Nõuete kindlaks määramise peale võib esitada määruskaebuse võlgnik (
Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (
Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
usaldusisikule pädevust sel hetkel olemasoleva teabe alusel öelda, et võlausaldaja nõue on vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega. Usaldusisikul ei saanud olla veendumust, et võlausaldaja on seda põhimõtet rikkunud, sest usaldusisik ei ole pärast 14.02.2024 esitanud ühtegi teabenõuet. Usaldusisik on kavas esitanud põhjendused väga abstraktselt ja laialivalguvalt ning kogutud pole ühtegi täiendavat tõendit. Usaldusisik oleks pidanud küsima võlausaldajalt täiendavaid tõendeid ja selgitusi. Võlausaldaja viitas
lg-le 4 ning leidis, et kohustuslik on võrrelda hüpoteetiliselt võlgade ümberkujundamise menetluse tulemit pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetlusega. Usaldusisik on oma võrdluse tulemused kajastanud vääralt ja võlgade ümberkujundamine on lubamatu ning menetlus tulnuks lõpetada. Võlausaldaja leidis, et SEB Pank ei ole pandipidaja ja usaldusisik on SEB Pank nõude kvalifitseerinud valesti. Usaldusisik on SEB nõude jätnud kavast välja liiga kergekäeliselt. Kavas märgitud kuumaksed on väiksemad (232,66 eurot) kui oleks igakuiselt võimalik arestida pankrotimenetluses (280 eurot). Võrrelda tuleb samu perioode ja sellisel juhul on võlausaldajatele soodsam pankrotimenetlus. Lisaks leidis võlausaldaja, et puudub mõistlik põhjendus, miks võlgnik oma elukohas tasuvamat tööd ei saa leida ning viitas keskmistele palkadele Valgamaal ja Tartumaal. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine 9.
lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.
, § 25), sest võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel tuleb usaldusisikul olemasoleva teabe põhjal hakata koostama kava. Selles staadiumis ei ole usaldusisikul iseenesest enam kohustust koguda täiendavalt tõendeid või seisukohti ja seda näeb ette ka
Kui võlausaldaja talle esitatud esimese teabenõude peale kõiki selgitusi ja dokumente ei esita, kuigi teadis, millise menetluse läbiviimist võlgnik taotles, siis on selgituste ja dokumentide esitamata jätmine võlausaldaja enda risk. Arvestades, et TF Bank AB on isikuks, kes on osalenud kümnetes ja kümnetes kohtuvaidlustes tarbijakrediidi asjades, siis on võlausaldaja teadlik eelmainitud selgituste ja tõendite esitamata jätmise tagajärgedest. Tagajärjed on samasugused ka teistsugustes menetluses, nt maksejõuetusmenetluses. Tarbijakrediidiasjades tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollida igas menetluses. Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et TF Bank AB on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Puudub vaidlus, et võlgniku ja TF Bank AB vahel sõlmiti tarbijakrediidileping. VÕS § 403⁴ lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); -tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja esitatud selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist. Kohtu hinnangul on võlausaldaja omandanud teabe võlgniku sissetuleku liigi ja suuruse kohta. Tõendatud on, et võlgnik töötas UPM-KxxxxxxxxxxxxxxOÜ-s ja sai regulaarselt töötasu. Võlausaldaja on iseenesest kogunud piisava teabe ka võlgniku igakuiste kulude ja finantskohustuste kohta (võlgniku pangakonto väljavõte perioodil 01.05.202217.11.2022, dtl 346-382) ning selline teave on kontrollitav. Küll aga leiab, kohus, et võlausaldaja ei ole enda kogutud teavet piisava põhjalikkusega analüüsinud ning on jõudnud valele järeldusele, et võlgnik oli krediidivõimeline. Võlausaldaja arvestas võlgniku sissetulekuga 1400 eurot ja finantskohustustega 450 eurot (laenutaotlus, analüüsi järeldused dtl 343-344, 383). Kohtule esitatud dokumentidest (mh usaldusisiku ja võlausaldaja kirjavahetus dtl 326-332) ei nähtu, kas ja millises ulatuses arvestas võlausaldaja võlgniku igakuiseid majandamiskulusid. Pangakonto väljavõtte juures on automatiseeritud kokkuvõtlik tabel võlgniku sissetulekute, kohustuste ja kulude osas, kuid kohtul puudub võlausaldaja analüüs, millest nähtuks, milliseid andmeid sealt tabelist on võlausaldaja laenu andmisel arvestanud. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku 6 täiskuu jooksul oli: keskmine töötasu 1190,54 eurot (2022.a mai 1331,56 eurot, juuni 1029,62 eurot, juuli 1315,66 eurot, august 790,22 eurot + töövõimetushüvitis 315,87 eurot, september 1116,85 eurot, oktoober 1243,47 eurot); maksed kolmandatelt isikutelt umbes 592,66 eurot (2022.a mai ~275 eurot, juuni ~848 eurot, juuli ~700 eurot, august ~833 eurot, september ~610 eurot, ~oktoober 290 eurot), emalt/isalt umbes 58,33 eurot (2022.a mai 200 eurot, juuni 0 eurot, juuli 100 eurot, august 50 eurot, september 0 eurot, oktoober 0 eurot); sissemaksed kontole keskmiselt 631,66 eurot (2022.a mai 400 eurot, juuni 390 eurot, juuli 50 eurot, august 2080 eurot, september 670 eurot, oktoober 200 eurot). Perioodil mai-oktoober 2022 võttis võlgnik laenu kokku 9812,82 eurot (mais 0 eurot, juunis 0 eurot, juulis 0 eurot, augustis 5920 eurot, septembris 3892,82 eurot, oktoobris 0 eurot), millele lisandus SEB Liising, mida oli näha vaid SEB-le tehtavatest maksetest. Kohus märgib, et võlgniku kontol oli äärmiselt palju regulaarseid tehinguid võlgnikule kolmandatel isikutelt ja vastupidi (nt tehingud ÜxxxxKxxxxxxxa ja Mxxxxx Pxxxxx). Nimetatud tehingute hulk ületab tavapärase tehingute hulga ning selliste tehingute osas pidanuks võlausaldaja küsima võlgnikult täiendavaid selgitusi, s.o mis eesmärkidel sellised pidevad tehingud toimuvad. Selleks, et välja selgitada, kas tegemist võib olla võlgniku täiendava kohustusega, pidanuks krediidiandja küsima täienvat infot, sest ülekannete selgtusse märgitud sõna „laen“ pidi krediidiandjas kahtlusi tekitama. Ka võlausaldaja enda tabelist (konto kokkuvõtlik analüüs) nähtub, et maksed eraisikutele ja muud tehingud ja kulud olid äärmiselt suured. Täiendavaid selgitusi pidanuks võlausaldaja kindlasti küsima ka Livoil OÜ tehingute osas- mis alusel võlgnik sellele ettevõttele igakuiselt makseid tegi (tegemist võis olla täiendava finantskohustusega). Eelnimetatud asjaolusid võlausaldaja välja ei selgitanud. Kolmandate isikute poolt tehtud makseid ei saa lugeda võlgniku regulaarseks sissetulekuks. Kui tegemist oli laenudega, siis ka need on finantskohustused, mis tuleb võlgnikul tagastada ja millega võlausaldaja pidanuks arvestama. Võlgniku igakuiste töötasu suuruste ja väljaminekute tasakaal ei olnud paigas ja krediidiandja sellel tähelepanu ei pööranud. Võlgnik kulutas põhiliselt rohkem raha kui oli tema töötasu suurus, mis võib viidata üle võimete elamisele ning millele võlausaldaja pidanuks pöörama tähelepanu. Lisaks nähtub võlgniku pangakontolt regulaarselt sularaha sissemakseid, mille osas pidanuks võlausaldaja küsima võlgnikult täpsustusi, st mis rahaga on tegemist, kust see pärit on ning kas tegemist võiks olla võlgniku sissetulekuga või mitte. Võimalik, et sularaha sissemakse taga on tegelikult eraisikutelt saadud laen. Nimetatut võlausaldaja välja ei selgitanud. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole laenu andes analüüsinud ja arvestanud võlgniku majapidamiskuludega. Kusagilt ei nähtu, kas ja mis ulatuses võlausaldaja majapidamiskulusid üldse arvestas. Tavapärased kulud kuus on elamiskulud, toidukulud, sidekulud, tervishoiukulud, riiete ja jalanõude kulud ning muud võimalikud kulud. Kuigi võlgnik elas laenutaotlusest nähtuvalt vanemate juures, ei tähenda, et tal polnud elamiskulusid. Puudub teave ja tõendid, et võlausaldaja oleks selles osas võlgnikult selgitusi küsinud ja saanud kinnitust, et tal nt mõned kululiigid puuduvad. Kulude tegelikku suurust võlausaldaja välja ei selgitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime hindamiseks oli ebapiisav. Kohus selgitab, et piisavad rahalised laekumised kontole ei tõenda isiku regulaarset sissetulekut ega kinnita ka isiku maksevõimelisust. Maksevõimet mõjutavad isiku kestvuskohustused ning regulaarsed majandamiskulud, mida võlausaldaja pole piisavalt hinnanud. Pangakonto analüüsi tulemusena on võimalik järeldada, et võlgniku igakuised keskmised kohustused, arvestamata mistahes muid igakuiseid kulusid, olid umbes 50% võlgniku keskmisest palgast (palk 1190,54, kohustused 585,89 eurot). Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on see, et laenu andmise ajal ei oleks laenuvõtja makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise tulemusena ei satuks laenuvõtja makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja täidaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega, mida võlausaldaja pole käesolevalt teinud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et TF Bank AB on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama võlausaldaja nõuded ümber vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1-3. TF Bank AB nõue tuleb kinnitada ümberarvestatud suuruses. Kohus selgitab, et kui võlausaldaja leiab, et tal on siiski nõue ka ülejäänud summa osas, mida kohus käesolevas kavas ei kinnita, on tal õigus esitada oma kavaga mittehõlmatud nõue hagimenetluses (
lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on muudetud kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 675,59 eurot. 2 võlausaldajat nõustus kavaga. 2 võlausaldajat, kes seisukohta ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 13 284,23 eurot. 14. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt
lg-st 2 olenemata ühe võlausaldaja vastuväidetest.
lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud nõuete osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. 17. Vastuväite esitas TF Bank AB Eesti filiaal. Kohus leiab, et võlausaldaja vastuväited kavale ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks. Kuna kava kinnitamine toimub
lg 2 alusel, siis puudub kohustus võrrelda kas pankrotimenetluses oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Sellele viitab ka
Seega kohus sisulist võrdlust kahe erineva menetlusliigi vahel käesolevalt ei tee. Küll aga märgib kohus, et võrdluse tegemisel ei saa niisamuti arvestada samu perioode. Arvestada tuleks mõlema menetluse enda ajalist kestvust. Võlgade ümberkujundamise osas tuleb arvestada mõistlikku kava täitmise perioodi ning selleks ei saa alati olla 3 aastat. Kohus märgib, et kavas kirja pandud kuumakse kohustustest vabastamise menetluses 280 eurot ei ole kindel summa ja see võib olla muutuv sõltuvalt võlgniku sissetuleku suurusest. Kohus leiab, et võlausaldaja arutelu võlgniku tasuvama töö leidmisel on sisulises mõttes asjakohatu. Võlausaldaja on arvestanud ainult keskmise sissetulekuga Valgamaal ja Tartumaal. Sobiva töö ja töötasu saamine sõltub eeskätt võlgniku elukohast, võlgniku kogemustest, haridusest ja üldse saadaolevatest töökohtadest ühes või teises maakonnas. Samuti sellest, millist palka on tööandjad nõus üldse maksma. Kohus leiab, et ükski võlausaldaja vastuväide pole aluseks kava kinnitamata jätmiseks.
21. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (
). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud
§des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes
§-st
§-st
lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. 24. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 935 eurot (8,5h x 110€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses. 25.
lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.
Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 820 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 164 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.