Obsah (5)
§ 15§ 43§ 14§ 71§ 34KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-745 Haldusasi Xi kaebus Rae Vallavali
) § 14 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. Seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi.
§ 15
lg 1 sätestab, et haldusorgan on kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
§ 15
lg 2 kohaselt, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (
§ 15lg 3 ja § 43 lg 1 p 3).
Vastuseks kaebaja 04.01.2024 taotlusele saatis vald 10.01.2024 e-kirja, mille pealkirjast ning esimesest lausest võib järeldada, et taotlus lükati tagasi. E-kirja põhjendustest nähtub, et kaebajal tuleb esitada sporditegevuse kuluhüvitiste taotlus ning sellel märkida treeneri isikukood ja e-posti aadress. Kirjas on viidatud taotluste esitamise tähtajale ning selle parandamise võimalustele infosüsteemis (dtl 13). 10. Riigikohus selgitas 07.11.2024 otsuse asjas nr 3-22-1526, p-des 26-28 kokkuvõtvalt, et taotluse läbivaatamine on isiku taotletu suhtes sisulise seisukoha kujundamine. Sellele peab eelnema korrakohane haldusmenetlus, kus enne menetlusosalise õiguste ja kohustuste üle otsustamist antakse isikule menetlusega seoses selgitusi, arvestatakse tema õigusega ärakuulamisele ning tema kaasaaitamiskohustusega, teostatakse uurimisprintsiipi ning hinnatakse igakülgselt tõendeid. Taotluse sisulisel läbivaatamisel antakse haldusakt (õigusi andev või keelduv haldusakt, vt
§ 43lg 1 p 1, lg 2).
Taotluse läbi vaatamata jätmine seevastu tähendab olukorda, kus haldusorgan ei kujunda seisukohta küsimuses, kas isikul on õigus tema poolt taotletule ning kas asjakohaste õigust andvate normide eeldused on täidetud. Läbi vaatamata jätmisega haldusmenetlus lõppeb, kusjuures selline otsus ei ole haldusakt (
§ 43lg 1 p 3).
Läbi vaatamata jätmine ei pruugi välistada samas küsimuses taotlusega uuesti haldusorgani poole pöördumist. Põhjendada tuleb nii haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist kui ka taotluse haldusaktiga rahuldamata jätmist (
§ 14
lg 7, § 56 lg 1) ning iseseisvalt vaidlustatav on nii haldusakt kui ka teatud juhtudel menetlustoiming (vt
§ 71lg 1 ja § 72 lg 3 p 4, HKMS § 45 lg 3).
11. Kohtu hinnangul on vastustaja 10.01.2024 e-kirja võimalik käsitada valla kirjana puuduste kõrvaldamiseks
§ 15lg 2 mõttes. Menetluse jätkamiseks tuli kaebajal kõrvaldada taotluses esinevad puudused. Nende kõrvaldamata jätmisel võis vald jätta taotluse läbi vaatamata. 3
(6)Kohus ei nõustu vastustajaga aga selles, et e-kirjast on üheselt arusaadav, millised puudused pidi kaebaja kõrvaldama. E-kirjas paluti esitada sporditegevuse kuluhüvitiste vorm, kuid ei ole selgelt viidatud asjaolule, et kaebaja 04.01.2024 esitatud taotlus oli esitatud ebaõigel vormil, mis on õige vormiga sarnane. Kaebaja võis e-kirjast põhjendatult järeldada, et (seni esitatud) taotlusele tuli täiendavalt lisada üksnes treeneri e-posti aadress ja isikukood. E-kirjas ei antud ka täpsemat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid viidati üksnes üldisele taotluste esitamise tähtajale. Ka ei ole kaebajale selgitatud, et kui ta puudusi, sh taotluse vorminõuet, tähtajaks ei kõrvalda, jäetakse tema taotlus läbi vaatamata. Haldusorgani ülesanne on tagada, et isikule oleks nõuetekohaselt arusaadav, milliste andmete või dokumentide esitamist temalt oodatakse, et haldusmenetlus oleks võimalik tulemuslikult lõpuni viia. Tagajärje selgitamise kohustuse täitmata jätmine ei mõjuta asja otsustamist üksnes siis, kui taotleja pidi aru saama, milliste puuduste kõrvaldamist temalt nõutakse (vrd ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-94-13, p 19). Praegusel juhul see nii ei olnud. Kaebaja esitas siiski 11.01.2024 taotluse, kuid samal, huvitegevuse kulude hüvitamiseks ettenähtud vormil. Taotlusele olid lisatud treeneri e-posti aadress ning isikukood. Kohus selgitab, et kui käsitada kaebaja 11.01.2024 avaldust vastusena vastustaja 10.01.2024 puuduste kõrvaldamise ekirjale, ning vastustaja hinnangul jättis kaebaja puudused kõrvaldamata, tuli vastustajal jätta kaebaja taotlus läbi vaatamata. Vastustaja sõnul nii ka toimiti. Tähele tuleb panna siiski seda, et vallal tuli taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitada ka kaebajat ning seda kirjalikult põhjendada (
§ 14lg 7).
Kirjaliku dokumendi puudumisel ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas vald toimis ka tegelikult nii nagu kohtumenetluses selgitatud ning kontrollida ei ole võimalik ka otsuse sisulist õiguspärasust. Seega puuduvad tõendid, et vald oleks kaebaja 04.01.2024 esitanud taotluse, ja sellele lisatud puuduste kõrvaldamise avalduse, lahendanud. Kohus märgib täiendavalt ka seda, et ebaõige on valla seisukoht, et pärast 11.01.2024 valel vormil taotluse esitamist ei saanud vald avaldust uuesti käiguta jätta.
§ 15
lg 2 ei keela vajadusel anda puuduste kõrvaldamiseks ka teistkordselt täiendavat tähtaega. Seda ei takistanud ka taotluste esitamise üldise tähtaja (15.01.2024) lähenemine, sest taotlus loetakse esitatud tähtaegselt ka siis, kui see on puudustega (
§ 15lg 1).
12. Kohtu hinnangul ei ole siiski välistatud ka tõlgendus – lähtudes e-kirja pealkirjast ning sissejuhatusest –, et vastustaja jättis 10.01.2024 e-kirjaga kaebaja taotluse, selles sisalduvate puuduste tõttu, läbi vaatamata (
§ 43lg1 p 3) ning 10.01.2024 e-kirja tuleks käsitada menetlustoiminguna.
Haldusasja lahendamise seisukohalt ei ole see siiski määrav. Esiteks ei oleks vastustaja saanud ilma täiendava tähtaja andmiseta jätta taotlust selles esinevate (formaalsete) puuduste tõttu läbi vaatamata. Vald ei saanud taotlust ka tagastada, sest vastu tuleb võtta ka puudustega taotlus (
§ 15lg 1).
Teiseks tuleks kaebaja 11.01.2024 esitatud avaldust sellisel juhul käsitada uue kulutuste hüvitamise taotlusena, sest taotluse läbi vaatamata jätmine ei välista tingimata uue samasisulise taotluse esitamist. Nagu eelnevalt selgitatud, puuduvad tõendid, et vastustaja oleks selle taotluse lahendanud. Vastustaja väidet, et ka 11.01.2024 taotlus vaadati läbi 05.03.2024 korralduses nr 380 ei kinnita korralduse põhjendused ega õiguslik alus. Kaebaja nõue kohustada valda tema sporditegevuse kulude hüvitamise taotlust lahendama, on seega põhjendatud.
- Kaebaja esitas 14.02.2024 uue sporditegevuse kulude hüvitamise taotluse, mille vald lahendas 05.03.2024 korraldusega nr
- Otsuse õigusliku alusena on märgitud korra nr 11 § 11 lg 11, mille kohaselt on kuluhüvitise taotluste esitamise tähtaeg jooksva kalendriaasta kohta hiljemalt järgmise kalendriaasta
- jaanuar (perioodil jaanuarist- detsembrini osutatud teenuste eest). Säte viitab 4
(6)taotluste esitamise üldisele tähtajale, mistõttu võib sellest järeldada, et toetuse mitte maksmise põhjuseks oli see, et taotlus ei olnud esitatud tähtaegselt. Otsuse põhjendustes viitab vald sellele, et taotlus oli ka pärast valla 10.01.2024 saadetud e-kirja esitatud endiselt valel vormil, st oli puudustega. Kohus juhib esmalt valla tähelepanu sellele, et nii korralduses märgitud õiguslik alus kui ka põhjendused viitavad sellele, et toetuse maksmisest keeldumise põhjuseks on formaalsed puudused – st vale taotluse vormi valik ning tähtaja järgimata jätmine. Kui taotluses esinevad formaalsed puudused ning neid ei kõrvaldata, on see aluseks taotluse läbi vaatamata jätmisele (
§ 43lg 1 p 3), mitte rahuldamata jätmisele.
Formaalsed põhjused taotluse läbi vaatamata jätmiseks peavad aga olema sellised, mis takistavad taotluse sisulist läbivaatamist. Kui taotleja on esitanud vale vormi, aga sellel vastustaja küsitud (vt kohtuotsuse p 11) andmed, ei takista puudused taotluse sisulist läbivaatamist. Kui vastustaja ise on küsinud valesid või liiga vähe andmeid ehk jätnud isikule andmata võimaluse taotluse kõiki puuduseid kõrvaldada, ei saa taotlust jätta läbi vaatamata puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Taotluse saab jätta rahuldamata üksnes sisulistel põhjustel, st praegusel juhul olukorras, kus kaebaja ei vastaks hüvitise maksmiseks ette nähtud nõuetele (korra nr 11 § 11 lg-d 2 ja 3). Selliseid põhjendusi ei ole vald välja toonud. Vald pole väitnud ka seda, et kaebaja poolt taotlusel märgitud andmed oleksid ebaõiged. Lisaks, olukorras, kus isik ei järgi taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaega, tuleb isikule anda võimalus ka tähtaja ennistamise avalduse esitamiseks ning haldusorganil sisuliselt hinnata, kas esinevad alused tähtaja ennistamiseks (
§ 34), näiteks vastustaja enda ebapiisavad selgitused.
Toimiku materjalidest ei nähtu, et vald oleks kirjeldatud viisil toiminud.
- Kohus ei nõustu korralduse põhjendustega ka sisuliselt, sest kaebaja ei esitanud taotlust tähtaega rikkudes. Sõltumata sellest, kas käsitada esialgse taotlusena 04.11.2024 või 11.01.2024 esitatud taotlust, on need esitatud tähtaegselt. Vald ei saanud ka ebaõige taotluse vormi kasutamise tõttu keelduda toetuse maksmisest, sest nagu eelnevalt selgitatud võis kaebaja valla 10.01.2024 e-kirjast põhjendatult järeldada, et kõrvaldada oli vaja üksnes puudused seoses treeneri isikukoodi ja e-posti aadressiga, mida kaebaja ka tegi. Lisaks puudus vallal tegelik vajadus 14.02.2024 esitatud taotluse menetlemiseks, sest tähtaegselt esitatud kulude hüvitamise taotlus oli selleks ajaks endiselt lahendamata. Ka juhul kui lugeda, et 14.02.2024 taotlus esitati mittetähtaegselt, tingis selle valla viivitus kaebaja esialgse taotluse lahendamisel. Selliselt võis esineda alus taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus juhib täiendavalt valla tähelepanu ka sellele, et taotluse läbi vaatamata jätmine on põhjendatud üksnes juhul, kui sellel esinevad sisulised puudused, mis takistavad taotluse edasist lahendamist. Üksnes taotluse vormilised puudused ei pruugi olla selleks piisavad. Vald on küll kohtumenetluses selgitanud, et erinevalt huvitegevuse kuluhüvitise taotlusest, edastatakse sporditegevuse kulude hüvitamise taotlus allkirjastamiseks treenerile. Kohtule ei nähtu kahe erineva taotluse vormidelt, et sporditegevuse hüvitise taotlus erineks huvitegevuse kulude hüvitamise taotlusest selliselt, et üksnes taotluse vormi alusel oleks aru saada, et ainult sporditegevuse kulude hüvitamise vorm on võimalik treenerile allkirjastamiseks esitada (nii dtl 38-40 kui ka Rae valla koduleheküljel asuvad vormid1). Vald pole selgitanud, et esinesid nt konkreetsed tehnilised põhjused, miks ei saanud samamoodi (erandkorras) toimetada huvitegevuse kulude hüvitamise taotlusega.
- Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse. Kohus tühistab Rae valla 05.03.2024 korralduse nr 380 ja kohustab Rae valda vaatama kaebaja taotlus sporditegevuse kulude hüvitamiseks uuesti läbi. Kohus 1 https://www.rae.ee/documents/823250/21424379/Lisa+6+huvitegevuse+kuluh%C3%BCvitise+taotlus.pdf/747ff56c999c-453a-a1b6-dce7f387991b ja https://www.rae.ee/documents/823250/3874849/Sporditegevuse+kuluh %C3%BCvitise+taotlus+2024.pdf/dd8aaff6-70e3-497c-a914-70bf23ba2a4a 5
(6)selgitab, et kuigi kaebaja esitas kolm erinevat taotlust sporditegevuse hüvitise saamiseks, tuleb vallal lahendada üksnes üks taotlus. Kaebaja on kinnitanud, et soovib kulude hüvitamist ühekordselt. Asja uuel läbivaatamisel tuleb vallal vajadusel selgelt välja tuua, millisel vormil ja milliste andmetega taotlus tuleb kaebajal esitada – st selgitada korrektselt, millised puudused tuleb kaebajal vajadusel kõrvaldada, lähtudes eeldusest, et tahteavaldus hüvitise saamiseks on esitatud juba enne 15.01.
- HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamise tõttu jäävad kaebaja menetluskulud tervikuna vastustaja kanda. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot (dtl 21). See summa tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kandmist pole kaebaja väitnud. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 6
(6)