KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-3171 Haldusasi Sander invest OÜ kaebus vara arestimisega tek

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (

§ 28lg 2).

Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamist), pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida. ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu 16.03.2012 määrusega nr 1-12-2449 arestiti karistusseadustiku § 83 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 142 alusel süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise tagamiseks Sander invest OÜ (kaebaja) arvelduskontodel olevad rahalised vahendid.
2. Harju Maakohus lõpetas kriminaalmenetluse 05.12.2022 määrusega nr 1-15-6483 seoses süüteo aegumisega. Sama määrusega vabastati kaebaja arvelduskontod ja nendel olevad rahalised vahendid aresti alt.
3. Kaebaja esitas 12.07.2024 (digiallkiri 26.04.2024) prokuratuurile taotluse vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Harju Maakohus jättis 11.09.2024 määrusega nr 1-15-6483 tähtaja ennistamata ja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.10.2024 määrusega maakohtu 11.09.2024 määruse ja jättis kaebaja taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks ja kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et kuna 3-24-3171 maakohus lõpetas kriminaalasja menetluse 05.12.2022 määrusega, pidanuks kaebaja pärast seda tähtpäeva esitama taotluse ringkonnakohtule kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 21 lgd 1 ja 3). Kaebaja saanuks taotleda tähtaja ennistamist hiljemalt 25.04.
4. Kuna taotlus tähtaja ennistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, jääb ka taotlus kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.
5. Kaebaja esitas 14.10.2024 Rahandusministeeriumile taotluse vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Rahandusministeerium edastas taotluse vastamiseks Justiitsministeeriumile.
6. Justiitsministeerium leidis 17.11.2024 vastuses, et SKHS § 21 lg 1 alusel tuleb taotlus esitada ringkonnakohtule.
7. Kaebaja esitas 18.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna kaebaja suhtes ei ole süüteomenetlust läbi viidud, siis kohaldub SKHS § 3 ja selle alusel riigivastutuse seaduse (RVastS) §
8. KOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine toimub SKHS-is sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Kaebaja ongi asunud varalise kahju hüvitamist taotlema kriminaalasja menetluses, ent jäi taotluse esitamisega hiljaks ja ringkonnakohus jättis 14.10.2024 määrusega kaebaja taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis viidatud määruses (p 22), et kaebajal oli põhimõtteliselt õigus pöörduda kahju hüvitamise taotlusega kriminaalasjas ringkonnakohtusse, kuid ta esitas taotluse hilinemisega ja ringkonnakohus jättis tähtaja ennistamata. Seega ei saa kaebaja esitada sama taotlust teises (halduskohtu-) menetluses lihtsalt põhjusel, et ühes menetluses ei järginud ta taotluse esitamise tähtaega.
2. Kaebaja väite, et tema suhtes kohaldub RVastS, kuna tema suhtes ei ole süüteomenetlust läbi viidud, lükkas ringkonnakohus 14.10.2024 määrusega (p 22) ümber. Riigikohus sedastas juba 08.12.2017 määruses nr 3-16-2024 (p 13), et SKHS § 3 ei kohaldu, kui isik on süüteomenetluses kahju kannatanud. Seega on kaebaja kahju kannatanud isik, mitte kolmas isik SKHS § 3 ja RVastS § 10 tähenduses.
3. Kohus lisab, et halduskohus ei saa anda sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulikku kontrolli ei saa toimuda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2018 määrus asjas nr 3-18-400 p-d 10-13; Riigikohtu erikogu 25.01.2019 määrus asjas nr 3-18-1652, p-d 7-9).
4. Eeltoodust järeldub, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ning halduskohus ei ole pädev selliseid vaidlusi lahendama. Seega tuleb kaebaja kahju hüvitamise nõue läbivaatamatult tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu

§ 121lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring 2