) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 3.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 4.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 6.
lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M.T. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 7.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.
lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 30.09.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks on kohtule esitatud kuus aruannet, kuid kõik pärast kohtu poolseid meeldetuletusi. 20.11.2024 toimus kolmas võlgniku ärakuulamine käesolevas kohustustest vabastamise menetluses ning kohus on korduvalt võlgnikule selgitanud tema kohustusi. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, töötasu ning Maksu-ja Tolliameti tulumaksutagastus. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 9.
3 Võlgnik on teinud menetluse kestel ühe väljamakse võlausaldajatele kogusummas 1200 eurot. Võlgnik ei ole menetluse jooksul oma sissetulekutelt piisavalt eraldisi teinud ehkki oleks pidanud eraldama võlausaldajatele kokku vähemalt 10 099,88 eurot. Võlgnik on korduvalt aruannetes kirjutanud, et ei tule rahadega välja ja peab võlgu võtma ning neid tagasi maksma. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
Kuna kohus on määranud võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, on võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustuste täitmata jätmisega rikutud ka
lg.2, lg.3 sätestatud usaldusisiku kohustusi.
lg.2,3 sätestavad usaldusisiku kohustuse üks kord aastas võlausaldajatele väljamaksed teha ja usaldusisiku õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. 10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud
Võlgniku menetlus on kestnud tänaseks kolm aastat. Kohus on aruannetest tuvastanud, et võlgnik töötab ja tal on regulaarne sissetulek, kuid ta ei ole teinud eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele. Konto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed kanded eraisikutele, mille juures märked „võlg“. Võlgnik on sellise tegevusega kahjustanud käesoleva menetluse võlausaldajate huve. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 11.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. 12. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt
lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud
lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 13.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest 4 vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda M.T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M.T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 14.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab M.T. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.T. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. 15. Võlgniku taotlus sõidukite Toyota Avensis registreerimismärgiga 319BBL ja Opel Ascona registreerimismärgiga 462TAH keelumärke alt vabastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuna menetlus, mille tagamiseks on käsutuskeeld seatud, lõpeb. Kohus ei ole avaldanud käsutuskeelu seadmise kohta teadet väljaandes Ametlikud Teadaanded, mistõttu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.