Obsah (5)

§ 175§ 173§ 172§ 158§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Kohtujurist Laura Otto Määruse tegemise aeg ja koht 03.12.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6926 Tsiviilasi P. N. kohustustest vab

) redaktsioonist. Kohus võib omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui ilmneb

§ 175

lg-tes 2 või 4 nimetatud alus (

§ 175

lg 5).

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 3. Võlgnik on jätnud kohtu nõudel teabe andmise kohustuse täitmata. Kohus kohustas võlgnikku 03.10.2024 toimunud ärakuulamisel ja selle järgselt edastatud nõudekirjas tõendama mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemist või selle otsimist. Samuti tuli võlgnikul esitada arvestusi ja selgitusi erinevatele eraisikutele maksete tegemise ja mugavusteenustele kulunud summade ja nende hädavajalikkuse osas. Vaatamata ärakuulamisel selgitatule ja kohtunõudele ei ole võlgnik kohtule esitanud nõutud teavet. Selgituste, arvestuste ja tõendite puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida võlgniku kohustuste nõuetekohast täitmist. Selgituste esitamata jätmine rikub võlgniku kohustust mitte varjata saadud tulusid ning vara, anda kohtule teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

1. Võlgnik on rikkunud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Kohtule esitatud kontoväljavõtetest nähtuvalt sai võlgnik töötasu kuni jaanuar
2. Viimases usaldusisiku aruandes märkis võlgnik, et ta ei tööta karpaalkanali sündroomi tõttu (dtl 351). Ka ärakuulamisel avaldas võlgnik, et ta ei saa tervisliku seisundi tõttu mitte mingit tööd teha (dtl 360-361). Kohus selgitas võlgnikule, et sellist asjaolu tuleb tal tõendada (dtl 361). Kuivõrd võlgnik ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund takistab tal töö tegemist, rikub ta kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

1. Kohtu hinnangul on võlgnik vara raiskamisega kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku pangakontode väljavõtteid analüüsides nähtub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud korduvalt ülekandeid oma emale ja kolmandatele isikutele, samuti on ta teinud makseid garaažiboksi rentimiseks ning erinevatele mugavusteenustele. Kohus kohustas 03.10.2024 kohtunõudes võlgnikku selgitama ja tooma välja täpsed arvestused mh oma emale tehtud maksete osas; A. Z. tehtud garaažiboksi üürimiseks tehtud kulutuste kohta; A. I., R. T., K. P., A. T., M.T., A. H. G., S. E. P., K. C., V.B., A.D., M. V., A. J., V. S., M. K. ja I. S.tehtud maksete osas; Bolt, Yandex, Uber, MyFitness, YouTube, Blizzard Entertainment, Surfhark ja g2g teenustele tasutud summade ja nende hädavajalikkuse osas (dtl 365). Võlgnik ei ole kohtunõuet täitnud. Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tuvastatud võlgniku vara raiskamine, millega ta on kahjustanud võlausaldajate huve.
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). 3/4 2-21-6926
3. Kohus kohustas võlgnikku täitma kohtunõuet ja esitama nõutud selgitused, arvestused ja tõendid hiljemalt 22.11.
4. Võlgnik edastas kohtule e-kirja, milles väitis, et tema ülekanded ei vaja selgitust ja tal on õigus küsimustele mitte vastata. Kohus on võlgnikule selgitanud, et, võlgnik enda kohustusi ei täida, siis lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse jättes võlgniku kohustustest vabastamata (

§ 175lg 5).

8. Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud

§ 173lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

9. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (

§ 175lg-d 2 ja 4).

Praegusel juhul võlgnik rikkus tahtlikult

§ 172ja 173 sätestatud kohustusi.

Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. 10. Kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamise ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse (

§ 175lg 5 ja 8).

Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustustest (

§ 172lg 4 ls 2).

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 175 lg 7). 11. Kohus märkis 06.09.2021 määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud (dtl 112,

§ 158lg 4 ls 2).

Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (

§ 168, §174 lg 1).

12. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Antud juhul kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest, mistõttu tuleb tal riigipoolse menetlusabi kulud hüvitada. Kohus on 06.09.2021 kohtumäärusega määranud hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri töötasu ja tegevuskulud summas 1 401,60 eurot (dtl 112). Kohus mõistab välja võlgnikult P. N. riigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud summas 1401,60 eurot. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 4/4