oleks kohtuotsuses tuua ära, et isa makstavat elatist indekseeritakse iga aasta
4. aprillil lähtuvalt tarbijahinna indeksi muutumisest, esimene kord
5. aprillil
6. 2 Hageja peaks maksma elatist arvestatuna kuupalga alammäärale, s.o elatis muutub ka edaspidi vastavalt kuupalga alammäära muutumisele. Arvestades laste ema ja isa majandusliku olukorra suurt vahet, on põhjendatud, et laste isa kannaks laste kulutustest suurema osa kui pool. Kohtuotsuse põhjendused
7. Vaidlust pole selles, et K.O (sündinud xxxxxxxxxx), G.S (sündinud xxxxxxxxxx) ja E.T (sündinud xxxxxxxxxx) on T.P ja G.G ühised alaealised lapsed. Vanemate kooselu on lõppenud. Lapsed elavad oma ema juures.
8. Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-3364 mõisteti T.P-lt välja elatis alates 02.10.2017 kuni K.O, G.S-i ja E.T täisealiseks saamiseni. Igakuiselt tasutav elatise summa tuleb arvestada kokkuvõttes järgmiselt: PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäärast arvestada maha ½ lapsetoetusest ja saadud summat vähendada veel 20% võrra. Kui lapsetoetuse maksmine lõpetatakse, siis selle elatisest mahaarvamise õigust enam ei ole. Kohtuotsus jõustus 28.05.
10. Hageja taotleb tsiviilasjas nr 2-17-3364 jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamist alates hagi esitamisest 15.01.
11. Hageja toob elatise vähendamise alusena õigusliku olukorra muutumise, s.o alates 01.01.2022 perekonnaseaduses muutunud elatise arvestamise alused.
12. PKS § 217² lg 1 sätestab, et kui enne
13. aasta
14. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
15. aasta
16. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
17. Kohus leiab, et tegemist ei ole PKS § 217² lg 1 sätestatud olukorraga. Tsiviilasjas nr 217-3364 ei ole hagejalt välja mõistetud elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Jõustunud kohtulahendis on arvestatud asjas tähtsust omavate asjaoludega (lapsetoetus, lapserikka pere toetus, kohustatud vanema ning laste koosveedetud aeg ning vahetult kantavad kulud).
18. Kohus leiab, et vaidlus tuleb lahendada

§ 459

lg 1 alusel.

§ 459

lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 9. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

1. Vaidlust ei saa olla selles, et õiguslik olukord on muutunud. PKS § 101 sätestab alates 01.01.2022 alaealisele lapsele makstava elatise arvutamise alused, mis erinevad eelmise lahendi ajal kohaldatud elatise miinimummäära arvutamise alustest. 3
2. Juhindudes Riigikohtu seisukohtadest tuleb kohtul asja lahendamisel elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse muutmiseks.
3. Tartu Maakohtu 02.10.2017 ning Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2018 otsustest tsiviilasjas nr 2-17-3364 nähtub, et kohtud on pidanud laste põhjendatud vajaduste eelduslikuks suuruseks otsuste tegemise ajal kehtiva PKS järgi kahekordset elatise miinimummäära ning selgitanud, et tegemist ei ole tavapärase miinimumelatise nõudega, kuivõrd lapsed viibivad aasta lõikes umbes 1/3 ajast isa juures, kes kannab sel perioodil lastega seotud kulud. Kohtud on hinnanud T.P varalist seisundit ning leidnud, et see võimaldab maksta K.O-le, G.S-ile ja E.T-le miinimumelatist ilma, et kostja enda või tema teiste laste huvid saaksid kahjustatud. Lapsed viibivad aasta lõikes umbes 1/3 ajast isa juures ning isa kannab sel perioodil lastega seotud kulud – põhikuludest eelkõige toit ja kommunaalteenused, emal sel ajal vastavaid kulutusi laste ülalpidamiseks teha ei tule. Isa on teinud laste ülalpidamiseks ka muidu kulutusi. Seega rahuldab isa perioodil, mil lapsed viibivad tema juures, osa laste vajadustest vahetult. Kohtud on arvestanud elatise väljamõistmisel laste isa juures viibimise aega ja isa poolt lastele tehtud kulutusi ning vähendanud igale lapsele väljamõistetavat elatist 20%. Samuti on kohtud arvestanud lapsetoetust ning lasterikka pere toetust, vähendades elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra. Lasterikka pere toetuse arvel isa makstava elatise vähendamist ei ole kohtud pidanud põhjendatuks. Ringkonnakohus on märkinud, et elatise väljamõistmisel arvestatakse ka nn mastaabisäästu. Ka on ringkonnakohus leidnud, et isa poolt lastele antav ülalpidamine vastab isa varalisele seisundile ja elulaadile, st isa makstav elatis ja vahetult lastele tehtud kulutused kokku ületavad oluliselt miinimumelatise summat.
4. Käesolevas menetluses on nii hageja kui kostjate seaduslik esindaja kinnitanud, et ei hageja ega kostjate ema majanduslik olukord ei ole oluliselt muutunud võrreldes ringkonnakohtu otsuse ajaga
5. aastal. Kohtu uuritud tõenditest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaksid alust teistsuguseks järelduseks.
6. Vaidlust ei ole selles, et lapsed viibivad isa juures 9-10 päeva kuus, mis on võrdne eelnevas menetluses tuvastatud 1/3 isa juures viibimise ajaga. Kohus on tuvastanud, et isa kannab ka käesoleva menetluse ajal jätkuvalt laste ülalpidamiskulusid ajal, mil lapsed on tema juures. Samuti teeb isa lastele muid kulutusi. Kohtu hinnangul on tsiviilasjas nr 217-3364 võetud arvesse samasid asjaolusid, mida saab arvestada kehtiva PKS § 101 kohaldamisel.
7. Seega ei ole võrreldes tsiviilasjas nr 2-17-3364 tuvastatud ja arvesse võetud asjaoludega muutunud muud olulised asjaolud kui minimaalse elatise regulatsioon. Kohus leiab, et õigusliku olukorra muutumisest käesoleval juhul hagi rahuldamiseks ei piisa. Üksnes seadusjärgse elatise miinimummäära vähenemine ei too kaasa väljamõistetud elatise ümberarvestamist. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Nimetatud põhimõtteid ei ole muudetud ka alates 01.01.2022 kehtivas perekonnaseaduses. Laste eelduslike vajaduste suurust ja nende elulaadi on eelmises tsiviilasjas arvestatud. Olulisi muudatusi, mis annaks alust elatise vähendamiseks, kohtu hinnangul toimunud ei ole.
8. Hageja taotleb praegu tasutava elatisega võrreldes märkimisväärset elatise suuruse vähendamist. Kohus nõustub kostjatega selles, et pole alust arvata, et laste vajaduste katmiseks kuluks võrreldes
9. aastaga vähem raha. Kohus märgib, et Statistikaameti 4 andmetel on tarbijahinnaindeks alates
10. aasta I kvartalist (Tartu Ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-17-3364 tegemise aeg) kuni
11. aasta IV kvartalini tõusnud 41,8%, sealjuures on tõusu mõjutanud toidukaupade kallinemine. Asjaolu, et hageja hinnangul võib laste vajaduste katteks piisata ka väiksemast elatise tasumisest, ei anna alust varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmiseks. Kohus leiab, et praegu makstava elatisega on kostjate vajalikud kulud kostjate ema juures seadusega sätestatud minimaalses ulatuses kaetud.
12. Hageja ei ole tõendanud, et pärast Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-17-3364 oleksid oluliselt muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud. Kohus ei asu seetõttu analüüsima poolte esitatud seisukohti ja tõendeid lastele tehtavate kulutuste kohta. Hagi tuleb jätta rahuldamata. 18.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 5