← Eesti

1-18-4926/36

Obsah (6)§ 74§ 424§ 274§ 64§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 28. märts 2019 Kohtuasja number 1-18-4926 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu L.V. (isikukood XXX) vangis

§ 74lg 4 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 14.

veebruari

  1. a määrus Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu L.V. kaitsja Siim Avi Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tartu Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsusega tunnistati L.V. süüdi

§ 424lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.

Lisaks tunnistati L.V. süüdi

§ 274

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati L.V.

eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka. L.V. kandmata karistuseks loeti 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.V. ei pane 2-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2, 8 alusel määrati L.V.

käitumiskontrolli ajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel määrati L.V.

ka kohustus registreerida ennast alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. 2. Kriminaalhooldusametnik esitas 7. jaanuaril 2019 L.V. kohta erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku määrata L.V.

§ 75

lg 4 alusel kohustuseks alkoholismivastasele ravile allumine ja arstide poolt määratud raviskeemi järgimine.

  1. Kohus arutas erakorralist ettekannet
  2. veebruaril 2019 toimunud kohtuistungil. Kriminaalhooldaja loobus istungil erakorralises ettekandes tehtud ettepanekust ja taotles karistuse täitmisele pööramist. MAAKOHTU MÄÄRUS
  3. Tartu Maakohtu
  4. veebruari
  5. a määrusega pöörati L.V. Tartu Maakohtu
  6. juuni
  7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4926 mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust, täitmisele. 4.
  8. Maakohus leidis, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks kuulub

§ 74lg 4 alusel rahuldamisele.

Erakorralise ettekande kohaselt on L.V. rikkunud korduvalt talle Tartu Maakohtu 19. juuni 2018. a otsusega

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. L.V. l on tuvastatud alkoholijoove

  1. juulil 2018 ja
  2. novembril 2018 ning talle on selle eest tehtud hoiatused. Sellele vaatamata on L.V. rikkunud
  3. detsembril 2018 taaskord kohustust mitte tarvitada alkoholi. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,98 mg/l kohta. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt toimetati L.V. kainenema, kuna temast lähtus oht teistele isikutele.
  4. detsembri
  5. a seletuses tunnistab L.V. alkoholi tarvitamist ja selgitab, et ta oli seitse päeva järjest tööl ning otsustas puhkepäeval juua ühe õlu. Kuna ta läks mehega tülli, siis tarvitas ta alkoholi planeeritust rohkem. 4.
  6. Lisaks sellele on L.V. rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ka ajal, kui kohtu menetluses on olnud erakorraline ettekanne. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastati
  7. veebruaril 2019 L.V. väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,46 mg/l kohta. L.V. läks nimetatud päeval sotsiaalprogrammi, aga seoses alkoholijoobega arvati ta sotsiaalprogrammist välja. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et tal on palju võlgnevusi ja alkohol aitab unustada. 4.
  8. Kohtuniku hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine L.V. puhul otstarbekas ega täida eesmärki ning seda ennekõike L.V. suutmatuse tõttu tulemuslikult oma alkoholisõltuvusega tegeleda. Tartu Maakohtu
  9. juuni
  10. a otsusega anti L.V. võimalus kanda karistus vabaduses tingimusel, et ta ei tarvita alkoholi. L.V. ei ole senini suutnud alkoholi tarvitamisest loobuda. Esimese rikkumise pani L.V. toime vähem kui 2 nädalat pärast otsuse jõustumist. Kohtu hinnangul on positiivne, et L.V. tunnistab alkoholisõltuvust ja on pöördunud spetsialistide poole ning läbinud korduvalt ka ravi. Sellele vaatamata ei ole ta suutnud alkoholi tarvitamist lõpetada. Viimati viibis L.V. statsionaarsel ravil
  11. jaanuaril 2019 ja sai haiglast välja
  12. veebruaril 2019, kuid juba
  13. veebruaril 2019 tuvastati tal alkoholijoove. L.V. selgitas, et ta tarbis alkoholi
  14. veebruari
  15. a õhtul. Seega ei omanud L.V. suhtes ka järjekordselt läbitud statsionaarne ravi mingisugust toimet, kuna 5 päeva pärast haiglast tulemist jätkas ta alkoholi tarvitamist. 4.
  16. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik. Kohtu hinnangul puudub L.V. l siiani arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalusest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja 2

(5)korduvust ning L.V. suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et tema suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. MÄÄRUSKAEBUS
  2. veebruaril 2019 esitas L.V. esindaja Rivo Raamat maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus võtnud arvesse seda, et L.V. on piiratud teovõimega ja süüdimatu.
  3. Ringkonnakohus jättis
  4. märtsil 2019 jurist R. Raamatu määruskaebuse käiguta, kuna kaebus ei vastanud KrMS §-s 386 toodud nõuetele.
  5. Määruskaebuse puudused kõrvaldas L.V. kaitsja jurist S. Avi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja L.V. mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist. 7.
  6. Maakohus ja kriminaalhooldaja ei ole arvestanud asjaoluga, et L.V. l on peale alkoholiprobleemide ka psühhootilised häired, mis võivad vangistuses süveneda. Kohus ega kriminaalhooldaja pole viidanud psühhiaatri T.R. saadetud teatisele. Kohus oleks pidanud süüdimõistetu haigusega arvestama ja kaaluma alternatiive või sundravi kohaldamist. L.V. haigused on mõjuvad põhjused, et miks karistust täitmisele mitte pöörata. Kaitsja viitab raviarsti teatises välja toodud asjaoludele, mille kohaselt on süüdimõistetul nii sõltuvushäirele, psühhootilisele häirele kui ka raskele depressioonile omast sümptomaatikat. L.V. on teatise kohaselt vajanud

kuse hoidmist, uinumist ja une säilitamist soodustavaid ning depressiooni sümptomeid vähendavaid ravimeid. Arsti hinnangu kohaselt on võimalik psüühikahäirest tingitud patsiendi otsustusvõime langus, mistõttu on tema igapäevane toimetulek häiritud ja otsused teiste poolt kergesti mõjutatavad. Arst on märkinud, et L.V. jätkab ravi ambulatoorselt õe ja arsti jälgimisel ning ta vajab sotsiaaltöötaja pidevat nõustamist. Kohus ja kriminaalhooldusametnik oleksid pidanud arstiga konsulteerima ja arvestama, et L.V. l on vaimsete häirete tõttu osaline töövõimetus ja raske puue, mida kinnitab töövõime kaart nr

  1. Lisaks on jäetud arvesse võtmata, et süüdimõistetu on puhtsüdamlikult kõik teod üles tunnistanud, leppinud kokkuleppemenetlusega ning ka kriminaalhooldaja ettekande järel tunnistanud oma vigu ja alkoholismiprobleeme. 7.
  2. Määruskaebuse kohaselt tuleks karistuse täitmisele pööramise asemel katseaega pikendada, määrata uued kohustused ning koostada uus raviplaan või kaaluda isikust ja tema tervislikust seisundist tulenevalt sundravi. Alles siis kui täiendavate kohustuste täitmine ebaõnnestub, on vangistus äärmusliku abinõuna põhjendatud, kui süüdimõistetu tervislik seisund seda võimaldab. Kuskilt ei nähtu, et süüdimõistetu oleks katseajal uusi süütegusid toime pannud. Samuti pole teda varasemalt karistatud. L.V. pole ilmselgelt retsidiivne kurjategija, vaid inimene, kes vajab ravi. Vangistus ei oleks kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega, kuna võib tema käitumist hälbeliseks ja retsidiivseks muuta ning tervislikku seisundit halvendada. 7.
  3. L.V. töötab OÜ X ettevõttes autopesija ja koristajana alates
  4. juunist 2018 ning on katseaja edukalt läbinud. Kaitsja viitab kohtule esitatud tööandja positiivsele iseloomustusele, mille kohaselt teeb L.V. oma tööd kohusetundlikult ning suhtleb klientidega eeskujulikult ja sõbralikult. Kinnipidamisasutusest vabanemise järel oleks süüdimõistetul raske uut tööd leida ja kohtukulusid tagasi maksta, mis võib tema alkoholiprobleemi veelgi süvendada. Praegu on L.V. l kindel töökoht ja toetav elukaaslane. Seega on tal arvestatav tugivõrgustik ning tema üle on sotsiaalne kontroll. 3

(5)7.
  1. Määruskaebuse kohaselt on L.V. maakohtu määrus olnud oluliseks õppetunniks ja viimaseks hoiatuseks, et katseaega ja käitumiskontrolli tuleb suhtuda äärmiselt tõsiselt. Kuigi L.V. on alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud, ei ole teda iseloomustavaid asjaolusid arvestades karistuse täitmisele pööramine põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus oleks pidanud hindama alternatiivide kasutamist nagu katseaja pikendamine ja sundravi kohaldamine, mitte kasutama kõige äärmuslikumat abinõud.
  2. L.V. kaitsja esitas
  3. märtsil 2019 ringkonnakohtule täiendavad seisukohad ja taotluse. 8.
  4. Kaitsja kordab määruskaebuses välja toodud asjaolusid ja märgib täiendavalt, et kohus pole hinnanud ega kontrollinud L.V. skisofreenia olemasolu. L.V. kaitsja palub ringkonnakohtul küsida L.V. arstilt T. R seisukohta süüdimõistetu tervisliku seisundi ja karistuse kandmise võimalikkuse osas. Tartu Maakohtu
  5. veebruari
  6. a kohtuistungil mainis süüdimõistetu, et tal on skisofreenia, mis takistab tal oma käitumist kontrollida ja juhtida. Raviarst annab patsiendi tervislikust olukorrast ning diagnoosist täpsema ülevaate. 8.
  7. Kaitsja märgib täiendavalt, et L.V. elukaaslane L.L. teatas
  8. märtsil 2019, et on tuberkuloosi nakatunud ning tunneb muret üürikorteris elava kahe kassi pärast. Elukaaslase vangistuse täitmisele pööramine raskendaks loomade pidamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

§ 74lg 4 kohaldamise eeldusi õigesti hinnanud ning L.V.

mõistetud karistuse põhjendatult täitmisele pööranud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

  1. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud karistuse täitmisele pööramise alternatiive ning on ennatlikult vangistuse täitmisele pööranud. Ringkonnakohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Maakohus on pööranud L.V. karistuse täitmisele seetõttu, et süüdimõistetu on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Erinevalt määruskaebuses märgitust on maakohus hinnanud kriminaalhoolduse jätkamine võimalikkust ja motiveerinud selle perspektiivitust. Maakohus on kohustuste rikkumise asjaolusid põhjalikult käsitlenud, mistõttu ringkonnakohus neid oma määruses uuesti ei korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning L.V. suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et tema suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Kuna L.V. t ei ole motiveerinud alkoholist loobuma korduvad noomitused ega ka ravi, on põhjendamatu loota, et ta seekord oma lubadusi täidab.
  2. Määruskaebuse kohaselt on L.V. rikkunud katseajal kohustusi seetõttu, et tal on vaimse tervise probleemid. Kaitsja on viidanud L.V. arsti teatises kirjeldatule ja leidnud, et maakohus ei ole L.V. tervisliku seisundiga piisavalt arvestanud. Lisaks on kaitsja taotlenud, et ringkonnakohus võtaks L.V. arstiga ühendust. See võimaldaks kaitsja hinnangul veenduda, et süüdimõistetu ei ole võimeline karistust kandma ja võib vajada sundravi. 11.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse väited L.V. vaimse tervise kohta vastuolulised. Kaitsja on esitanud L.V. tööandja positiivse iseloomustuse, mille kohaselt saab L.V. tööl klientidega suhtlemise ning autode pesemise ja koristamisega väga hästi hakkama. Samuti on kaitsja rõhutanud, et L.V. on edaspidi motiveeritud kohustusi täitma ja suudab katseaja edukalt läbida. Samas on määruskaebuses väidetud, et L.V. ei ole oma vaimse tervise tõttu võimeline oma käitumist juhtima ega karistust kandma ja võib vajada sundravi, kuid kohus 4

(5)ega kriminaalhooldaja ei ole sellele tähelepanu pööranud. Vastupidiselt määruskaebuses esitatud etteheitele on maakohus L.V. vaimsele tervisele kohtuistungil tähelepanu pööranud ning temalt kohustuste rikkumise põhjuste kohta küsinud. L.V. on maakohtu istungil avaldanud, et jätab talle määratud ravimid vahel teadlikult võtmata, kuna soovib alkoholi tarvitada. Seega on L.V. saanud oma psüühikahäirete tõttu ravi, kuid ta on alkoholisõltuvuse tõttu ravi tahtlikult eiranud. Lisaks on ta kriminaalhooldajale alkoholi tarvitamise põhjusena nimetanud soovi pärast tööpäevi puhkepäeval õlut juua, alkoholi abil võlgnevusi unustada ja tüli elukaaslasega. 11.
  1. Ringkonnakohus tutvus L.V. arsti T. R koostatud kirjeldusega süüdimõistetu tervise kohta ja leiab, et kaitsja viited L.V. süüdimatusele on alusetud. Arsti teatise kohaselt on L.V. l sõltuvushäire, psühhootilise häire ja depressiooni sümptomid, mida ravitakse ambulatoorselt erinevate ravimite manustamise teel. Arsti hinnangu kohaselt on võimalik psüühikahäirest tingitud patsiendi otsustusvõime langus. Samas ei ole arst viidanud sellisele raskele psüühikahäirele, mis näitaks, et isik ei ole võimeline aru saama oma teo keelatusest või selle arusaamise järgi toimima. Ka L.V. poolt kriminaalhooldajale ja maakohtule avaldatust nähtub, et ta saab aru katseaja nõuetest ja kohustustest, kuid on teadlikult võtnud vastu otsuseid neid eirata. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu ka sellele, et sundravi kohaldamise aluseks on isiku ohtlikkus, millele L.V. t iseloomustavad asjaolud ei viita.
  2. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaitsja taotluse L.V. arstilt täiendava teabe kogumiseks, kuna toimikus juba on arsti kirjeldus süüdimõistetu tervislikust seisundist. Arsti teatisesse märgitud infost ei nähtu asjaolusid, mis välistaksid L.V. karistuse täitmisele pööramise ja tingiksid vajaduse esitatud infot täpsustada. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et karistuse täitmisele pööramise põhjendatuse üle on pädev otsustama siiski kohus, mitte arst. Ringkonnakohus leiab L.V. t iseloomustavaid asjaolusid kogumis hinnates sarnaselt maakohtuga, et L.V. poolt kohustuse eiramise põhjuseks on tema ükskõikne suhtumine katseaja kohustuste täitmisesse ja alkoholisõltuvus. Juhul, kui süüdimõistetu tervislik seisund peaks karistuse kandmise ajal oluliselt halvenema, on võimalik ka vangistuse jooksul karistuse kandmisest vabastamise ja sundravi kohaldamise vajadust hinnata. Enne karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumist on L.V. l aega korraldada ka oma kasside edasise pidamisega seonduvad probleemid, millele kaitsja on määruskaebuses viidanud, ning vajadusel pöörduda selles osas abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.
  3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  4. veebruari
  5. a määruse muutmata ja L.V. kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.