← Eesti

5-24-31/2

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamise viis 5-24-31

  1. detsember 2024 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Heili Sepp, Nele Siitam, Urmas Volens ja Margit Vutt XX-i kaebus kohtumääruste ja õigusnormide peale Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Jätta XX-i kaebus läbi vaatamata.
  3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega XX. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. XX (kaebaja) esitas
  5. jaanuaril
  6. a Harju Maakohtule hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, AS-i Postimees Grupp, Eesti Meediaettevõtjate Liidu, Delfi Meedia AS-i ja Geenius Meedia OÜ vastu andmete eemaldamise, ebaõigeid andmeid sisaldavate väidete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
  7. Maakohus määras
  8. novembri
  9. a määrusega AS-i Postimees Grupp eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 2000 eurot, mis oli kaebajal võimalik tasuda igakuiste 500 euro suuruste osamaksetena hiljemalt
  10. veebruariks
  12. Maakohus määras
  13. novembri
  14. a määrusega AS-i Õhtuleht Kirjastus, Eesti Meediaettevõtjate Liidu, Delfi Meedia AS-i ja Geenius Meedia OÜ eeldatavate menetluskulude katteks tagatise igale ettevõtjale eraldi 1000 eurot, mis oli kaebajal võimalik tasuda igakuiste 1000 euro suuruste osamaksetena hiljemalt
  15. veebruariks
  17. Maakohus selgitas, et jätab hagi läbi vaatamata, kui kaebaja kostjatele määratud tagatist ei tasu.
  18. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  19. detsembri
  20. a määrusega maakohtu
  21. novembri
  22. a määrused muutmata. Määrused jõustusid
  23. detsembril
  25. Kaebaja esitas
  26. jaanuaril
  27. a Harju Maakohtule taotluse saada kostjate menetluskulude katteks tagatise andmisel menetlusabi. 5-24-31
  28. Maakohus jättis
  29. veebruari
  30. a määrusega taotluse menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  31. aprilli
  32. a määrusega maakohtu resolutsiooni muutmata, täiendades osaliselt määruse põhjendusi. Riigikohus jättis
  33. mai
  34. a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmata.
  35. Harju Maakohus jättis
  36. mai
  37. a määrusega kaebaja hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei järginud kohtu määratud tähtaegu kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise tasumisel. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  38. septembri
  39. a määrusega Harju Maakohtu
  40. mai
  41. a määruse muutmata osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata. Määrused jõustusid
  42. novembril
  44. Kaebaja esitas
  45. septembril 2024 Harju Maakohtule hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu ebaõigete andmete ja isikuandmete eemaldamise nõudes. Kaebaja taotles menetlusabi ning riigi õigusabi. Harju Maakohus rahuldas
  46. septembri
  47. a määrusega riigi õigusabi taotluse ning jättis hagiavalduse käiguta selles sisaldunud puuduste tõttu. Harju Maakohus võttis
  48. novembri
  49. a määrusega hagiavalduse menetlusse ning rahuldas menetlusabi taotluse. Kostja jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 426 lõike 2 alusel hagile vastamata ning keeldus menetluses osalemast seni, kuni kaebaja tasub teises tsiviilasjas kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud. Harju Maakohus luges
  50. novembri
  51. a määrusega menetluse peatunuks TsMS § 426 lõike 3 alusel.
  52. Kaebaja esitas
  53. novembril 2024 Riigikohtule avalduse, milles palub hinnata, kas kohtuasjas määratud tagatised ja kohtukulude maksmine takistavad põhjendamatult tema õigust pöörduda kohtusse. Kaebaja näeb enda õigusi rikkuvatena TsMS §-s 180 sätestatud menetlusabi regulatsiooni puudulikkust, sest talle määratud menetlusabi ei kata menetluskulude tagatise maksmisega kaasnevaid kulusid, ning TsMS § 426 lõikest 2 tulenevat piirangut uuesti kohtusse pöördumisel.
  54. Lisaks palub kaebaja, et Riigikohus hindaks, kas maakohus rikkus kaebaja õigust, kui jättis kaebaja majandusliku olukorra arvestamata. Ühtlasi palub kaebaja, et Riigikohus hindaks, kas rikutud on kaebaja süütuse presumptsiooni, au ja head nime ning perekonna puutumatust, kuna meedias levitati eksitavat ja laimavat informatsiooni. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  55. Esmalt palub kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil hinnata, kas kohtuasjas määratud tagatised ja kohtukulud takistavad põhjendamatult kohtusse pöördumise õigust ning kas kohus on rikkunud tema õigust saada õiguskaitset, arvestamata tema majanduslikku olukorda.
  56. Kaebuse esitamine on lubatav üksnes juhul, kui kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud ja tal ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada põhiseaduse (PS) § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kui kaebuse esitaja käsutuses on muu tõhus õiguskaitsevahend oma põhiõiguste kaitseks, on kaebus lubamatu sõltumata sellest, kas kaebaja seda kasutas või mitte. Kui isik leiab, et tema õigusi rikub õigustloov üldakt, saab ta taotleda selle normi põhiseaduspärasuse kontrollimist selles kohtuasjas, mille lahendamisel tuleb normi kohaldada (PS § 15 lõike 1 teine lause) (RKPJKm 5-23-36/4, punktid 18 ja 19 ning seal viidatud kohtupraktika).
  57. Kaebus pole esitatud kujul lubatav. Kaebajale oli tagatud võimalus esitada sätete, mille alusel määrati kindlaks tagatis ja menetluskulud, põhiseadusvastasust puudutavad väited tema algatatud tsiviilasjade menetluses. 2

(3)5-24-31
  1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei ole Riigikohtu ülejäänud kolleegiumidest kõrgemalseisev kohtuaste, kuhu saaks edasi kaevata tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumi lahendite peale, mistõttu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei saa hinnata Riigikohtu teise kolleegiumi lahendi seaduslikkust ja põhiseaduspärasust (vt RKPJKm 5-20-9/2, punkt 11). Samuti ei hinda põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium esimese ja teise kohtuastme lahendite õiguspärasust, vaid seda tuleb vaidlustada edasikaebekorras kõrgemalseisvas kohtuastmes. PS § 15 ning § 152 kohaselt peab iga kohus kohtuasja lahendamisel hindama kohaldatava õiguse põhiseadusele vastavust (vt RKÜKo 3-4-1-7-08, punkt 21; RKPJKm 3-4-1-56-13, punkt 10; RKPJKm 5-20-9/2, punkt 12).
  2. Teiseks palub kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil hinnata, kas meedias kajastatud eksitava ja laimava informatsiooniga on rikutud kaebaja au ja head nime, perekonna puutumatust ning süütuse presumptsiooni. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei lahenda kaebaja ja meediaettevõtjate vahelisi eraõigussuhtest võrsunud vaidlusi (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2). Kaebaja viidatud vaidluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (TsMS § 1).
  3. Eeltoodust tulenevalt jätab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.