← Eesti

2-23-2223/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-2223 Kohtuasi I.R-i avaldus täiteasjas nr 029/2005/175 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.09.2023 määrus Kaebuse esitaja ja liik I.R-i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja I.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Juliana Poljanskaja Puudutatud isik V.D (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada I.R-i määruskaebus.
  2. Tühistada Harju Maakohtu 06.09.2023 määrus. Teha uus määrus, millega rahuldada I.R-i avaldus ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 029/2005/175 nõude täitmise aegumise tõttu.
  3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 2-23-2223 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud ning sissenõudja seisukoht
  4. I.R (avaldaja, võlgnik) esitas 08.02.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada täiteasjas nr 029/2005/175 täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Kaire Põlts V.D (puudutatud isik, sissenõudja) 08.09.2005 täitmisavalduse alusel avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 029/2005/
  5. Täitedokumendiks on Tallinna Linnakohtu 06.09.2004 otsus tsiviilasjas nr 2/34-5863/04, millega kohus mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks alates 01.07.2004 kuni 20.07.2011 lapse C. I.R-i ülalpidamiseks välja elatise 3115 krooni kuus. Täitmisel oleva nõude suuruseks on 14 064,35 eurot, millele lisanduvad täitekulud. Sissenõudja nõude täitmine on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 ja võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 alusel aegunud.
  6. Sissenõudja ei esitanud avalduse kohta seisukohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
  7. Harju Maakohus jättis 06.09.2023 määrusega avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avalduse rahuldamiseks alust, sest sissenõudja nõude täitmine ei ole aegunud. Üldreeglina hakkas enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 ning VÕSRS § 9 lg 4 alusel kulgema kümne aasta pikkune ja 01.03.2021 lõppev aegumistähtaeg täitedokumendist tulenevate õiguste teostamiseks (vt nt RKTKo 17.10.2013, 3-2-1-116-13, p 13; RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 22). Kuna siinsel juhul on aga sissenõudja nõudeks alaealisele lapsele välja mõistetud elatis, tuleb erinormina kohaldada TsÜS § 164 lg-t 2, mille järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Riigikohtu praktikast tulenevalt kehtib TsÜS § 164 lg 2 mh juhul, kui elatis on välja mõistetud varasema perekonnaseaduse § 61 lg 1 alusel, mil elatist lapse ülalpidamiseks oli õigustatud nõudma tema vanem (RKTKo 02.12.2015, 3-2-1-141-15, p 11). Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata TsÜS § 168 lg 1 järgi aegumistähtaja hulka. Lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 5 alusel kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arvestades ülaltoodut ja asjaolu, et sissenõudja laps sai täisealiseks 20.07.2011, algas sissenõudja nõude täitmise aegumise tähtaeg 31.12.2011 ja pidanuks lõppema 31.12.
  8. Mõistlik on aga analoogia korras kohaldada karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 5 II lauset, mille järgi peatub täitmise aegumine võlgniku vangistuses viibimise ajaks, sest vanglas viibimise ajal ei olnud avaldajal võimalik sissenõudja nõuet täita. Nõude täitmise aegumine oli seega peatunud kokku 1084 päeva (ajavahemikel 07.05.2006–12.01.2007, 20.12.2009– 25.03.2010, 26.04.2010–25.10.2010, 14.01.2016–04.07.2017 ja 10.11.2017–30.11.2017). Seda arvestades aegub sissenõudja nõude täitmine 19.12.
  9. 2 2-23-2223 Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole TsÜS-i aegumise peatumise regulatsioonis lünka, mistõttu ei ole alust kohaldada analoogia korras KarS § 82 lg-t
  11. Seejuures on seadusandja TsÜS-i aegumise peatumise regulatsiooni pärast KarS § 82 lg 5 kehtima hakkamist mitmel korral muutnud, ja pole soovinud seda KarS § 82 lg-le 5 sarnase sättega täiendada. Viidatud säte ei ole mõeldud reguleerima tsiviilasjades tehtud jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumist. Lisaks ei kehtinud KarS § 82 lg 5 ajal, mil sissenõudja esitas täitedokumendi täitmisele. Igal juhul ei ole võimalik kohaldada nõude täitmise aegumise peatumise aluseid kumuleeruvalt ja liita aegumise peatumise ajale juurde perioodi, mil avaldaja viibis vanglas lapse alaealiseks olemise ajal. Kuivõrd kattuv periood on kokku 527 päeva, aegus sissenõudja nõude täitmine ka KarS § 82 lg 5 kohaldamisel hiljemalt 11.07.
  13. Sissenõudja ei esitanud määruskaebusele seisukohta. Menetluse edasine käik
  14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  15. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 I lause aluse tühistada. Kolleegium teeb uue määruse, millega rahuldab avalduse, ning jätab menetluskulud kõigis kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda.
  16. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et sissenõudja nõude täitmise aegumistähtaeg oli TsÜS § 164 lg 2 alusel peatunud kuni avaldaja ja sissenõudja lapse täisealiseks saamiseni, kuid on ekslikult kohaldanud TsÜS § 157 lg-st 5 tulenevat aegumistähtaega ja seega ebaõigesti leidnud, et sissenõudja nõude täitmine pidanuks aeguma 31.12.
  17. 8.
  18. Kuivõrd avaldajalt on sissenõudja kasuks välja mõistetud elatis ajavahemiku 01.07.2004 kuni 20.07.2011 eest ning TsÜS-i (täitmise) aegumise regulatsioonis on nii sel ajavahemikul kui ka pärast seda tehtud mitmeid muudatusi, tuleb esmalt kindlaks teha, milliste TsÜS-i redaktsioonide ja sätete alusel tuleb avaldaja nõude täitmise aegumist hinnata. 8.
  19. Kolleegium selgitab, et VÕSRS § 9 lg 1 järgi kohaldatakse TsÜS-is aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele, ning aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.
  20. Viidatud säte näeb seega ette üldise põhimõtte, et kõik juba enne 01.07.2002 aegunud nõuded jäid aegunuks ka siis, kui 01.07.2002 nähti ette pikem aegumistähtaeg, ning enne seda kuupäeva alanud aegumise algust, katkemist ja peatumist tuli hinnata varasema õiguse järgi. Kõigile neile nõuetele, mis ei olnud 01.07.2002 seisuga aegunud, tuli aga kohaldada 01.07.2002 jõustunud TsÜS-i (TsÜS komm

(2023),
  1. ptk sissejuhatus, p 6.3.2.a-b). Riigikohtu praktika järgi tuleb VÕSRS § 9 3 2-23-2223 lg-t 1 analoogia alusel kohaldada ka juhul, kui TsÜS-i muudetakse nõuete aegumist puudutavas osas pärast 01.07.2002 (RKTKo 20.05.2009, 3-2-1-52-09, p 19). 8.
  2. Alates TsÜS-i jõustumisest kuni 30.09.2015 kehtinud sõnastuses nägi TsÜS § 154 ette, et korduvate kohustuste või ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Seejuures sätestas TsÜS § 157 lg 4 alates TsÜS-i jõustumisest kuni 04.04.2011 kehtinud sõnastuses, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumistähtaeg algab iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest. Pärast 05.04.2011 jõustunud muudatusi nägi TsÜS § 157 lg 4 ette, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumisele kohaldatakse TsÜS §-s 154 sätestatut. Alates TsÜS-i jõustumisest on muutumatuna püsinud TsÜS § 164 lg 2, mille järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega nägi TsÜS § 157 lg 4 koostoimes TsÜS §-ga 154 ja § 157 lg-ga 1 ette, et kohtulahendi jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud perioodiliste nõuete täitmine aegub toona TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 30-aastase aegumistähtaja jooksul ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate perioodiliste nõuete täitmine aegub iga üksiku nõude osas eraldi kolme aasta jooksul alates sissenõutavaks muutumise aasta lõpust (TsÜS komm
(2010), § 157, p 3.5; RKTKo 12.11.2008, 3-2-1-95-08, p 16). Alaealise lapse elatise puhul, olenemata sellest, kas see on välja mõistetud varasema regulatsiooni järgi tema vanema või kehtiva regulatsiooni järgi alaealise lapse kasuks, kohaldus aga erinormina TsÜS § 164 lg 2, mis välistas ülaltoodud sätete kohaldamise, mille järgi võiksid täitedokumendi järgi tulevikku suunatud nõuded aeguda kolme aasta möödudes, arvates nõuete sissenõutavaks muutumise aasta lõpust (RKTKo 02.12.2015, 3-2-1-141-15, p-d 10 ja 11). 8.
  1. Sissenõudja nõude täitmise aegumistähtaeg oli seega TsÜS § 164 lg 2 alusel peatunud kuni avaldaja ja sissenõudja lapse täisealiseks saamiseni, st kuni 20.07.
  2. Aegumistähtaja pikkuse ja selle uuesti kulgema hakkamise aja puhul tuleb aga ülaltoodut arvestades eristada täitedokumendi jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise nõudeid pärast selle jõustumist sissenõutavaks muutunud elatise nõuetest. 8.4.
  3. Täitedokumendi jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise nõuete täitmisele hakkas 05.04.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. Kolleegium selgitab, et TsÜS § 157 lg 1 enne 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli mh jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab selle nõude aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. VÕSRS § 9 lg 4 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on TsÜS § 157 lg-d 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lg-ga 4 tõlgendades leidnud, et enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema kümne aasta pikkune, s.o 01.03.2021 lõppev aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (RKTKo 17.10.2013, 3-2-1-116-13, p-d 12 ja 13; RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 22). Viidatud asjades avaldatud Riigikohtu seisukohti tuleb alates 21.03.2016 kehtiva VÕSRS § 9 lg 4 sõnastuse valguses mõista selliselt, et enne 4 2-23-2223 05.04.2011 tekkinud aegumata nõudele hakkas 10 aasta pikkune aegumistähtaeg kulgema 05.04.2011, mitte 01.03.
  4. Täitedokumendi jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise nõuete täitmine oleks TsÜS § 157 lg 1 kuni 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi aegunud 30 aastat pärast täitedokumendi jõustumist, seega ei olnud need igal juhul enne 05.04.2011 aegunud ja nende täitmisele hakkas 05.04.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. See lõppes TsÜS § 136 lg-t 2 arvestades 05.04.
  5. 8.4.
  6. Pärast täitedokumendi jõustumist sissenõutavaks muutunud elatise nõuete täitmise aegumistähtaeg tulenes erinormina 20.07.2011 seisuga kehtinud TsÜS § 157 lg-st 4 koosmõjus TsÜS §-ga
  7. Seega kohaldus nendele nõuetele kolme aasta pikkune aegumistähtaeg, mis hakkas kulgema kalendriaasta lõpust, s.o 31.12.2011, ning lõppes TsÜS § 136 lg-t 2 arvestades 31.12.
  8. 8.
  9. Seega on täitedokumendist tulenevate nõuete täitmine aegunud, kui aegumistähtaeg vahepeal muudel alustel ei katkenud või peatunud.
  10. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et nõude täitmise aegumistähtaeg oli KarS § 82 lg 5 alusel peatunud avaldaja vanglas viibimise perioodidel. Esmalt märgib kolleegium, et KarS § 82 lg 5 kohaldamiseks analoogia alusel ei ole alust. KarS § 82 lg 5 näeb ette rahalise ja varalise karistuse sissenõudmiseks läbiviidava täitmise aegumistähtaja peatumise võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Eraõigusest tulenevate nõuetega seonduvat reguleeritakse TsÜS-is, milles on sätestatud aegumise peatumise alused tsiviilnõuete puhul (TsÜS §-d 160–167). Seetõttu ei saa väita, et peatumise alused on jäänud seadusandjal tähelepanuta ja tegu oleks lüngaga, mille täitmiseks tuleb otsida analoogiat. Selline karistusõiguse regulatsiooni üle kandmine tsiviilõiguse valdkonda ei oleks ka põhjendatud, sest aegumine kui konkreetse õigusvaldkonna instituut on valdkonnaspetsiifiline ning seotud konkreetse õigusharu regulatsiooniga (TlnRnKo 11.11.2021, 2-21-9912, p-d 11 ja 12). Kolleegium lisab, et ka juhul, kui KarS § 82 lg-t 5 analoogia alusel kohaldada, oleks aegunud nii täitedokumendi jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise nõuete kui ka pärast selle jõustumist sissenõutavaks muutunud elatise nõuete täitmine. Pärast täitedokumendi jõustumist sissenõutavaks muutunud elatise nõuete täitmist ei saaks KarS § 82 lg 5 alusel üldse peatunuks lugeda, sest nende täitmine oli kuni 20.07.2011 TsÜS § 164 lg 2 alusel niigi peatunud ning pärast seda kuni aegumistähtaja lõppemiseni 31.12.2014 avaldaja vanglas ei viibinud. Täitedokumendi jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise nõuete täitmise aegumise saaks pärast 20.07.2011 KarS § 82 lg 5 alusel peatunuks lugeda perioodidel 14.01.2016–04.07.2017 ja 10.11.2017–30.11.2017, s.o kokku 557 päeva ulatuses. See tähendab, et ka KarS § 82 lg 5 kohaldamisel aegunuks viidatud nõuded TsÜS § 136 lg-t 6 arvestades 05.10.
  12. Kuivõrd kolleegiumile ei ole teada muid asjaolusid, mille alusel võinuks sissenõudja nõuete täitmise aegumine vahepeal peatuda või katkeda, aegus nende täitmine vastavalt 31.12.2014 ja 05.04.
  13. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja avaldus rahuldada. 5 2-23-2223 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  14. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega rahuldab avalduse, tuleb TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel muuta ka menetluskulude jaotust ja määrata kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotus. Kolleegiumi hinnangul on õiglane jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulusid selliselt jaotades juhindub ringkonnakohus sellest, et kuigi lahend on tehtud avaldaja kasuks, ei ole sissenõudja osalenud kohtumenetluses ega ka avaldaja kohtueelselt kohtutäiturile esitatud avalduse läbivaatamisel. Kuna menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda, siis ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks.
  15. Lisaks märgib kolleegium, et avaldaja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 30 eurot, kuid kuna avaldaja pöördus enne kohtule avalduse esitamist avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 481 sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, ei pidanud avaldaja RLS § 22 lg 111 alusel koosmõjus RLS § 59 lg-ga 15 riigilõivu tasuma. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda enam makstud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 6 järgi lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
  16. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, saavad TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TMS § 223 1 lg-ga 4 esitada Riigikohtule määruskaebuse avaldaja ja sissenõudja. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.