3-24-2040/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2040 Määruse kuupäev 28.08.2024 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X-i kaebus varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vangla kauplusest tellitud kauba mittesaamisega Menetlusosalised Kaebaja – X RESOLUTSIOON Tagastada X-i kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD

1. X esitas 11.07.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja mõista vangla tekitatud varalise kahju hüvitise 37,68 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Kaebaja tellis 13.01.2024 toimuma pidanud pikaajalise kokkusaamise tarbeks vangla kauplusest kaupa, kuid kokkusaamisele jõudes selgus, et kaupa ei ole. Kaebajal ei võimaldatud ka tema elusektsioonist midagi kaasa võtta. Kaebaja leiab, et vangla tegevus kauba mittesaamisel alavääristas teda ning lisaks tekkis talle varaline kahju, kui ta tasus kauba eest, mida ta ei saanud.
2. Tartu Vangla edastas 05.08.2024 kohtule asjaga seonduvad dokumendid, sh Tartu Vangla 05.02.
3. a vastuskirja kaebajale (nr 2-3/24/168-2). Tartu Vangla märkis 05.02.
4. a vastuses, et kaebajal toimus 13.01.2024 pikaajaline kokkusaamine, mille tarbeks oli ta teinud e-poe vahendusel kaubatellimuse. Üldjuhul tarnitakse kaup vanglasse kokkusaamiste nädala teisipäeval, seega pidi kaebaja esitatud tellimus vanglasse jõudma 09.01.
5. Videosalvestistelt nähtub, et kuller saabus vanglasse käesoleva aasta
6. nädalal (09.01; 11.01; 13.01) toimuma pidanud pikaajaliste kokkusaamiste e-poe tellimustega 09.01.
7. Kokkusaamisi korraldavad ametnikud võtsid e-poest saabunud kauba vastu ning hakkasid seejärel ükshaaval toidukotte transpordikastidest välja võtma. Ametnikud võrdlesid toidukottidel olevaid tellimuse numbreid kinnipeetavate poolt esitatud tellimuste numbritega ning viisid need omavahel vastavusse. Lisaks märgiti ametnike poolt iga koti peale, millel tellimuse number oli, selle tellinud kinnipeetava nimi ja kokkusaamise kuupäev. Nimelised toidukotid paigutati koheselt selleks ette nähtud külmkappidesse. Vangla ei ole tuvastanud, et kaebaja nimelist toidukotti oleks pikaajaliseks kokkusaamiseks 09.01.2024 saabunud. Kokkusaamise päeval 13.01.2024 selgitas kokkusaamist korraldav ametnik kaebajale 3-24-2040 asjaolusid ning täiendavalt kontrollis juba jagatud kaupade vastavust külastajatega. Ühtlasi vestles ametnik ka teiste kokkusaajatega võimalusest, et neile on tuppa jagatud e-poe kaup, mida nad ei ole tellinud, ent ebatäpsusi ei tuvastatud. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus on seisukohal, et kaebuses esitatud asjaoludel ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega.
9. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Nimetatud sättest tuleneb vanglale seega avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus ning vangla võib kaupu ise müüa või anda selle ülesande täitmise üle eraõiguslikule juriidilisele isikule. Riigikohus on oma 31.01.
10. a otsuse nr 3-3-1-48-12 p-s 10 selgitanud järgmist: „Vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalik-õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.
11. a otsus asjas nr 3-3-1-72-11, p-d 11 ja 12). Seevastu halduskohtu pädevuses on kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste.“ Justiitsministri 30.11.
12. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 46 lg 3 1 sätestab, et kinnipeetaval või kokkusaajal on õigus võtta kokkusaamisruumi kaasa väikeses koguses mahla, kohvi, teed, kohvikoort, suhkruasendajat, limonaadi, vett, küpsiseid, šokolaadi, kartulikrõpse, pähkleid, kuivatatud ja värskeid puuvilju, jogurtit ning teisi vangla poolt pakutavaid toiduaineid, kui need on kokkusaamise eel tellitud ja ostetud vanglateenistuse vahendusel või vanglast asuvast kauplusest. Tartu Vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele tulles on võimalik toidukaupu soetada eraõigusliku juriidilise isiku OÜ Makro Trade Baltic e-poest.
13. Käesoleval juhul seisneb vaidlus selles, kas kaebaja poolt eraõigusliku juriidilise isiku OÜ Makro Trade Baltic e-poest tellitud kauba mittesaamine oli tingitud Tartu Vangla tegevusest. Kohtu hinnangul ei ole see küsimus hõlmatud VangS §-st 48 tuleneva vangla avalik-õigusliku kohustusega tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste. Tartu Vangla 05.02.
14. a vastusest kaebajale nähtub, et kaebaja poolt OÜ Makro Trade Baltic e-poest tellitud kaup ei saabunud vanglasse, mistõttu ei saa vanglale ette heita kaebajale sisseostu tegemise võimaldamata jätmist ja kaebaja tellitud kauba kätte toimetamata jätmist. Kauba tellimuse täitmise eest vastutab OÜ Makro Trade Baltic. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ja vangla vahel ei ole praegusel juhul tekkinud avalik-õiguslikku suhet. Seega ei saa ka kaebaja ja OÜ Makro Trade Baltic vahelist suhet ning sellest suhtest tekkinud vaidluse iseloomu praegusel juhul pidada avalik-õiguslikuks. Tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1) ning kohtusse pöördumisel on pädev asja lahendama maakohus (TsMS § 9 lg 1). Seega, kui kaebaja leiab, et OÜ Makro Trade Baltic on tegutsenud õigusvastaselt, siis on kaebajal õigus pöörduda maakohtu poole.
15. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna kaebaja kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tagastab kohus kaebuse selle esitajale. 2 3-24-2040
16. Kohus märgib veel, et isegi kui käsitada eraldiseisva kahjunõude alusena kaebuses vanglale ette heidetud tegevust, et kaebajal ei võimaldatud 13.01.2024 toimunud pikaajalisele kokkusaamisele tema elusektsioonist midagi kaasa võtta, kuuluks kahju hüvitamise nõue ka selles osas tagastamisele. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebusest on selge, et kaebaja õigusi riivas ennekõike eraõigusliku juriidilise isiku tegevus kaebaja tellitud kauba kohale toimetamata jätmisel, mitte vangla tegevus pikaajalisele kokkusaamisele elusektsioonist teiste asjade kaasavõtmise lubamisest keeldumisel. Lisaks ei saaks kahjunõue olla selles osas kuigi perspektiivikas, kuivõrd tulenevalt VSkE § 46 lg-st 3 1 ei saa pidada vangla tegevust õigusvastaseks ja seega oleks täitmata üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustest.
17. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing 3