Obsah (9)

§ 40§ 15§ 88§ 139§ 197§ 2071§ 207§ 81§ 41

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse

) § 15 lg 2 ja § 81 lg 1 järgi 2-aastase vabadusekaotusega, § 88 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 6-aastase vabadusekaotusega, § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 2-aastase vabadusekaotusega, § 197 lg 1 järgi 1-aastase vabadusekaotusega, § 207 lg 1 järgi 4-aastase vabadusekaotusega ja § 2071 lg 3 p 1 järgi 12-aastase vabadusekaotusega. H. T. lõplikuks karistuseks loeti

§ 40

lg 1 alusel 12 aastat vabadusekaotust tugevdatud režiimiga parandusliku töö koloonias. Karistuse kandmise alguseks loeti 29. märts 1979. 2. H. T. tunnistati

§ 15lg 2 ja § 81 lg 1 järgi süüdi selles, et ta otsustas koos I.

A-ga

1. septembril 1977 ilma sellekohase passi ja vastava võimuorgani loata sõita välismaale, mis jäi aga lõpule viimata selle tõttu, et paadimootoris tekkis rike ja
2. oktoobri
3. a hommikul tõid tuul ja lained paadi randa tagasi. 3.

§ 88lg 2 p-de 1 ja 2 järgi tunnistati H.

T. süüdi järgmiste tegude toimepanemises: - ööl vastu

1. augustit 1977 murdis ta koos I. A-ga sisse ENSV Vetelpäästeühingu Tallinna Vetelpäästejaama kaatrite ellingusse, kust nad varastasid kummist mootor-aerupaadi; - ööl vastu
2. septembrit 1977 varastas ta koos I. A-ga „Dünamo“ Spordikombinaadi süstabaasist paadimootori „Vihr“; - ööl vastu
3. oktoobrit 1977 murdis ta koos I. A. ja L. P-ga sisse Tallinna Konservatooriumi ruumidesse, kust nad varastasid kaks stereomagnetofoni koos kõlaritega, ning samas majas asuva Tallinna Muusikakooli ruumidesse, kust nad varastasid stereomagnetofoni koos kõlaritega; - ööl vastu
4. oktoobrit 1978 varastas ta koos I. A-ga Autoinspektsiooni autost nahkse vormijope, 10 indikaatortoru ja teedekaardid; - ööl vastu
5. oktoobrit 1978 murdis ta koos I. A-ga sisse „Dünamo“ vibustaadioni majja, kust nad varastasid nooletupe, vibukaitsmed, rinnakaitsme, vibu ja „Dünamo“ lipu; - ööl vastu
6. novembrit 1978 varastas ta koos I. A-ga Tartu Vetelpäästejaama sadamast kaks paadimootorit. 4.

§ 139lg 2 p-de 2 ja 3 järgi tunnistati H.

T. süüdi selles, et ta varastas ööl vastu 3. oktoobrit 1978 Tallinnas koos I. A-ga salaja autost P. P. nahkmapi 12 rubla väärtuses. 5.

§ 197lg 1 järgi tunnistati H.

T. süüdi selles, et ta ärandas ööl vastu 23. augustit 1978 Tallinnas koos I. A-ga B. L-i sõiduauto, millega nad sõitsid Tallinnas ja Harju rajoonis. 6.

§ 2071lg 3 p 1 järgi tunnistati H.

T. süüdi selles, et 27. veebruaril 1979 tungis ta koos I. A. ja A. K.-ga Tallinnas „Dünamo“ lasketiiru ruumidesse, kus nad nõudsid laohoidjalt püstoliga ähvardades ja talle püstolipäraga pähe lüües relvalao võtmete väljaandmist, misjärel riisusid laost 13 püstolit ning 1248 padrunit. 7.

§ 207lg 1 järgi tunnistati H.

T. süüdi selles, et ta hoidis oma elukohas „Dünamo“ lasketiiru relvalaost riisutud 4 püstolit ja 225 padrunit.

1. Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi
2. veebruari
3. a määrusega muudeti Eesti NSV Ülemkohtu
4. oktoobri
5. a otsust ning

§ 40lg 1 alusel loeti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 11 aastat vabadusekaotust tugevdatud režiimiga parandusliku töö koloonias. 2

§ 15lg 2 ja § 81 lg 1 järgi seaduse alusel rehabiliteerituks.

ENSV Ülemkohtu

1. oktoobri
2. a otsusest selgub, et H. T-d karistati ühtlasi kuritegude eest, mis oleks karistatavad ka Eesti Vabariigi seaduste alusel. Sama kohtuotsuse kohaselt loeti H. T-le

§ 81

lg 1 alusel mõistetud 2-aastane karistus

§ 41

lg 1 alusel kaetuks talle

§ 2071lg 3 p 1 (tulirelva, laskemoona vargus või röövimine) alusel määratud 12-aastase karistusega. Seega ei ole H. T. Kr

K § 81 lg 1 alusel eraldiseisvalt karistust kandnud. Arvestades okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (ReprS) § 2 lg-t 3 ja sama seaduse eesmärki, ei ole H. T-d alust lugeda represseerituks ReprS § 2 lg 1 p 6 tähenduses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 13. KRASS § 8 kohaselt vaatab Riigikohus isikute rehabiliteerimise avaldused läbi sama seaduse § 5 alusel, kui avalduse esitajat ei loeta rehabiliteerituks sama seaduse §-de 1 ja 2 alusel. Vastavalt KRASS § 2 lg 1 p-le 2 on H. T. talle

§ 81

lg 1 – § 15 lg 2 järgi süüksarvatud teos (välismaale ebaseadusliku sõitmise katse) loetud rehabiliteerituks. Sellest tulenevalt on Eesti NSV Ülemkohtu

1. oktoobri
2. a otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi
3. veebruari
4. a määrus selles osas õigustühised.
5. KRASS § 5 lg 1 sätestab, et Riigikohtul on õigus rehabiliteerida ajavahemikus
6. aasta
7. juunist kuni
8. aasta
9. augustini Eestis või endise NSV Liidu territooriumil kohtute poolt süüdimõistetud isikuid nende taotlusel, kui on tõendatud, et süüdimõistmise aluseks olnud teod olid võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest või Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. KRASS § 5 lg 2 kohaselt ei kuulu lg-s 1 näidatud isikud rehabiliteerimisele, kui on tõendatud nende süüdimõistmise aluseks olnud tegude ilmne mittevastavus lg-s 1 näidatud eesmärkidele või kui nad on süüdi § 3 lg-s 1 näidatud kuritegudes.
10. Välismaale ebaseadusliku sõitmise katsega olid seotud ka H. T-le süüks arvatud kummist mootoraerupaadi ja paadimootori hõivamine. Nimelt nähtub rehabiliteerimise avaldusest ja kriminaalasja materjalidest, et tegemist oli välismaale lahkumiseks vajalike ettevalmistavate tegudega. Sellest tulenevalt on kolleegiumi hinnangul võimalik H. T. rehabiliteerida ka talle

§ 88

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüks arvatud kummist mootor-aerupaadi ja paadimootori „Vihr“ varguses (

1. augusti
2. a ja
3. septembri
4. a teod). Kuigi esimene põgenemine
5. aastal ebaõnnestus, siis oli see plaan H. T-l jätkuvalt olemas ka järgmise aasta sügisel (
6. kd, tl 15). Seega oli ka ööl vastu
7. novembrit 1978 kahe paadimootori hõivamine seotud ettevalmistusega välismaale põgenemiseks, mistõttu on võimalik H. T. ka selles osas KRASS § 5 lg 1 järgi rehabiliteerida. 3

§ 139

lg 2 p-de 2 ja 3, § 207 lg 1, § 2071 lg 3 p 1 järgi ning § 88 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi osas, mis puudutab ööl vastu

1. augustit 1977, ööl vastu
2. septembrit 1977, ööl vastu
3. oktoobrit 1978, ööl vastu
4. oktoobrit 1978 ja ööl vastu
5. novembrit 1978 toime pandud tegusid. Kriminaalmenetlus tuleb eeltoodud osas kuriteokoosseisu puudumise tõttu lõpetada. Juhindudes KrMS §-st 372, § 373 lg-st 1 ja KRASS § 5 lg-st 2, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Eesti NSV Ülemkohtu
6. oktoobri
7. a otsuse ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi
8. veebruari
9. a määruse H. T. süüdistuses

§ 197lg 1 järgi ning § 88 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi osas, mis puudutab ööl vastu 14.

oktoobrit 1977 toime pandud tegu, muutmata. H. T. rehabiliteerimisavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

1. H. T. kaitsja taotles Riigikohtult 395 euro ja 28 sendi riigi õigusabi tasu väljamõistmist. Taotluste kohaselt kulutas kaitsja õigusabi osutamisele kokku 4,5 tundi. Kolleegiumi hinnangul olid kaitsja toimingud vajalikud ja nende tegemise eest taotletav summa põhjendatud. Kuivõrd kolleegium määras H. T-le
2. septembri
3. a määrusega õigusabi ilma selle hüvitamise kohustuseta, jääb see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4