Obsah (7)

§ 145§ 202§ 180§ 206§ 4081§ 385§ 83

1-24-7484 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Pärnu Maakohus 19. detsember 2024, Pärnu, kirjalikus menetluses 1-24-7484 (24274050125) Kohtunik Indrek Nummert Prokurör r

§ 145

, § 202, § 206 kohus määrab: taotlus 1.

§ 202

lg 1 alustel lõpetada täies ulatuses kriminaalasja nr 24274050125 menetlus V.Q suhtes. 2. Kohustada V.Q kriminaalasja menetluse lõpetamisel

§ 202

lg 2 p 1 alusel tasuma riigituludesse kriminaalmenetluse kulud summas 212 (kakssada kaksteist) eurot ning

§ 202lg 2 p 3 alusel tegema 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd.

1. Kohususte täitmise lõpptähtajaks määrata 6 (kuus) kuud kohtumääruse tegemise kuupäevast arvates, s.o 19.06.
2. a. Vastavalt

§ 202

lg-le 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

1. Hüvitamisele kuuluv menetluskulu 212 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole (SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank EE567700771003819792). Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Makse selgitusse märkida „V.Q kriminaalmenetluse nr 24274050125 (1-24-7484) lõpetamine“.
3. KarS § 83 lg 2 ja § 421 alusel konfiskeerida kuriteo vahetuks objektiks olnud 1 1-24-7484 sileraudne püss ZK numbriga A79981 ning 46 sütikut, mis asuvad hoiul Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas. 6.

§ 180lg 3 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda menetluskulu summas 800 eurot.

7. Määruse ärakiri saata kahtlustatavale, Lääne Ringkonnaprokuratuurile, elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning Lääne prefektuurile. Jõustunud määruse täitmise jälgimist korraldab prokuratuur

§ 202lg 6 järgi.

8.

§ 206

lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse avalikustamisel

§ 4081korras süüdistatava nimi ja isikuandmed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole kaevatav, alus

§ 385p 10.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 17.04.2024 KarS § 418 lg 1 tunnustel selles, et Saare maakonnas Saaremaa vallas XXX-i talus hoiustatakse ebaseaduslikult sileraudset jahirelva, padruneid, püssirohtu ja materjale, millega teha padruneid. Läbiotsimise tulemusel 28.05.

1. a leiti xxx talust kahtlustatava magamistoast kapi vahelt 16 kaliibriline sileraudne püss ZK numbriga A79981 ning talu abihoonest 158,7 g suitsuta püssirohtu, 2 kesktulepadrunit ja 48 sütikut. 11.06.
2. a koostatud lõhkeaine ekspertiisiakti nr 24E-AL00018-01 kohaselt oli ekspertiisiks esitatud rohekashalli värvi ruudukujuliste plaatjate aineosakeste ligikaudsete mõõtudega 1,0-1,2 x 1,0-1,2 mm ning massiga kokku 158,7 g näol tegemist suitsuta püssirohuga, mis on paiskelõhkeaine. 09.08.
3. a koostatud tulirelva ekspertiisiakti nr 24E-TB00129-01 kohaselt oli ekspertiisiks esitatud laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 16 kaliibriline sileraudne püss ZK number A79981, kaks tööstuslikult valmistatud laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit ja 48 kasutuskõlblikku sileraudse püssi padruni sütikut. V.Q on kahtlustatavana 09.12.
4. a andnud ütlusi, et läbiotsimisel leitud tulirelv on olnud tema talus juba kümmekond aastat, kui selle tõi sinna koos padrunite, püssirohu ja sütikutega M.N. V.Q tõi tulirelva abihoonest tuppa ning pani enda magamistuppa kapi ja seina vahele, et lapsed seda kätte ei saaks. V.Q teadis, et tema elukoha abihoones asuvad püssirohi, padrunid ja sütikud. V.Q kinnitab, et on teadlik sellest, et ilma loata relva käitlemine (omamine, valdamine, hoidmine) on kuritegu. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 45 lg 1 kohaselt võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. V.Q-le ei ole väljastatud RelvS § 32 lg 1 nimetatud tulirelvade soetamisluba ja sama seaduse § 34 lg 2 nimetatud tulirelvade relvaluba, mis annavad isikule õiguse relva käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, mille puudumise tõttu ei ole V.Q-l lubatud tulirelva soetada, omada, hoida, kanda ja vallata. 2 1-24-7484 Vastavalt RelvS § 11 lg 2 on relva ja laskemoona käitlemine käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et V.Q oli teadlik tema elukohas olevast tulirelvast, püssirohust, padrunitest ja sütikutest ning nimetatud ebaseaduslikud esemed olid tema valduses ning relvaluba tal ei olnud. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Ka karistusõigus lähtub faktilisest valdusemõistest. Asi on alati isiku valduses, kui see on tema valitsetavas ruumis (korteris, majas vms), kusjuures ruumi all ei tule mõelda mitte ainult maja või korteri sisemust, vaid ka selle juurde kuuluvat territooriumi (aed, hoov, ukseesine, kuhu on jäetud pakk, ajakiri postkastis, kauplusest toodud ja maja ukse ette pandud mööbel jms). Kuivõrd V.Q hoidis tulirelva enda elukohas (magamistoa kapi ja seina vahel) ja püssirohtu, padruneid ning sütikuid elukoha juurde käivas abihoones, teadis ta, et valdab neid ja seda käsitletakse RelvS kohaselt käitlemisena, mistõttu on V.Q toime pannud KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et V.Q valdas lisaks tulirelvale ka kahte kesktulepadrunit, 158,7 g püssirohtu ja 48 padruni sütikut, mis saabusid tema elukohta koos relvaga. Riigikohus on lahendis nr 1-21-4529 leidnud, et püssirohi on KarS § 418 mõttes laskemoon, mitte lõhkeaine KarS § 414 tähenduses (vt punkt 10). Kuivõrd läbiotsimisel leitud 2 kesktulepadrunit, 158,7 g püssirohtu ja 48 sütikut ei ole olulises koguses laskemoonana käsitletav (vt RelvS § 46 lg 5), siis nende käitlemine ei ole kuritegu KarS § 418 lg 1 mõttes, vaid hoopis RelvS-s §-s 89-13 sätestatud väärtegu. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd V.Q on vallanud st käidelnud tulirelva, 2 kesktulepadrunit, 158,7 g püssirohtu ja 48 sütikut enda elukohas vältavalt st käitlemise alguspunkt ja lõpppunkt on samad, siis saab järeldada, et V.Q tahtlus on olnud suunatud ühe teo toimepanemisele ning sellega seoses tuleb mõista talle vaid üks karistus kuriteo so KarS § 418 lg1 alusel. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest näeb KarS ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi

) § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada

§ 202alusel.

Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on tunnistanud ebaseadusliku tulirelva valdamist ning andnud sisuliselt ütlusi, et on vaid relva vallanud, kuid ei ole seda kunagi kasutanud. Oluline on märkida, et relva tõi ta kuurist tuppa põhjusel, et seda ei saaks kogemata kätte lapsed st kahtlustatav on saanud aru, et tegemist on ohtliku 3 1-24-7484 esemega ning on lapsi selle eest kaitsnud, mis on tema süüd vähendav asjaolu. Samuti vähendab tema süüd asjaolu, et puuduvad tõendid selle kohta, et tema oleks peale tulirelva valdamise sellega midagi muud teinud. Süü on suurem isikute puhul, kes ebaseaduslikult tulirelvi kasutavad, müüvad, ümber ehitavad st kelle tegevus on konkreetselt suunatud ohtlike kuritegude toimepanemisele, mida kahtlustatava puhul tuvastatud ei ole. Antud kuriteoga ei ole ka tekitatud kellelegi kahju. Sellest tulenevalt saab kahtlustatava süüd hinnata väikeseks, mistõttu on kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 202alusel mõistlik.

Käesolevas kriminaalasjas puudub ka avalik menetlushuvi. Kahtlustataval ei ole kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi ja tema suhtes pole varem kohaldatud

§ 202

alusel kriminaalmenetluse lõpetamist st kuritegelik käitumine ei ole tema eluviisiks vaid tegemist on üksikjuhtumiga. Prokuratuuri hinnangul näitab kahtlustatava senine elukäik, et ta suudab õiguskuulekalt käituda ilma karistuslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks enam mingit eripreventiivset eesmärki ning ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest, ei ole kahtlustatava karistamine vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega.

§ 202

g 7 kohaselt võib prokuratuur ka ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on kohtule esitatud aga seepärast, et kriminaalasjas on isikult ära võetud erinevaid esemeid, mille omamiseks kahtlustataval luba puudub ja mis sellest tulenevalt kuuluvad konfiskeerimisele. Kriminaalasjas on Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna relvaruumi asitõenditena hoiule võetud sileraudne püss ZK numbriga A79981 ja plekkpurk 46 sütikuga. Kuivõrd kahtlustataval puudub relvaluba ja sellega seoses ka laskemoona omamise luba, siis kuuluvad sileraudne püss ja 46 sütikut konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 ja lg 4 alusel. Samuti esinevad prokuratuuri hinnangul alused osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmiseks, milleks prokuratuuril pädevus puudub.

§ 180

lg 3 sätestab kohtu õiguse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks lõhkeaine ekspertiisi maksumus summas 130 eurot, DNA ekspertiisi maksumus summas 210 eurot ja tulirelva ekspertiisi maksumus summas 672 eurot so kogusummas 1012 eurot, mis tuleb jätta osaliselt riigi kanda. Kahtlustatav on töötu pensionär, kellel pole piisavalt sissetulekuid majanduslikult raskel ajal, mistõttu ei ole prokuratuuri hinnangul kahtlustatav võimeline tasuma täies ulatuses menetluskulusid ning seetõttu esineb alus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks summas 800 eurot. Kahtlustatav võtab endale kohustuseks hüvitada ülejäänud menetluskulud so 212 eurot. Kahtlustatav võtab endale kohustuseks teha 60h üldkasulikku tööd, mis prokuratuuri hinnangul on piisav tagamaks õigusrahu KarS § 418 lg 1 toime pandud kuriteo eest. Nimetatud kohustus on piisav tagamaks selle, et kahtlustatav tulevikus uusi kuritegusid toime ei paneks. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel so

§ 202sätteid 4 1-24-7484 kohaldades.

Juhindudes

§ 202lg 1-4, ringkonnaprokurör taotleb: 1.

Eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 24274050125 kriminaalmenetlus.

1. Kohustada V.Q: 2.1 tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 212 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata kuus kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 2.2 Tegema 60 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata kuus kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest.
2. Jätta

§ 180lg 3 alusel riigi kanda menetluskulud summas 800 eurot.

4.

§ 83

lg 1, 4 alusel konfiskeerida Kuressaare politseijaoskonnas asuv ja asitõendiks tunnistatud sileraudne püss ZK numbriga A79981 ning 46 sütikut. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ja esitatud taotlusega, on seisukohal, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi ja kahtlustatava süü suurus võimaldab oportuniteedi kohaldamist.

§ 202

kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. KarS § 418 lg 1 on teise astme kuritegu, mille eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse

§ 202

alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteotunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. A V.Q-le esitatud kahtlustus on toimikumaterjalile tuginedes põhjendatud, tema teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, kuid seejuures kohus nõustub prokuröriga, et V.Q ei ole tingimata vaja kriminaalkorras karistada, vaid tema edaspidiseks õiguskuulekale teele suunamiseks piisab ka kriminaalmenetluse lõpetamisel talle pandud kohustustest, s.t tuvastatav on avaliku menetlushuvi puudumine. Sellist seisukohta toetab asjaolu, et V.Q-l ei ole kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi. V.Q süüd võib pidada väikeseks, kuivõrd tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise pani ta toime enda kodus üksnes oma toas hoidmisega, seejuures oma toas hoidis ta relva, et lapsed sellele ligi ei pääseks. Samuti on kohtu hinnangul V.Q-le pandavad kohustused – osaline kriminaalmenetluse kulude tasumine ning 60 tundi üldkasulikku tööd – piisavad, tagamaks tema edasine õiguskuulekas käitumine. 5 1-24-7484 Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustus tasuda osalisel menetluskulu, samuti teha 60 tundi üldkasulikku tööd, on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks V.Q suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o

§ 202sätteid kohaldades. Ühtlasi tuleb Kar

S § 421 ja KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeerida kuriteo vahetuks objektiks olevad esemed, s.o Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas hoiul olevad sileraudne püss ZK numbriga A79981 ning 46 sütikut. Juhindudes

§ 202

lg 1 ja lg 2 p 1, 3 ning eeltoodud tingimustel tuleb V.Q suhtes kriminaalasja nr 24274050125 (1-24-7484) menetlus lõpetada. V.Q-le määratud kohustuse täitmise lõpptähtajaks määrab kohus 6 kuud alates kohtumääruse tegemisest. Kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 6