Obsah (9)

§ 28§ 25§ 54§ 17§ 26§ 24§ 19§ 41§ 8

2-24-2118 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2024, Jõgeva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-2118 Menetlustoiming Nõuete määramine Ümberkujundam

§ 28lg 2).

Nõuete kindlaks määramise peale võib esitada määruskaebuse võlgnik (

§ 25lg 6).

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (

§ 54lg 11).

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik

1. K.K. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduses taotleb võlgnik võlgade ümberkujundamist. Võlgnik on vabaabielus, lapsi pole. Võlgnik töötab UPM Kxxxxxx Otepää AS-s puidupingioperaatorina. Võlgniku pangakonto jääk on avalduse esitamise seisuga 0,13 eurot. Võlgniku sissetulekuks on 1110 eurot ning väljaminekud 930 eurot. Muu vara puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku 26 670,92 eurot. Võlgnik selgitas, et võttis laenu igapäevakulude katmiseks. Tervise halvenemise tõttu oli võlgnik tihti haiguslehel ja sissetulek vähenes. Võlgnik vahetas tervislikel põhjustel töökohta, kus oli madalam sissetulek. Seetõttu ei suutnud võlgnik enam oma kohustusi täita ja sattus võlgadesse. Võlgnik soovbi mõistliku maksegraafiku tegemist, et ta saaks oma võlad tasutud.
2. 13.02.2024.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Annika Rau.
3. Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on kokku kohustusi 27 291,59 eurot, millest liising on 10 114,31 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1110 eurot. Võlgniku pangakonto jääk 11.03.2024 seisuga on 431,48 eurot. Muu vara puudub. Võlgnik suudaks enda sõnul maksta võlgnevuste katteks 250 eurot. Võlgnikul on kasutusrendis auto, mille eest maksab liisingut. Võlgnik soovib säilitada autot, et tööl käia. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.
4. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et ta suudaks viie aastaga ära maksta põhivõlad ja kuumakseks oleks 250 eurot. SEB autoliising jääks kavast välja ja seda maksaks võlgnik eraldi. Võlgnik käib tööle kodust päris kaugele ning sinna see kütus kulubki. Liisingut maksab võlgnik kuus 300 euro ringis ja seal sees on kindlustus ka. Võlgnik tuleb maksetega toime. Usaldusisiku sõnul tuleks võlgniku kuumakseks 247,39 eurot, kui viie aasta jooksul teha tagasimakse, mis kataks põhivõlad 14 800 eurot. Usaldusisiku tasuks tuleb 1100 eurot.
5. Kohus määras 15.03.2024 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1100 eurot, mille võlgnik on kohustatud tasuma kolme osamaksena (366 eurot, 366 eurot ja 368 eurot). Võlgnik tasus nimetatud summad.
6. 11.04.2024.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.
7. 21.07.2024 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava. Kavast nähtuvalt on usaldusisik kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teinud nõuetes ümberarvestused. Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded ja kõrvalnõuded. Usaldusisik selgitas, et ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus on 13 959,92 eurot. Võlgnik töötab Kxxxx-Vxxx OÜ-s juhataja asetäitjana ja tema sissetulekuks on töötasu umbes 1200 eurot. Usaldusisik kontrollis kõigi võlausaldajate nõuete (kelle nõue ei tulene kohtulahendist) osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning palus võlausaldajatel esitada põhimõtete järgimist tõendavad dokumendid. Usaldusisik oli seisukohal, et võlausaldajad ei olnud laene andes analüüsi tulemusel veendunud, et võlgnik on krediidivõimeline. Võlausaldajad ei ole hinnanud piisava põhjalikkusega võlgniku sissetulekuid, väljaminekuid ning juba olemasolevaid kohustusi. Võlausaldajad on andnud võlgniku täiendavaid laenusid, mis on kaasa toonud võlgniku makseraskused. Need võlausaldajad, kes on võlgnikult konto väljavõtte küsinud, ei ole usaldusisiku hinnangul piisava põhjalikkusega konto väljavõtet analüüsinud, kust on selgelt näha, et võlgnikul on mitmed finantskohustused. Krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb intressimääraks lugeda seadusjärgne intressimäär. Usaldusisik tegi nõuete osas ümberarvestused ning arvestas võlgniku poolt tehtud maksed põhinõuete ja seadusjärgse intressi katteks. Võlgnik saaks maksimaalselt tasuda kuus 200 eurot, arvestades võlgniku sissetulekut, igapäevaseid kulusid (sh elamiskulud) 637,67 eurot ja üldist elukallidust. Võlgnik täidab õiguspärastest nõuetest 100% 60 kuu jooksul, mil kuumakse tuleb keskmiselt 232,67 eurot. Võlgade ümberkujundamisega saaksid võlausaldajad 13 959,92 eurot, kuid pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korral eeldatavalt kokku 10 830 eurot. Võlgade ümberkujundamise menetlus on kasulikum ning võimaldaks võlgnikul makseraskused ületada.
8. Usaldusisik esitas kohtule võlausaldajatele saadetud teatise, võlausaldajate vastuväited/seisukohad ning avaldas, et jääb kava juurde ning palus kava kinnitada. Ümberkujundamiskavale esitas vastuväite 1 võlausaldaja (TF Bank AB Eesti filiaal), 2 ei esitanud seisukohta (Aktiva Finance Group OÜ, kohtutäitur Anne Böckler) pakutud ümberkujundamiskavaga nõustusid ülejäänud 2 võlausaldajat (OK Incure OÜ, kohtutäitur Oksana Kutšmei). Vastuväite esitanud TF Bank AB Eesti filiaal selgitas, et ta ei esitanud usaldusisikule võlgniku arvelduskontot, sest usaldusisik seda otsesõnu ei nõudnud. See, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel usaldusisik saatis järelepärimise ja kirjutas, et võlausaldaja peab esitama ka VLP tõendid, ei pane päringu saajale kohustust tõendeid selles menetlusstaadiumis esitada. See on võlausaldaja jaoks ilmselgelt ebaproportsionaalselt koormav. Võlausaldaja märkis, et selles menetlusstaadiumis ei hinnata vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvaid küsimusi. Usaldusisiku ülesanne on tuvastada võlgniku üldine majanduslik olukord ja anda esialgne hinnang nõuete põhjendatuse kohta. Maksejõuetusavalduse menetlemisel ei anna

§ 17

usaldusisikule pädevust sel hetkel olemasoleva teabe alusel öelda, et võlausaldaja nõue on vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega. Usaldusisikul ei saanud olla veendumust, et võlausaldaja on seda põhimõtet rikkunud, sest usaldusisik ei ole pärast 14.02.2024 esitanud ühtegi teabenõuet. Usaldusisik on kavas esitanud põhjendused väga abstraktselt ja laialivalguvalt ning kogutud pole ühtegi täiendavat tõendit. Usaldusisik oleks pidanud küsima võlausaldajalt täiendavaid tõendeid ja selgitusi. Võlausaldaja viitas

§ 26

lg-le 4 ning leidis, et kohustuslik on võrrelda hüpoteetiliselt võlgade ümberkujundamise menetluse tulemit pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetlusega. Usaldusisik on oma võrdluse tulemused kajastanud vääralt ja võlgade ümberkujundamine on lubamatu ning menetlus tulnuks lõpetada. Võlausaldaja leidis, et SEB Pank ei ole pandipidaja ja usaldusisik on SEB Pank nõude kvalifitseerinud valesti. Usaldusisik on SEB nõude jätnud kavast välja liiga kergekäeliselt. Kavas märgitud kuumaksed on väiksemad (232,66 eurot) kui oleks igakuiselt võimalik arestida pankrotimenetluses (280 eurot). Võrrelda tuleb samu perioode ja sellisel juhul on võlausaldajatele soodsam pankrotimenetlus. Lisaks leidis võlausaldaja, et puudub mõistlik põhjendus, miks võlgnik oma elukohas tasuvamat tööd ei saa leida ning viitas keskmistele palkadele Valgamaal ja Tartumaal. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine 9.

§ 25

lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

1. Võlgnik ja 4 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et 4 võlausaldaja (Aktiva Finance Group OÜ, OK Incure OÜ, kohtutäiturid Anne Böckler ja Oksana Kutšmei) suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.
2. TF Bank AB Eesti filiaal esitas vastuväite kavas märgitud nõude suurusele. Võlausaldaja oli seisukohal, et tema nõue peaks olema 1082,69 eurot (sh põhinõue 982,20 eurot), sest ta ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tema nõude ümberarvestus on põhjendamatu. Esmalt selgitab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tuleb tõendid esitada usaldusisikule juba oma nõude esitamisel. Vastutustundliku laenamise põhimõtet tuleb hinnata sõltumata menetlusliigist ning selleks, et hinnata, kas võlgnik on makseraskustes ning kas ta oleks võimeline makseraskused ületama võlgade ümberkujundamise menetluse kaudu (menetluse perspektiivi hindamine) ja võimeline ka kava täitma. See eeldab nõuete eeldatava õiguspärasuse ja suuruse hindamist. Selleks on vaja mh hinnata, mis lepingutest nõuded tulenevad, kas nõuded on täies ulatuses kehtivad ega esine tühisuse aluseid (nt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine) ja kui suureks nõuded lõpuks analüüsi tulemusena võivad kujuneda. See, et kõik selgitused ja dokumendid (laenu andmisel tehtud analüüs ja kontroll, pangakonto väljavõte, muud kogutud tõendid) tuleb võlausaldajal esitada esimese nõudmise peale, tuleneb tegelikult ka võlgade ümberkujundamise menetluse olemusest (

§ 24

, § 25), sest võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel tuleb usaldusisikul olemasoleva teabe põhjal hakata koostama kava. Selles staadiumis ei ole usaldusisikul iseenesest enam kohustust koguda täiendavalt tõendeid või seisukohti ja seda näeb ette ka

§ 19lg 5 ja § 20 lg 3.

Kui võlausaldaja talle esitatud esimese teabenõude peale kõiki selgitusi ja dokumente ei esita, kuigi teadis, millise menetluse läbiviimist võlgnik taotles, siis on selgituste ja dokumentide esitamata jätmine võlausaldaja enda risk. Arvestades, et TF Bank AB on isikuks, kes on osalenud kümnetes ja kümnetes kohtuvaidlustes tarbijakrediidi asjades, siis on võlausaldaja teadlik eelmainitud selgituste ja tõendite esitamata jätmise tagajärgedest. Tagajärjed on samasugused ka teistsugustes menetluses, nt maksejõuetusmenetluses. Tarbijakrediidiasjades tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollida igas menetluses. Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et TF Bank AB on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Puudub vaidlus, et võlgniku ja TF Bank AB vahel sõlmiti tarbijakrediidileping. VÕS § 403⁴ lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); -tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja esitatud selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist. Kohtu hinnangul on võlausaldaja omandanud teabe võlgniku sissetuleku liigi ja suuruse kohta. Tõendatud on, et võlgnik töötas UPM-KxxxxxxxxxxxxxxOÜ-s ja sai regulaarselt töötasu. Võlausaldaja on iseenesest kogunud piisava teabe ka võlgniku igakuiste kulude ja finantskohustuste kohta (võlgniku pangakonto väljavõte perioodil 01.05.202217.11.2022, dtl 346-382) ning selline teave on kontrollitav. Küll aga leiab, kohus, et võlausaldaja ei ole enda kogutud teavet piisava põhjalikkusega analüüsinud ning on jõudnud valele järeldusele, et võlgnik oli krediidivõimeline. Võlausaldaja arvestas võlgniku sissetulekuga 1400 eurot ja finantskohustustega 450 eurot (laenutaotlus, analüüsi järeldused dtl 343-344, 383). Kohtule esitatud dokumentidest (mh usaldusisiku ja võlausaldaja kirjavahetus dtl 326-332) ei nähtu, kas ja millises ulatuses arvestas võlausaldaja võlgniku igakuiseid majandamiskulusid. Pangakonto väljavõtte juures on automatiseeritud kokkuvõtlik tabel võlgniku sissetulekute, kohustuste ja kulude osas, kuid kohtul puudub võlausaldaja analüüs, millest nähtuks, milliseid andmeid sealt tabelist on võlausaldaja laenu andmisel arvestanud. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku 6 täiskuu jooksul oli: keskmine töötasu 1190,54 eurot (2022.a mai 1331,56 eurot, juuni 1029,62 eurot, juuli 1315,66 eurot, august 790,22 eurot + töövõimetushüvitis 315,87 eurot, september 1116,85 eurot, oktoober 1243,47 eurot); maksed kolmandatelt isikutelt umbes 592,66 eurot (2022.a mai ~275 eurot, juuni ~848 eurot, juuli ~700 eurot, august ~833 eurot, september ~610 eurot, ~oktoober 290 eurot), emalt/isalt umbes 58,33 eurot (2022.a mai 200 eurot, juuni 0 eurot, juuli 100 eurot, august 50 eurot, september 0 eurot, oktoober 0 eurot); sissemaksed kontole keskmiselt 631,66 eurot (2022.a mai 400 eurot, juuni 390 eurot, juuli 50 eurot, august 2080 eurot, september 670 eurot, oktoober 200 eurot). Perioodil mai-oktoober 2022 võttis võlgnik laenu kokku 9812,82 eurot (mais 0 eurot, juunis 0 eurot, juulis 0 eurot, augustis 5920 eurot, septembris 3892,82 eurot, oktoobris 0 eurot), millele lisandus SEB Liising, mida oli näha vaid SEB-le tehtavatest maksetest. Kohus märgib, et võlgniku kontol oli äärmiselt palju regulaarseid tehinguid võlgnikule kolmandatel isikutelt ja vastupidi (nt tehingud ÜxxxxKxxxxxxxa ja Mxxxxx Pxxxxx). Nimetatud tehingute hulk ületab tavapärase tehingute hulga ning selliste tehingute osas pidanuks võlausaldaja küsima võlgnikult täiendavaid selgitusi, s.o mis eesmärkidel sellised pidevad tehingud toimuvad. Selleks, et välja selgitada, kas tegemist võib olla võlgniku täiendava kohustusega, pidanuks krediidiandja küsima täienvat infot, sest ülekannete selgtusse märgitud sõna „laen“ pidi krediidiandjas kahtlusi tekitama. Ka võlausaldaja enda tabelist (konto kokkuvõtlik analüüs) nähtub, et maksed eraisikutele ja muud tehingud ja kulud olid äärmiselt suured. Täiendavaid selgitusi pidanuks võlausaldaja kindlasti küsima ka Livoil OÜ tehingute osas- mis alusel võlgnik sellele ettevõttele igakuiselt makseid tegi (tegemist võis olla täiendava finantskohustusega). Eelnimetatud asjaolusid võlausaldaja välja ei selgitanud. Kolmandate isikute poolt tehtud makseid ei saa lugeda võlgniku regulaarseks sissetulekuks. Kui tegemist oli laenudega, siis ka need on finantskohustused, mis tuleb võlgnikul tagastada ja millega võlausaldaja pidanuks arvestama. Võlgniku igakuiste töötasu suuruste ja väljaminekute tasakaal ei olnud paigas ja krediidiandja sellel tähelepanu ei pööranud. Võlgnik kulutas põhiliselt rohkem raha kui oli tema töötasu suurus, mis võib viidata üle võimete elamisele ning millele võlausaldaja pidanuks pöörama tähelepanu. Lisaks nähtub võlgniku pangakontolt regulaarselt sularaha sissemakseid, mille osas pidanuks võlausaldaja küsima võlgnikult täpsustusi, st mis rahaga on tegemist, kust see pärit on ning kas tegemist võiks olla võlgniku sissetulekuga või mitte. Võimalik, et sularaha sissemakse taga on tegelikult eraisikutelt saadud laen. Nimetatut võlausaldaja välja ei selgitanud. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole laenu andes analüüsinud ja arvestanud võlgniku majapidamiskuludega. Kusagilt ei nähtu, kas ja mis ulatuses võlausaldaja majapidamiskulusid üldse arvestas. Tavapärased kulud kuus on elamiskulud, toidukulud, sidekulud, tervishoiukulud, riiete ja jalanõude kulud ning muud võimalikud kulud. Kuigi võlgnik elas laenutaotlusest nähtuvalt vanemate juures, ei tähenda, et tal polnud elamiskulusid. Puudub teave ja tõendid, et võlausaldaja oleks selles osas võlgnikult selgitusi küsinud ja saanud kinnitust, et tal nt mõned kululiigid puuduvad. Kulude tegelikku suurust võlausaldaja välja ei selgitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime hindamiseks oli ebapiisav. Kohus selgitab, et piisavad rahalised laekumised kontole ei tõenda isiku regulaarset sissetulekut ega kinnita ka isiku maksevõimelisust. Maksevõimet mõjutavad isiku kestvuskohustused ning regulaarsed majandamiskulud, mida võlausaldaja pole piisavalt hinnanud. Pangakonto analüüsi tulemusena on võimalik järeldada, et võlgniku igakuised keskmised kohustused, arvestamata mistahes muid igakuiseid kulusid, olid umbes 50% võlgniku keskmisest palgast (palk 1190,54, kohustused 585,89 eurot). Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on see, et laenu andmise ajal ei oleks laenuvõtja makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise tulemusena ei satuks laenuvõtja makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja täidaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega, mida võlausaldaja pole käesolevalt teinud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et TF Bank AB on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama võlausaldaja nõuded ümber vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1-3. TF Bank AB nõue tuleb kinnitada ümberarvestatud suuruses. Kohus selgitab, et kui võlausaldaja leiab, et tal on siiski nõue ka ülejäänud summa osas, mida kohus käesolevas kavas ei kinnita, on tal õigus esitada oma kavaga mittehõlmatud nõue hagimenetluses (

§ 25lg4).

1. Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 1). II Ümberkujundamiskava kinnitamine
2. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 13 959,92 eurot.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on muudetud kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 675,59 eurot. 2 võlausaldajat nõustus kavaga. 2 võlausaldajat, kes seisukohta ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 13 284,23 eurot. 14. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt

§ 26

lg-st 2 olenemata ühe võlausaldaja vastuväidetest.

§ 26

lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

1. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid. Kohus märgib, et usaldusisiku käsitlus liisingulepingust kui pandiga tagatud nõudest on ebaõige. SEB Pank AS-il ei ole pandiga tagatud nõuet, kuna SEB on liisingueseme omanik, mitte võlgnik. Kohus selgitab, et olukord oleks teine, kui võlgnik oleks SEB-ga sõlminud autolaenulepingu, millega võlgnik oleks kohe auto omanikuks saanud ning autole oleks registerpant seatud, siis oleks tegemist pandiga tagatud nõudega. Praegu sellist olukorda pole. Kohtu hinnangul ei ole usaldusisik kergekäeliselt jätnud SEB nõude kavast välja nagu on arvanud TF Bank AS Eesti filiaal enda vastuväidetes. Kohus märgib, et maksejõuetusmenetluses on võlgnik avaldanud usaldusisikule (usaldusisiku aruanne, vara- ja võlanimekiri), et ta soovib säilitada autot, et tööl käia. Tööl käimine aga võimaldab täita kava ja tasuda võlgnevusi. Seega on igati mõistlik ja põhjendatud kui SEB nõue kavast välja jääb, et tagada võlgnikule sõiduki säilimine.
2. Kohus leiab, et

§ 26lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti täidetud.

Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud nõuete osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. 17. Vastuväite esitas TF Bank AB Eesti filiaal. Kohus leiab, et võlausaldaja vastuväited kavale ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks. Kuna kava kinnitamine toimub

§ 26

lg 2 alusel, siis puudub kohustus võrrelda kas pankrotimenetluses oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Sellele viitab ka

§ 26lg 4, milles on viide lg-le 3, mitte lg-le 2.

Seega kohus sisulist võrdlust kahe erineva menetlusliigi vahel käesolevalt ei tee. Küll aga märgib kohus, et võrdluse tegemisel ei saa niisamuti arvestada samu perioode. Arvestada tuleks mõlema menetluse enda ajalist kestvust. Võlgade ümberkujundamise osas tuleb arvestada mõistlikku kava täitmise perioodi ning selleks ei saa alati olla 3 aastat. Kohus märgib, et kavas kirja pandud kuumakse kohustustest vabastamise menetluses 280 eurot ei ole kindel summa ja see võib olla muutuv sõltuvalt võlgniku sissetuleku suurusest. Kohus leiab, et võlausaldaja arutelu võlgniku tasuvama töö leidmisel on sisulises mõttes asjakohatu. Võlausaldaja on arvestanud ainult keskmise sissetulekuga Valgamaal ja Tartumaal. Sobiva töö ja töötasu saamine sõltub eeskätt võlgniku elukohast, võlgniku kogemustest, haridusest ja üldse saadaolevatest töökohtadest ühes või teises maakonnas. Samuti sellest, millist palka on tööandjad nõus üldse maksma. Kohus leiab, et ükski võlausaldaja vastuväide pole aluseks kava kinnitamata jätmiseks.

1. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud. Samuti tuleb arvestada tema kohustusega tasuda autoliisingut, et tal oleks võimalus tööl käia. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes.
2. Kohus leiab, et arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt 1200 eurot kuus. Võlgniku igakuisteks kuludeks on keskmiselt 930 eurot, sh autoliising ja kindlustused, toit, transpordikulud, sidekulud jm. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks 233 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka selliseid, mis tagaksid võimaluse võlgnikul tööl käia. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis suureneva maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Samuti on põhjendatud võlgade tasumise tähtaeg 60 kuud, mis võimaldab nõuded 100% ulatuses täita. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

§ 26lg 2 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava.

21. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (

§ 41

). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud

§des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes

§-st

2. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt

§-st

1. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada üks kord aastas
2. detsembriks, millest viimane 60 kuu pärast, so 01.12.
3. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 20.12.
4. Menetluskulude jaotus 23.

§ 8

lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. 24. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 935 eurot (8,5h x 110€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses. 25.

§ 54

lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

§ 54lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 820 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 164 eurot.

1. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 8,5 h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 935 eurot. Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud 110 eurot tunnis kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Usaldusisiku nimetatud ajakulu on põhjendatud. Kohus ei nõustu võlausaldaja TF Bank vastuväitega, et usaldusisikul ei saanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise ja nõuete ümberarvestamisele kuluda 4 tundi. Kohus märgib, et 4 tundi ei kulunud usaldusisikul ainult TF Bank nõuete osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimiseks ja ümberarvestuste tegemiseks, vaid seda pidi usaldusisik tegema ühe Aktiva Finance Group OÜ nõude osas, mis ei tulenenud kohtulahendist. Lisaks ei ole 4 tundi kulunud ainult selleks, et varasemalt valmis kirjutatud üldiseid põhjendusi kavasse lisada nagu arvab TF Bank. 4 tundi sisaldab endas tegelikult ka saadud andmete analüüsi, mille alusel ümberarvestusi teha. Kavasse põhjenduste lisamine on vaid üks toiming. Seoses ülejäänud TF Bank vastuväidetega märgib kohus, et kava põhja kasutamine lihtsustab ja kiirendab tõepoolest kava täitmist, kuid põhirõhk kava täitmisel on siiski punktil 2, mida tuleb alati täita nullist ning kontrollida, et kõik sisestatud numbrid on ka õiged.
2. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 110 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.
3. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 935 eurot, millest 550 eurot tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. 550 eurot ületav osa tuleb maksta võlgnikul. Tasu tuleb

§ 54lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik