Obsah (8)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2024, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-123114 Tsiviilasi Moneyzen OÜ hagi

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Moneyzen OÜ (hageja) esitas
2. juunil 2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.I-lt (kostja) 607,14 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi
3. juunil 2024 kostjale makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas kostja vastuväite tõttu
4. augustil 2024 maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks Viru Maakohtule. Viru Maakohtu
5. augusti 2024 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks.
6. Hageja esitas
7. septembril 2024 Viru Maakohtule hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja ja kostja vahel
8. oktoobril 2023 sõlmitud laenulepingust nr XX tulenev põhivõlg 468,72 eurot, intress 68,18 eurot, haldustasud 2,50 eurot ning
9. septembri 2024 seisuga viivised 30,69 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates
10. septembrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõlga.
11. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avaliku e-toimiku (AET) kaudu
2. oktoobril
3. Lisaks on määrus ja hagimaterjalid toimetatud kostjale kätte isiklikult allkirja vastu
4. oktoobril
5. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XX. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
2. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
3. Leping sõlmiti
4. oktoobril 2023 ning sel ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,72%. Lepingus märgitus krediidi kulukuse määr 46,67% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
5. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st
6. Hageja kontrollis kostjal regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (krediidikohustused ja majapidamiskulud) mahtu kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtete alusel, kehtivate maksehäirete puudumist, tegi päringu Ametlikesse Teadaannetesse. Hageja tuvastas, et kostja sissetulekud on 781,52 eurot. Hageja tuvastas, et kostjal oli muid laenukohustusi 90,21 eurot kuus. Kostja majapidamiskuludena arvestas hageja 398 eurot kuus. Hageja on kogutud andmeid kogumis analüüsinud ning tuvastanud kostja krediidivõimelisuse, s.o võimekuse maksta hagejale igakuist graafikujärgset osamakset 23,15 eurot kuus. Pärast eeltoodud kohustuste mahaarvamist jäi kostjale kätte veel 270,16 eurot. Seega ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist hageja poolt. Kohus leiab, et kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).
7. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
8. Hageja palus piiritleda põhivõlalt väljamõistetava viivise (s.o sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva) summa põhivõla suurusega.
9. septembriks 2024 sissenõutavaks muutunud viivis on 30,69 eurot. Seega mõistab kohus viivise alates
10. septembrist 2024 välja kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 438,03 eurot (s.o põhivõlg 468,72 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 30,69 eurot).
11. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 15. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

16.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 175 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

17. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)