4-24-3605/7

4-24-3605 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-24-3605 Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. novembri 2024 määrus, millega jäeti Eduard Sammelsoo kaebus PPA Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi
3. augusti 2024 otsusele väärteoasjas 2303,24,000420 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Eduard 39107090241), määruskaebus Sammelsoo (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Eduard Sammelsoo määruskaebus Harju Maakohtu
4. novembri 2024 määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtule saabus
6. novembril 2024 e-toimiku vahendusel Eduard Sammelsoo kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi
7. augusti 2024 otsusele väärteoasjas 2303,24,
8. Kaebuses (mis on pealkirjastatud teatisena) märgitakse, et kaebuse esitaja ei juhtinud autot. Seega vaidlustatakse kohtuvälise menetleja otsust sisuliselt.
9. Kohtuväline menetleja edastas maakohtu taotlusel väärteotoimiku ja teavitused, mille kohaselt edastati otsus kaebajale e-kirja teel
10. augustil
11. Maakohtu määrus
12. Harju Maakohtu
13. novembri 2024 määrusega jäeti VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel E. Sammelsoo kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi
14. augusti 2024 otsusele väärteoasjas 2303,24,000420 läbi vaatamata. 3.
15. Maakohus märkis, et
16. juuli 2024 väärteoprotokolli kohaselt oli väärteootsuse kättesaadavaks tegemise ajaks
17. august
18. Väärteoprotokolli koopia sai E. Sammelsoo allkirja vastu kätte
19. juulil
20. Seega teadis E. Sammelsoo, et tema suhtes toimetatakse väärteomenetlust ja sedagi, millal on asjas tehtud otsus kättesaadav. Kuigi otsus oli tegelikult 1 4-24-3605 kättesaadav varem - juba
21. augustil 2024 -, arvestatakse kaebetähtaega ajast, mil väärteoprotokolli järgi oli kohtuvälise menetleja otsus kättesaadav ehk
22. augustist
23. a. Kaebetähtaeg lõppes seega
24. septembril
25. 3.
26. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt edastati kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsus menetlusalusele isikule
27. augustil 2024 e-posti teel aadressile xxx See e-posti aadress koos isiku taotlusega saada otsus e-posti teel, on märgitud ka väärteoprotokolli. Kohtuväline menetleja on lisaks selgitanud
28. augusti 2024 vastuses kaebajale edasikaebekorda ja tähtaega. 3.
29. E. Sammelsoo on kohtule esitanud kaebuse
30. novembril 2024, s.o 2 kuud pärast kaebetähtaega. Kaebuse hilisemale esitamisele ei ole kaebuses viidatud, samuti ei ole taotletud kaebetähtaja ennistamist. Kaebetähtaja ennistamist tingivaid asjaolusid ka ei esine. Määruskaebus
32. novembril 2024 esitatud kaebuses kinnitab E. Sammelsoo, et määrus ei ole arusaadav, selles esinevad loogilised eksitused, mistõttu ta tagastab maakohtu määruse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kusjuures VTMS § 38 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Tähtaja arvutamise ja kaebetähtaja ennistamise põhimõtted on sätestatud vastavalt KrMS §-des 171 ja
34. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses. VTMS § 196 lg 2 järgi lahendab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada.
35. Vaatamata sellele, et ringkonnakohtul on võimalik teatud juhtudel jätta kaebus käiguta ning paluda kaebajal oma kaebuses esitatud taotlust täpsustada, ei pea kohus seda antud juhul vajalikuks. E. Sammelsoo soovib maakohtu määrust vaidlustades tõenäoliselt saavutada seda, et maakohus vaataks kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisuliselt läbi. Paraku on sellist eesmärki taotlev kaebus igal juhul perspektiivitu. Maakohus on esitanud asjakohased põhjendused selle kohta, miks ei ole E. Sammelsoo esitatud kaebus tähtaegne. Lisaks märkis maakohus seda, et kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud. Maakohtu seisukohad on kooskõlas kehtiva seaduse ja kohtupraktikaga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus aga kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud (RKKK 3-1-1-90-10, 3-1-1-99-10, 3-1-1-84-13).
36. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2