Obsah (7)

§ 96§ 100§ 97§ 101§ 102§ 108§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 15. november 2024 Tsiviilasja number 2-23-17274 Tsiviilasi F.V hagi L.F-i vastu

§ 96

esimese lause ja § 97 p-i 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt RKTKo 08.01.

1. a, nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt RKTKo 24.10.
2. a, nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo 08.01.2014. a, nr 3-2-1-165-13, p 12). Mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning elatis peaks reeglina katma pool lapse igakuiseks ülalpidamiseks vajalikest kuludest (teise poole katab teine vanem vahetult). Kuivõrd kostja on hageja isa, ei ela hagejaga koos ega täida ülalpidamiskohustust vahetult, on täidetud

§ 97

p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.

1. Kostja ei ole hagile sisuliselt vastu vaielnud. Kostja vastas
2. märtsil 2024, et tal ei ole võimalik dokumentide puudumise tõttu kuhugi pääseda ja tal pole sissekirjutust, et kirju saada, kuid ta on kõigega nõus. Kostja kirjutas
3. märtsil 2024 kohtule, et ei saa (dokumente) avada ja on kõigega nõus. Kohus ei saa sellist kostja vastust hagi õigeksvõtuna TsMS § 440 mõistes käsitleda ning lahendab asja sisuliselt. 2
4. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduse (

) §-s 101 ettenähtud miinimummääras. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse seda, kui suurel määral osaleb kumbki vanem vahetult lapse kasvatamises.

§ 101

lg-te 1 ja 2 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui seaduse alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Igakuise elatise arvutamise aluseks on

§ 101lg 3 järgi baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 272 eurot 76 senti). Baassummale lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 54 eurot 96 senti). Vanem ei pea

§ 101

lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Hageja kinnitusel laekub lapsetoetus hageja ema arveldusarvele. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada ½ lapsetoetusest. Kuivõrd hageja kinnitusel ei viibi hageja kostja juures ning elatist nõutakse vaid ühele lapsele, ei kohaldu käesolevas asjas elatise miinimumsumma arvutamisel

§ 101lg-d 6 ja 7. 7. Ts

MS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 102

lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Riigikohus on kuni

1. detsembrini 2021 kehtinud seaduse järgi elatise vaidlusi lahendades leidnud, et elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt nt RKTKo 07.02.
2. a, nr 2-15-15909, p 12). Kohtu hinnangul kehtib see eeldus ka alates
3. jaanuarist 2022 jõustunud perekonnaseaduse alusel elatise väljamõistmisel. Kohus arutas
4. oktoobri
5. a kohtuistungil hageja seadusliku esindajaga hagiavalduses märgitud kulusid. Võrreldes hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kulud (570 eurot kuus) suurenenud, suurenesid kulutused toidule, lisandusid trennikulutused 70 eurot kuus, algses hagiavalduses ei olnud märgitud kulutusi eluasemele. Seega on hageja kulutused kokku suuremad, kui
6. detsembri
7. a hagis märgitud 570 eurot kuus. Kohus leiab, et sellises suurusjärgus kulutused hageja ülalpidamiseks on usutavad ning kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimumulatuses, kostja ei ole hagile sisuliselt vastu vaielnud, ei pea hageja oma kulude suurust tõendama.
8. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (vt nt RKTKo 28.10.

1. a, nr 3-2-1-124-15, p 15). Kostja ei ole hagile sisuliselt vastu vaielnud. Elektrooniliselt saadetud vastuses on kostja hoopis väitnud, et on kõigega nõus. Seega puudub käesolevas asjas alus alla seadusega 3 kehtestatud miinimumi elatise väljamõistmiseks, kostja ei ole elatise vähendamiseks mõjuva põhjuse olemasolu välja toonud ega tõendanud. Hageja nõue tuleb rahuldada.
2. Hageja palus mõista elatise 200 eurot kuus tagasiulatuvalt alates
3. veebruarist 2023.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 108

alusel vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada, et erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse laste toonaste vajaduste järgi

§ 99

mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku seisundit

§ 102ja § 105 lg 3 tähenduses.

Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud (vt nt RKTKo 27.10.

1. a, nr 2-19-18082, p 13). Ka sellele nõudele ei ole kostja sisuliselt vastu vaielnud. Hageja ema
2. oktoobril 2024 istungil antud kinnituse kohaselt on ta korduvalt kostjalt elatist nõudnud, kuid kostja ei ole elatist tasunud. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatist alla seaduses kehtestatud miinimummäära, seega arvestades hageja õigust saada elatist ning kostja kohustust elatist anda, ei pea hageja sellises ulatuses elatise väljamõistmiseks kohtule tõendeid (nt oma kulude kohta) esitama ning selles ulatuses tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei aseta kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Asjaolusid nõude vähendamiseks pidi esile tooma kostja, kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis 200 eurot kuus tagasiulatuvalt alates
3. veebruarist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o
4. detsembrini
6. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates
7. veebruarist 2023 kuni 7 detsembrini 2023 ning alates
8. detsembrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuva summana

§ 101lg-te 1–5 alusel.

Kohtu hinnangul on lahendi täidetavuse ja selguse huvides mõistlik mõista käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatis kindla summana. Tagasiulatuva elatise suuruseks perioodi

1. veebruarist 2023 kuni
2. detsembrini 2023 eest on 1988 eurot 2 senti (200/28*20+200*9+200/31*7). Alates hagi esitamisest kuni
3. märtsini 2024 on

§ 101lg-te 1–5 alusel arvutatava elatise suuruseks 260 eurot 33 senti.

Seega on perioodi

1. detsembrist 2023 kuni
2. märtsini 2024 elatise summaks 982 eurot 54 senti (260,33/31*24+260,33*3). Alates
3. aprillist 2024 kuni käesoleva otsuse tegemiseni on

§ 101lg-te 1–5 alusel arvutatav elatise summa on 287 eurot 72 senti kuus.

Seega perioodi

1. aprillist 2024 kuni
2. novembrini 2024 on elatise suuruseks 2157 eurot 90 senti (287,72*7+287,72/30*15). Kokku on perioodi
3. veebruar 2023 kuni
4. november 2024 elatise suuruseks 5128 eurot 46 senti (1988,02+982,54+2157,90), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja kinnitusel ei ole kostja viidatud perioodil hagejale elatist tasunud. Kui kostja on siiski hagejale sel perioodil elatist tasunud, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada.
5. Alates
6. novembrist 2024 tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni muutuva suurusena järgmiselt: igakuine elatis on 287 eurot 72 senti [s.o 272 eurot 76 senti (baassumma seisuga
7. aprill 2024) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga
8. aprill 2024) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta
9. aprillil (esimest korda
10. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 4 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

§ 100lg 4 kohaselt tuleb elatis maksta iga kalendrikuu eest ette.

Kooskõlas hageja seadusliku esindaja

1. oktoobril 2024 istungil antud kinnitusega peab kostja igakuise elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt iga kuu
2. kuupäevaks. Elatise kohustus tuleb täita hageja seadusliku esindaja U.J pangakontole, mis käesoleva otsuse tegemise seisuga on SEB Pank AS-is nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 5