KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Sõritsa Tsiviilasja number 2-24-5841 Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasi Y.Y avaldus kohtu loa taotlemiseks alaeal

§ 143lg 1).

Lapse ja vanaisa suhtluskorra kindlaksmääramiseks puudub õiguslik alus. Kohus saab vaid lubada vanaisal lapsega suhelda

§ 143lg 4 alusel.

Lapse heaolu spetsialist ei saa toetada ega ümber lükata vanaisa väidet selle kohta, et tal on lapsega tekkinud lähedane suhe, kuna lapse ema ei võimaldanud lapse heaolu spetsialistil lapsega rääkida ega last näha. Seega puudub hetkel võimalus hinnata lapse ja vanaisa kiindumussuhte astet. Lapsevanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, mis hõlmab kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Lapse heaolu eest hoolitsemine hõlmab ka lapsevanemate õigust määrata, kellega laps suhtleb ning suhtlust piirata, kui lapse kolmanda isikuga suhtlemine on vastuolus lapse parimate huvidega. Lapse heaolu spetsialist leiab, et olukorras, kus mõlemad vanemad ei toeta lapse suhtlust vanaisaga, tuleb nõustuda, et taoline suhtlus ei ole lapse huvides. 3 Tsiviilasi nr 2-24-5841

1. Lapse isa ei toeta esitatud avaldust. Lapse isa on lapse sünnist saadik olnud vanaisa ja lapse suhtlemise vastu. Avaldaja on nartsissistliku isiksusehäirega inimene, kes kannab endas negatiivset energiat ega suuda kellegagi suhelda. Türanlik suhtumine kõigisse teda ümbritsevatesse inimestesse ei saa last positiivselt mõjutada. Lapse ema ja lapse vanaisa on koos võõrandanud lapse tema isast. Tsiviilasjas nr 2-20-11148 (lapsevanemate suhtluskorra vaidlus) on tõendatud, et lapse ema ja tema pere mõjutasid lapse psüühikat. Vanaisa on ka esitanud kirjad kohtule, et väidetavalt palub laps tal end isa eest kaitsta. Kui anda avaldajale võimaluse last näha, hakkab ta taas lapse psüühikat rikkuma, üritades teda lapse isa vastu pöörata.
2. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et avaldus tuleks jätta rahuldamata. Kui kohus peaks lubama vanaisal pojapojaga suhelda (

§ 143

lg 4), siis oleks see lapse jaoks traumeeriv – laps on niigi sunnitud olema oma vanematevaheliste suhtlusõigust puudutavate inetute tülide tunnistajaks ja veel uusi samalaadseid pole talle tarvis.

1. Avaldaja selgitas täiendavalt, et soovib oma lapselapsega kontakti säilitada ja teda kasvamas näha. Avaldaja ei soovi lapselast kasvatada ega tema kasvatamisesse sekkuda. Lapse ema on püüdnud avaldajast luua pilti, mis ei vasta normikohasele käitumisele. Lapse ema ei ole oma väiteid tõendanud, tema väiteid ei tõenda väljavõtted vestlustest. Lapse ema on katkestanud vanaisa ja lapse suhtlemise 2023.a mai lõpus. Kuna vanaisa oli lapselapse pärast tõsiselt mures, läks ta tõesti ühel korral ka lapse lasteaia juurde, et seal uurida, kas lapsega on midagi juhtunud. Kusjuures lapse lasteaia õpetaja mainis vestluses, et neil on muresid lapse koduse olukorra suhtes. Ilmselt peale seda kohtumist võttis lasteaed ühendust ka lapse emaga, kes keelas lasteaial igasuguse suhtlemise vanaisaga. Peale seda asus lapse ema looma avaldajast kujundit justkui ebanormaalsete huvidega mehest. Mitte ükski nendest väidetest ei vasta tõele. Avaldaja on hiljuti Tartu Rahvaülikoolis läbinud kursuse „Väikelapse areng“, mis peaks lapse vanematele andma kindluse, et avaldaja oskab ja suudab lapselapse heaolu eest vajalikul määral hoolitseda.
2. Kohus kuulas lapse ära lapse kodus 02.07.
3. Laps ei olnud eriti jutualdis. Tartus elavat vanaisa laps mäletas, aga ei nõustunud rääkima, mida nad koos on teinud. Laps oli nõus sellega, et vanaisale öeldakse edasi, et tal on kõik hästi. Kohtumääruse põhjendused
4. Kohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike ja ärakuulamisel avaldatud seisukohadega ja kuulanud ära ka lapse, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 sätestab, et vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad) lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Perekonnaseaduse (

) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 10.

§ 143lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Enamik viidatud paragrahvi sätetest reguleeribki lapse õigust ning vanema kohustust ja õigust lapsega suhelda.

§ 143

lg 4 sätestab, et kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist. 4 Tsiviilasi nr 2-24-5841

1. Avaldaja Y.Y on lapse F.W isa isa, s.o lapse vanaisa. Perekonnaseadus ei näe vanavanematele ette õigust nõuda kohtus suhtluskorra kehtestamist. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus käesolevat avaldust avaldusena kolmandale isikule kohtu loa taotlemiseks alaealisega suhtlemiseks.
2. Loa andmisel kolmandatele isikutele lapsega suhtlemiseks on esmaseks eesmärgiks tagada kolmandate isikute (käesolevas asjas vanaisa) ja lapse isiklike suhete jätkumine, kui see on lapse huvides. Viidatud sätte alusel loa andmise raames ei ole võimalik last suhtlema kohustada. Vaidlust ei ole selle üle, et varasemalt on lapse vanaisa ja lapse ema vahel olnud sõbralik läbisaamine. Lapse ema hindas seda, et lapsel on armastav vanaisa (dtl 11, tõlge dtl 12). Vanaisa kohtus lapsega ning veetis temaga aega (dtl 8-10, pildid vanaisast lapselapsega toas, õues, vee ääres, kohvikus, Tartus). Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et head suhted lähiperekonnaga on lapse huvides.
3. Lapse ema suhtumine lapse vanaisasse muutus juunis 2023, kui vanaisa oli käinud lapse lasteaia juures last aia tagant vaatamas, filmimas ja kutsumas (dtl 51, video, dtl 53 transkriptsioon). Augustis 2023 oli vanaisa lapse elukoha uksele kleepinud postri ja jätnud lastele kingitused korteri ukse taha (dtl 57-58, tõlge dtl 48, seisukoha p 13). Lapse ema on tõendanud, et vanaisa oli tema kortermaja trepikojas ja maja juures (dtl 92-93 videod). Lapse ema väitel oli vanaisa pääsenud lukustatud trepikotta ja lapse ema nähes rahuldanud ennast. Eeltoodu kohta tõendid puuduvad. Lapse vanaisa on käinud ka hiljem lapse lasteaias ja vestelnud direktoriga ning soovinud õpetajatega vestelda (dtl 107). Pärast seda on lapse ema suhted lapse vanaisaga katkestanud ega ole enam lubanud vanaisa ja lapse kohtumisi.
4. Lapse isa, kellega lapse emal on pingelised suhted, on lapse sünnist saadik olnud vanaisa ja lapse suhtlemise vastu. Lapse isa väitel on tema isa nartsissistliku isiksusehäirega inimene, kes on ümbritsevatesse inimestesse türanliku suhtumisega ja kannab endas negatiivset energiat, mistõttu ei saa ta lapsele positiivselt mõjuda. Kohtu poolt Politsei- ja Piirivalveametilt välja nõutud teabe kohaselt on nii lapsevanemate kui ka lapse isa ja lapse vanaisa vahel toimunud konflikte, mille lahendamiseks on tehtud väljakutse politseile (PPA vastus kohtu päringule dtl 122). Seega käesoleval ajal on pingelised nii vanematevahelised suhted, lapse vanaisa ja isa vahelised suhted kui ka lapse ema ja vanaisa vahelised suhted. Lapsevanemad on aga ühel meelel selles, et vanaisa ja lapse suhtlemine ei ole enam lapse huvides.
5. Kohus nõustub Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukohaga, et olukorras, kus mõlemad vanemad ei toeta lapse suhtlust vanaisaga, tuleb nõustuda, et taoline suhtlus ei ole lapse huvides. On positiivne, et vanaisa on teinud omalt poolt ka ettevalmistusi lapse vajaduste paremaks mõistmiseks ja osalenud koolitusel „Väikelapse areng“ (dtl 90), kuid nii väikese lapsega suhtlemine eeldab eelkõige head läbisaamist tema vanematega.

§ 124

lg 1 kohaselt on lapse hooldusõigusega vanemal kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Lapsevanematel on ka õigus otsustada lapse suhtlemisringi üle. Kuna laps on alles 5-aastane, sõltub tema suhtlusring väljaspool lasteaeda suuresti sellest, kes kuuluvad tema lapsevanema(te) suhtlusringi. Seega antud juhul eeldab lapse ja vanaisa suhtlus tema vanema ja vanaisa vahelist läbisaamist ja lugupidavat suhtumist teineteisesse. Kohus nõustub ka lapsele määratud esindaja seisukohaga, et lapse ja vanaisa vahelise suhtlemise korraldamine võib olla lapse jaoks traumeeriv tulenevalt tema vanemate ja vanaisa konfliktsetest suhetest. 5 Tsiviilasi nr 2-24-5841

1. Kohtu hinnangul on lapse vanaisa mure lapselapse pärast mõistetav, kuid lapse heaolu eest hoolitsemise ülesanne on eelkõige tema vanematel. Lapse vanaisa käitumisest peegeldub usaldamatus lapse vanemate suhtes ja püüd olukorda kontrollida. Aktsepteeritavaks ei saa pidada lapse elukoha juures käimist ja lukustatud trepikotta sisenemist ilma lapse ema nõusolekuta. Kohtu hinnangul rikub selline käitumine lapse pere privaatsust. Samuti ei saa lubatavaks pidada vanaisa püüdlusi saada lapsega kontakt lasteaia aia tagant. Lasteaias olles on laps haridusasutuses ja allub teatud režiimile ja reeglitele. Lapse vanaisal ei ole vanematega võrdset nõudeõigust ka last puudutava info osas, isegi kui ta kahtlustab lapse huvide kahjustamist. Kohus märgib, et lapse heaolu võimalikust ohustamisest on õige teatada valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötajale või lasteabitelefonil 116 111 ja vajadusel politseile, kellel on seaduslik alus sekkuda ja võimalused abi osutada. Samas kohus märgib, et ehkki avaldusest nähtuvalt oli vanaisal kahtlus, et lapsele on liiga tehtud, mille kohta on algatatud kriminaalmenetlus, siis kohtu poolt Politsei- ja Piirivalveametile tehtud päring sellist infot ei kinnitanud.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata Y.Y alaealise F.W-ga suhtlemiseks. avaldus kohtu loa taotlemiseks
3. Lapse ema on taotlenud avaldajale lapsega suhtlemise keelamist.

§ 143

lg 3 sätestab, et lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Kohus, arvestades menetluse käigus kogutud tõendeid, sh menetlusosaliste ärakuulamisel saadud teavet, on seisukohal, et antud juhul ei ole vanaisa ja lapse suhtlemise täielik keelamine lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et avaldaja oleks kahjustanud lapse suhet vanematega, raskendanud avaldajal lapse kasvatamist või et avaldaja oleks seadnud lapse heaolu ohtu. Kohus möönab, et avaldaja käitumine, sh lapsega suhtlemise katse lasteaia aia tagant ja lapse pere privaatsuse rikkumine ei ole aktsepteeritav käitumine, kuid see ei õigusta vanaisale lapsega täieliku suhtlemise keelu kehtestamist. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et vanaisa oleks lapsele ohtlik. Vanaisa kohatut käitumist saavad lapsevanemad ja lasteaed piirata politsei kutsumisega. Lapsevanematel on lapse vanust arvestades võimalik endal määrata, kellega laps suhtleb või ei suhtle, ilma et kohus kellegi suhtlemisõigust piiraks.

1. Lapse ema palub ka määrata avaldajale isikuandmete kaitse seaduse rikkumise eest ettenähtud karistus, kuna avaldaja käitumine ei ole lubatav ja kahjustab laste õigusi. Kohus jätab lapse ema taotluse rahuldamata. Toimuvas tsiviilkohtumenetluses ei saa kohus määrata karistust väärteo korras isikuandmete kaitse seaduse võimaliku rikkumise eest.
2. Kohus peab põhjendatuks lapse ema taotlust digitoimikust dtl 8 asuva pildi „Avaldaja lastelaste F.W, S ja D“ eemaldamiseks. Ülejäänud piltide eemaldamist kohus põhjendatuks ei pea, kuna nendega on avaldaja soovinud tõendada avalduse aluseks olevaid asjaolusid (sh avaldaja ja lapse ühise aja veetmist).
3. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus leiab, et kuna Y.Y avaldus tuleb jätta rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda ja lastele määratud riigi õigusabi kulud riigi kanda. 6 Tsiviilasi nr 2-24-5841 /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa Kohtunik 7