← Eesti

2-24-12896/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Susann Liin Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu,

  1. november 2024 Tsiviilasja number 2-24-12896 Tsiviilasi H.B hagi N.U H.B vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja H.B (isikukood XXX, viibimiskoht esindajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxx) Kostja N.U H.B (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxx, XXX, xxxxx, XXX, e-post XXX) Asja lahendamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada H.B 27.08.2024 hagi N.U H.B vastu abielu lahutamiseks.
  3. Lahutada H.B ja N.U H.B xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures sõlmitud abielu.
  4. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.
  5. Taastada N.U H.B abielueelne perekonnanimi „N.U“.
  6. Jätta rahuldamata H.B 11.09.2024 taotlus saada pärast abielu lahutamist uueks perekonnanimeks „N.U“.
  7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud H.B-le antud menetlusabiga seotud kulud, mis jäävad riigi kanda.
  8. Toimetada kohtuotsus kätte H.B-le ja N.U H.B-le. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. H.B (hageja) esitas 27.08.2024 Viru Maakohtule N.U H.B (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks ning menetlusabi taotluse, milles palus end vabastada kohustusest tasuda riigilõivu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted
  10. aasta aprillikuus ning mõlemal on uus elukaaslane, abielu on aga võimalik lahutada üksnes kohtus, sest hageja viibib kinnipidamisasutuses. Hageja esitas 11.09.2024 täiendava taotluse, milles palus muuta enda perekonnanime ning avaldas soovi saada enda uueks perekonnanimeks naise eelmine perekonnanimi N.U. Hageja põhjendas 13.09.2024 oma soovi sellega, et soovib austuse märgiks võtta endale naise perekonnanime.
  11. Viru Maakohus keeldus 02.09.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja edastas selle kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule TsMS § 75 lg-te 1 ja 2 ning § 371 lg 1 p 2 järgi. Tartu Maakohus rahuldas 14.10.2024 määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja kohustusest tasuda abielu lahutamise hagilt riigilõivu 100 eurot. Tartu Maakohus võttis 15.10.2024 määrusega abielu lahutamise hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks.
  12. Kostja esitas kohtule 23.10.2024 kirjaliku vastuse, milles avaldas samuti soovi abielu lahutada ning leidis, et abielu ei ole võimalik taastada, sest suhted on pöördumatult läbi ning midagi ei ole võimalik taastada. Mõlemal on uus elu ja uus elukaaslane. Kostja märkis, et ta on nõus kirjaliku menetlusega ning leidis, et hagiavalduses märgitu on õige. Kostja palus taastada enda abielueelse perekonnanime N.U ning jätta menetluskulud hageja kanda, sest ta on 100% töövõimetu ning tal ei ole muud sissetulekut peale töövõimetuspensioni. KOHTU PÕHJENDUSED
  13. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb TsMS § 440 lg 1 ning § 442 lg 6 kohaselt rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus selgitab, et kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu abielulahutuse kohtuotsuse jõustumise päeval perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65 ja § 66 p 2 järgi.
  14. Kohus leiab, et kostja taotlus taastada tema abielueelse perekonnanimena N.U, on põhjendatud ja tuleb rahuldada nimeseaduse (NS) § 11 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Kostja perekonnanimi N.U on tema sünnijärgne perekonnanimi ning ühtlasi ka käesoleva abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
  15. Kohus jätab rahuldamata hageja 11.09.2024 taotluse saada enda uueks perekonnanimeks kostja neiupõlvenimi N.U, sest NS § 11 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei ole õiguslikult võimalik sellist taotlust rahuldada. Kohus saaks taastada hageja varasema perekonnanime, kuid rahvastikuregistri andmetel ei ole hageja kunagi kandnud perekonnanime N.U. Hageja perekonnanimi on kogu aeg olnud H.B. Kui hagejal on soov mõnel muul põhjusel kui abielu lahutamise tõttu enda perekonnanime muuta, tuleb selle jaoks esitada NS § 16 kohaselt perekonnaseisuasutusele vormikohane avaldus ning tuua välja, et esineb mõni NS §-s 171 sätestatud alustest
  16. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 üldreegli järgi poolte endi kanda. Kohus leiab, et puuduvad kaalukad asjaolud, mis annaksid aluse kalduda TsMS § 164 lg 2 kohaselt menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale, sest kohus andis hagejale 14.10.2024 määrusega menetlusabi ja vabastas ta 100 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hagejale antud menetlusabiga seotud kulud (riigilõiv 100 eurot), mis jääb TsMS § 190 lg 7 kohaselt hageja halva majandusliku seisundi tõttu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.