Obsah (6)

§ 440§ 444§ 456§ 455§ 630§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht , Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-16133 Tsiviilasi M. I.-T.

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Pooled loobusid 20.12.2024 istungil edasikaebeõigusest, mistõttu otsus jõustub kättetoimetamisega. Asjaolud ja kohtu selgitused 2-24-16133 M. I.-T. esitas hagi K.T. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud. 09.12.2024 istungile kostja ei ilmunud, kuid võttis istungi ajal e-toimikust dokumendid vastu. Hageja kinnitusel oli ta telefoniühenduses oma emaga, kes kostjaga suhtleb, kuid talle tema kontaktandmeid ei anna. Hageja elab koos uue elukaaslasega ja ootab last. Asja arutamisega on kiire, sest tal oleks vaja Soomes dokumendid korda ajada. 20.12.2024 istungil osales hageja videoühenduse kaudu ning kostja telefoni teel, sest videoühenduse loomine ei õnnestunud. Kostja teatas oma isikukoodi ja kinnitas, et on etoimiku kaudu dokumendid vastu võtnud. Hageja leidis, et tegemist on kostjaga. Kostja võttis 20.12.2024 toimunud istungil hagi õigeks ning nõustus abielu lahutamisega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (

§ 440

lg 1).

§ 444

lõike 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha ka kirjeldava ja põhjendava osata. Kuigi kohus ei ole antud asjas õigeksvõtuga seotud, on asjaoludest nähtuvalt abielusuhete pöördumatu lõppemine ilmne. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 sätestab, et abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 66 punkti 2 kohaselt lõppeb abielu kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

§ 456

lg 2 punkti 1 kohaselt jõustub maakohtu otsus eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Hageja on soovinud enda perekonnanimeks pärast lahtust enda abielueelset nime „M. I.-T.“. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. NS § 11 lg 2 p 1 sätestab, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Päringust rahvastikuregistrile selgus, et hageja abielu eel viimati kantud perekonnanimi oli M. I. Seega on võimalik hageja taotlus rahuldada.

§ 455

lg 2 sätestab, et kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 48 lg 1 p 2 sätestab, et abielulahutuse registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse abielueelne nimi, kui abikaasa taastas abielu lahutamisel perekonnanime nimeseaduse kohaselt. Kohus edastab jõustunud kohtulahendi vallavalitsusele kande tegemiseks (PKTS § 3 lg 1; lg 2 p 1).

§ 630

lg 2 sätestab, et apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohus selgitas istungil, et pooltel on selline õigus, ja pooled loobusid seejärel apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Tulenevalt

§ 164

lõikest 1 (hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise) jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 2