← Eesti

3-24-1570/16

Obsah (4)§ 5§ 14§ 41§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 19.11.2024, Tallinnas Haldusasja number 3-24-1570 Haldusasi Xi kaebus kohustada Tallinna

§ 5

lg 1).

§ 14

lg 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kehtestama sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab muu hulgas sisaldama ka sotsiaalteenuste kirjeldust ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused on loetletud sotsiaalhoolekande seaduse 2. peatüki 2. jaos. Nimetatud teenuste hulka kuulub muu hulgas eluruumi tagamise teenus (

§-d 41–43).

§ 41

lg 1 kohaselt on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  1. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kaebaja viimane elukoha aadressikanne xxxxxxx, kehtinud kuni 07.02.
  2. Kaebaja elukoha andmed rahvastikuregistris on tõenäoliselt muutunud seoses tema paigutamisega Tallinna Vanglasse, mille aadress on Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald. Kaebaja karistuse kandmise algus Tallinna Vanglas oli 30.01.
  3. Seega ei ole kaebaja elukohaandmete näol tegemist võrdväärse olukorraga nagu siis, kui kaebaja oleks ise oma elukohta muutnud ja mujale elama asunud. Kaebajal on rahvastikuregistrisse kantud kaks kehtivat lisa-aadressi Tallinnas ˗ xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx. Kaebaja on avaldanud, et soovib ka peale kinnipidamiskohast vabanemist elada Tallinna linnas. 28.

§ 15

lg 1 kohaselt peab kohalik omavalitsus välja selgitama abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldama abi osutamist või aitama abi saamiseks vajalikes tegevustes. Kohaliku omavalitsuse üksusele kohalduvad sotsiaalhoolekande üldnormid ei näe kinnipeetavate esitatud eluruumi saamise taotluste lahendamisel ette erisusi. Kinnipeetava iseseisva toimetuleku toetamisel ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused tavapärasest väiksemad. Vangistusest tingitud liikumis- ja suhtlemispiirangutega seotud 5

(6)3-24-1570 takistuste ületamiseks on vanglal seadusest tulenev kinnipeetava abistamiskohustus (VangS § 60). Juhul, kui kinnipeetaval ei ole võimalik taotluse lahendamiseks vajalikke tõendeid esitada, saab tõendeid koguda ka kohaliku omavalitsuse üksus (SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 9 lg 1, HMS § 38 lg-d 1 ja 3).
  1. Leian, et praegusel juhul on kaebajal vastavalt RRS § 91 lg 1 õigus taotleda Tallinna linnas olnud elukoha aadressi säilitamist rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa täpsusega. Selleks tuleb tal pöörduda avaldusega Tallinna poole. Tallinna linn tagab kaebajale siis ka vajaliku sotsiaalabi. Sellisel juhul ei jää isik vanglast vabanemise korral kohaliku omavalitsuse abita. Kaebaja on oma 10.05.2024 taotluses viidanud sellele, et ta peab oma registreeritud elukohaks Tallinna linna, Lasnamäe linnaosa (dtl 89). Seega oleks vastustaja pidanud käsitlema kaebaja taotluses sisalduvat avaldusena kanda tema elukoha andmed rahavastikuregistrisse linna ja linnaosa täpsusega või viitama oma vastuses vastavasisulise avalduse esitamise võimalusele andes kaebajale n-ö võimaluse taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja abivajaduse hindamist tema esitatud taotluse alusel ei saa edasi lükata põhjendusega, et isikul on peale kinnipidamiskohast vabanemist võimalik pöörduda vältimatu sotsiaalabi saamiseks otse teenuse osutaja poole (nt saamaks varjupaigeteenust öömajas, toiduabi jms) ilma linnapoolse haldusaktita ja seejärel taotleda enda elukohaandmete täpsustamist ning abivajaduse hindamist. Sellest tulenevalt ei ole õige vastustaja seisukoht, et kaebaja saab sellise avalduse esitada alles pärast kinnipidamiskohast vabanemist ning kinnipeetava abivajadust saab seetõttu hindama hakata alles pärast tema vabanemist.
  2. Ka olemasolev kohtupraktika (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-1346 (eelkõige p 13)) kinnitab, et kinnipeetava eluruumi tagamise küsimusega tuleb tegeleda juba enne kinnipeetava vabanemist, sest vanglast vabanenu vajab eluruumi kohe kinnipidamisasutusest vabanemisel või mõistliku aja jooksul. Paratamatult kulub aga vajalikeks toiminguteks, milleks on taotleja abivajaduse hindamine ja sobivate abimeetme väljaselgitamine, rohkem aega. Seega aitaks kinnipeetava iseseisvale toimetulekule kaasa olukord, kus kohalik omavalitsus asub juba enne vabastamistähtaega hindama tema abivajadust selleks, et sobivate eluruumide olemasolu korral võimaldada talle eluruum, kuhu isik saaks pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda.
  3. Seega peab Tallinna linn kaebaja 10.05.2024 taotluse uuesti läbi vaatama ja asuma hindama kaebaja abivajadust tervikuna, lähtudes käesolevas otsuses toodud juhistest. Menetluskulud
  4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna menetlusosalised ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, jäävad võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.