3-24-1571 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1571 Määruse kuupäev ja koht 29.10.2024, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks X kaebus Viru Vangla 1.04.2024 käskkirja nr 62/24/251-1 tühistamiseks

§ 120

lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib muu hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei ole lubatud ja kuulub tagastamisele.
2. Kohus märgib, et tulenevalt VangS § 37 lg-st 1 ja § 38 lg-st 1 esineb kinnipeetaval töökohustus vanglas. Väljaspool vanglat töötamise võimalus rajaneb põhimõttel, tööle väljaspool vanglat saadab kinnipeetavat vangla viimase nõusolekul, kui selline võimalus on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas (VangS § 41 lg 1). Tegemist on soodustusega kinnipeetavale (VangS § 22 lg 1 p 1). Haldusasja materjalidest ei nähtu, et vangla oleks kohaldanud kaebaja suhtes sellist soodustust. Juhul, kui seda soodustust kinnipeetavale ei ole vangla otsusega kohaldatud, on igasugune väidetav töö, mida kinnipeetav väidetavalt teeb viibides vanglas olemasolevate sidevahendite kaudu ja enda vabal ajal, ei tähenda kinnipeetava tööhõivet VangS-s sätestatud 2 3-24-1571 tähenduses. Pidades silmas kinnipeetava piiratud suhtlemise ja interneti kasutamise ja muu informatsiooni saamise võimalusi vanglas on raskesti ette kujutatav olukord, kuidas kaebaja oleks eraõiguslikule juriidilisele isikule täitnud täies mahus mõnda finantsanalüütiku tööülesannet.
3. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetaval on kohustus töötada (VangS § 37) ning kahtlemata on see kohustus vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teenistuses. 1 Lisaks on Riigikohus leidnud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööst ning vangla ei saa kinnipeetavat tööst keeldumise korral distsiplinaarkorras karistada juhul, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest.2
4. Seega, kaebaja väidetav tööhõive väljaspool vanglat ei saa olla selliseks asjaoluks, mis oleks andnud aluse arvata, et kaebaja on juba täitmas VangS § 37 lg-s või VangS § 41 lg-s 1 ettenähtud töökohustust. Sellisel juhul võib kõne alla tulla vaid VangS § 37 lg-s 2 ja § 42 lg-s 1 kindlaksmääratud töökohustusest vabastamise alused. Sellistele alustele ei ole kaebaja viidanud ei vastuväidetes teatisele tööle määramise käskkirja koostamise kohta, vaides, ega kaebuses. Järelikult, juba praeguse menetluse staadiumis on selge, et kaebajal esineb töökohustus vanglas ja tema väidetav töö väljaspool vanglat osaühingus ei ole vanglas töökohustusest vabastamise aluseks. Samas, ei ole vanglal kohustust kaaluda, kas vabastada kaebaja antud juhul tööst või mitte. Selline kaebaja poolt nimetatud tööhõive variant võib kohtu arvates olla näilik, mille eesmärgiks on töökohustusest vanglas kõrvalehiilimine. Sellisel juhul on vanglal raske kontrollida, kas kinnipeetav tõepoolest täidab tööülesandeid või mitte, mis ei ole VangS § 37 lg-s 1 ette nähtud kinnipeetava töökohustusega ja VangS §-s 6 sätestatud vangistuse eesmärgiga kooskõlas.
5. Kaebaja on väitnud ka seda, et vangla on rikkunud haldusmenetluse (HMS) § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamiskohustust, kuna ei andnud talle enne vaidlusaluse käskkirja väljastamist võimalust avaldada arvamust. Kohus märgib, et haldusasja materjalid kinnitavad vastupidist olukorda. Nimelt, väljastas Viru Vangla 22.03.2024 kaebajale teavituse, mille kohaselt teavitati kaebajat sellest, et temal esineb vastavalt VangS § 37 lg-dele 1 ja 2 töökohustus ja arsti kinnitusel puuduvad majandustöö ülesannete täitmiseks meditsiinilised vastunäidustused. Seoses sellega andis vangla kaebajale võimaluse omapoolse kirjaliku seisukoha esitamiseks kuni 25.03.2024 hommikuse loenduseni. Kaebaja sai nimetatud teavituse kätte 22.03.2024 ja esitas vanglale omapoolse seisukoha tööle määramise osas koos tõendiga 23.03.
6. Järelikult ei vasta tõele kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud HMS § 40 lg-s 1 kindlaksmääratud kohustust anda isikule võimalus enne haldusakti väljastamist kirjalikus vormis oma arvamuse esitamiseks.
7. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et vaidlusaluses käskkirjas on vangla jätnud käsitlemata tema väite väljaspool vanglat töötamise kohta. Nii käskkirjas kui ka vaideotsuses on vangla põhjalikult ja arusaadavalt selgitanud, miks ta ei vabasta kaebajat vanglas töötamise kohutusest põhjusel, et kaebaja väidetavalt juba töötab väljaspool vanglat. Halduskohus nõustub vangla põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Asjakohane on kohtu hinnangul vangla põhjendus, et majandustööde täitmisel panustab kaebaja vangla hügieeni ja ruumide korrashoidu vanglas. 1 2 RKHKo 3-18-360 p
8. RKHKo 3-15-3133, p
9. 3 3-24-1571
10. Viimaseks märgib kohus, et juhul, kui kaebaja tõepoolest töötab vangistuses viibides väljaspool vanglat asuvas erafirmas finantsanalüütikuna, ei nähtu kohtule, et majandustööde tööülesannete täitmine, nagu väidab kaebaja, 1 kord kuus 10-15 minutit (või tegelikult 10-15 minutit nädalas), saaks oluliselt takistada tema tööülesannete täitmist erafirmas. Seda kaebaja ei ole ka väitnud. Eeldatavasti töötab kaebaja kaugtöövormis ja reeglina finantsanalüütiku tööülesannete täimine ei nõua normeeritud tööaega. Seega, majandustööde täitmine vanglas ei saa mõjutada kaebaja töötulemusi väljaspool vanglat.
11. Võttes arvesse seda, et kaebajal esineb töökohustus ja puuduvad tööst vabastamise alused, aga samuti seda, et vastustaja on õigesti kohaldanud VangS ja määras kaebaja majandustöödele ning pole rikkunud ärakuulamis- ja käskkirja põhjendamise kohustust, ei nähtu kohtule juba praeguses menetluse staadiumis, et antud juhul esineks kaebaja õiguste intensiivne riive ja kaebus oleks perspektiivikas.
12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 2 p-st 21, tagastab kohus kaebuse.

20. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4