← Eesti

3-21-1862/20

Obsah (7)§ 18§ 152§ 155§ 43§ 17§ 104§ 108

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-21-1862 23. de

) § 59 lg 3). Ringkonnakohus seda ei teinud. EKEI on ka teist korda märkinud, et tegemist on sileraudse tulirelvaga. 6.

  1. Kui kaebaja ei teadnud, millist luba on kõnealuse relva soetamiseks vaja, oleks ta võinud enne konsulteerida relvapoe või PPA-ga. Kaebaja seda ei teinud, vaid otsustas ise, et relv on vintraudne, ja taotles vastava loa. Saades teada, et tegemist on sileraudse relvaga, otsustas kaebaja uue loa taotlemise asemel hakata nõudma registrikande muutmist. Uue relva soetamisloa taotlemiseks oleks kaebajal kulunud kuni üks kuu ning see oleks maksnud 30 eurot. Isegi kui ringkonnakohtu otsus jõustub, ei vii see kaebajat soovitud tulemuseni. PPA võib küll taotluse uuesti läbi vaadata, kuid ei saa EKEI-d kohustada oma seisukohta muutma. 6.
  2. Kaebaja relvasoetamisluba on RelvS § 32 lg-st 7 tulenevalt kehtivuse kaotanud ning kaebaja pole uut soetamisluba taotlenud. Kaebaja kehtetul soetamisloal puudub mõju kaebaja õigustele. Kui kaebaja soovib relva osta, tuleb tal esitada uus taotlus. Samas pole alust asjas menetluse lõpetamiseks vaidluse ammendumise tõttu, sest ringkonnakohus on märkinud oma otsuses, et vaidlusaluse relvamudeli tüübikinnituse andmed on registris ilmselt osaliselt valed. Selle seisukohaga ei saa mitte mingil juhul nõus olla. Kohus on asunud relvatüüpi ise kindlaks määrama, kuid relva tüübikinnitust teostavaks volitatud asutuseks on EKEI.
  3. Kaebaja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaebaja seisukohad kassatsioonimenetluses on kokkuvõtlikult järgmised. 7.
  4. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et asjas on õige vastustaja PPA. Kui Riigikohus peaks leidma, et õige vastustaja on EKEI, tuleb asi saata uueks arutamiseks halduskohtule.

§ 18

lg 3 kohaselt arutatakse pärast vastustaja asendamist asja uue vastustaja taotlusel algusest peale. Halduskohus ei võtnud kohtumenetluse ajal midagi ette selleks, et leida õige vastustaja. Halduskohus ei küsinud selle kohta isegi menetlusosaliste arvamust. 7.

  1. Kaebaja on vaidlusalust soetamisluba kasutanud ja ostnud endale vintraudse püssi. Samas on kaebajal endiselt huvi soetada ka faktiliselt vintraudne püss Winchester SXP Black Shadow Deer. Kaebaja ootab selleks ära kohtulahendi jõustumise praeguses haldusasjas, et saaks seejärel taotleda soetamisloa õiget liiki relva omandamiseks. Kaebaja palus
  2. novembri
  3. a menetlusdokumendis kohtul selgitada, kas kohtu hinnangul on oluline, et praeguses asjas lahendi tegemise seisuga oleks kaebajal kehtiv vintraudse relva soetamisluba. Kohus pole seda selgitanud, mistõttu ei ole kaebaja uut luba taotlenud, kuna see oleks asjatu kulu, sest soetamisluba kehtib kolm kuud ja soetamisloa pikendamisel tuleb tasuda riigilõivu. Puudub igasugune alus arvata, et uue soetamisloa taotlemisel kaebajale soetamisluba ei väljastataks, sest praegu on kaebajal üksnes kaks relva ja seega ta saab kolmandat relva hoida relvakapis ega vaja relvahoidlat (RelvS § 46 lg-d 3 ja 4). Kui Riigikohtu hinnangul on oluline, et käesolevas haldusasjas lahendi tegemise seisuga oleks kaebajal kehtiv vintraudse relva soetamisluba, siis palub kaebaja Riigikohtul seda kohtu 4

(7)3-21-1862 selgitamiskohustuse täitmise raames selgitada ning anda kaebajale ka tähtaeg Riigikohtule uue soetamisloa esitamiseks. 7.
  1. Kuigi kaebajal on uut soetamisluba taotledes võimalik taotleda soetamisluba sileraudse püssi soetamiseks ning soovitud relv soetada, ei ole kaebajal huvi omada vintraudset relva, mis on valesti kantud registrisse sileraudse püssina. Seega olukorras, kus kaebaja omandaks sileraudse püssi soetamisloa alusel soovitud vintraudse püssi, mis on kantud ekslikult registrisse sileraudse püssina, esitaks kaebaja endiselt PPA-le (seekord relva omanikuna) taotluse registris oleva ebaõige kande muutmiseks. Käesolevast haldusasjast nähtub, et PPA pole nõus ebaõiget kannet parandama, mistõttu peaks kaebaja alustama PPA suhtes uut kohtuvaidlust. Kaebaja on enda kaebuses selgitanud, et vaidlusaluse relva kohta tehtud ebaõige registrikanne kahjustaks kaebaja huve ka relva omanikuna, kuna mh oleks piiratud relva võõrandamine. Lisaks on ebaõige kande muutmise aluseks üksnes asjaolu, et kanne on vale, ja muid asjaolusid tõendama ei pea. 7.
  2. Seadusandja tahe relvade liigitamisel on üheselt arusaadav ning ainus kriteerium relvade liigitamisel sile- või vintraudseks on relvaraua õõnes vintsoonte olemasolu või nende puudumine. Kui PPA ja EKEI hinnangul on RelvS § 12 lg 3 tekst ebaõige ja vajaks muutmist või täpsustamist, siis tekib küsimus, miks nad ei ole seda taotlenud. RelvS § 12 lg-t 3 pole võimalik tõlgendada selliselt, et tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned, on sileraudne relv. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Asjas tuleb menetlus lõpetada ning nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada kaebaja õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu (I). Seejärel selgitab kolleegium obiter dictum’i korras, milline haldusorgan on niisuguse vaidluse korral õige vastustaja (II). Viimaks jaotab kolleegium menetluskulud (III). I 9.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Niisiis puudutab säte otsesõnu olukordi, mil tühistamis- või kohustamiskaebuses esitatud nõude on vastustaja täitnud. Praegusel juhul ei ole kaebuses nõutavat toimingut tehtud, sest kannet relvaregistris ei ole muudetud. Teisalt on kõnealust sätet tõlgendatud pigem laialt. Näiteks on kolleegium leidnud, et esineb alus menetluse lõpetamiseks, kui kehtivuse kaotanud haldusaktidel puudub mõju pärast nende kehtivusaja möödumist ning tühistamiskaebus on seetõttu muutunud ainetuks (RKHKm 3-20-580/47, p 11). Samuti on kolleegium selgitanud, et kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (RKHKo 3-3-1-44-14, p 12).

Sarnaselt saab lähtuda analoogiast

§ 152

lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 ka juhul, kui kohustamiskaebuse esitaja õiguskaitsevajadus on ära langenud. 10. Praegu ongi sellise olukorraga tegemist. Kaebuse esitamise ajal oli kaebajal kehtiv relvasoetamisluba vintraudse püssi soetamiseks, mistõttu mõjutas tema soovitud püssi liigiline määratlus relvaregistris tema võimalust meelepärase püssi soetamiseks. Praeguseks on soetamisloa kehtivus lõppenud. Kaebajal tuleks soovitud püssi soetamiseks taotleda uus soetamisluba. Selle taotluse läbivaatamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 263 lg 1 kohasel tasuda riigilõivu 30 eurot sõltumata sellest, kas kaebaja taotleb soetamisloa vint- või sileraudse püssi soetamiseks. Samuti ei ole ette näha ning ka kaebaja ei ole välja toonud, et vaidlusaluse püssi määratlemine sileraudsena tekitaks kaebajale piiranguid selle soetamisel või kasutamisel võrreldes vintraudsena määratletud püssiga. 5

(7)3-21-1862
  1. Kaebaja on kohtule teada andnud, et kuigi tal oleks võimalik vaidlusaluse püssi soetamiseks taotleda soetamisluba sileraudse püssi soetamiseks, ei ole tal huvi omada vintraudset relva, mis on ebaõigesti registrisse kantud sileraudsena. Tegemist ei ole kohtulikult kaitstava huviga, sest kaebaja pole seda väidet seostanud ühegi talle rakenduva õigusliku piiranguga relva omamisel. Kaebaja õiguskaitsevajaduse äralangemisel ei saa kohtumenetlust jätkata pelgalt registrikande objektiivse õiguspärasuse kontrollimiseks.
  2. Kaebaja on palunud kohtul talle teada anda, kui asjas on oluline, et tal oleks kehtiv relvasoetamisluba. Juba üksi niisugune palve viitab vaidluse vähemalt osalisele kunstlikkusele. Kui kaebaja on teadlik, et püss, mida ta ostab soovib, on kantud registrisse sileraudsena, aga taotleb selle ostmiseks järjepidevalt vintraudse püssi soetamisloa, ei riiva avalik võim tema õigusi.
  3. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kolleegium asjas

§ 152

lg 1 p 4 alusel menetluse.

§ 152

lg 2 kohaselt tuleb jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kolleegium on eespool selgitanud, miks see kaebaja õiguste kaitseks vajalik ei ole.

§ 155

lg 3 esimese lause alusel tühistab kolleegium nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsuse. 14.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. II 15.

§ 17

lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses vastustaja mh riigiasutus, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse.

§ 18

lg-s 1 on sätestatud, et vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad.

  1. Kaebaja on selgelt sõnastanud oma kaebuses, et nõuab PPA kohustamist. Samas tuleb nõustuda PPA-ga, et kaebaja nõutud toimingut on pädev tegema EKEI. RelvS § 23 lg 14 alusel on Vabariigi Valitsus volitanud tüübikinnitust tegema EKEI. Relvaregistri põhimääruse § 6 lg 2 järgi on tüübikinnituse tegija relva- ja padrunimudeli ning nende modifikatsioonide andmete volitatud töötleja. Tüübikinnituse teostamise korra § 5 p 3 järgi määrab tüübikinnitust teostav asutus relva või padruni liigilise kuuluvuse RelvS-i
  2. peatüki alusel. RelvS-i
  3. peatükis on sätestatud nii relvade üldine liigitus (§ 11) kui ka tulirelvade liigitamine omaduste järgi (§ 12), mh § 12 lg-s 3 liigitamine relvaraua õõne järgi sile- või vintraudseks või kombineeritud tulirelvaks. Põhimääruse § 9 p 1 kohaselt on registri volitatud töötleja andmeandja. Registri vastutav töötleja (kes on põhimääruse § 5 lg 1 kohaselt PPA) ei ole põhimääruse §-s 9 andmeandjate hulgas loetletud. Põhimääruse § 12 lg-s 5 on sätestatud, et registrikande õigsuse eest vastutab registri volitatud töötleja, kes on andmed registrisse kandnud. Registriandmete muutmine ja parandamine on samuti registri volitatud töötleja ülesanne (põhimääruse § 26 lg 1). Põhimääruse § 31 lg 1 kohaselt teeb registri vastutav töötleja registri pidamise üle järelevalvet.
  4. AvTS § 434 lg-s 3 on sätestatud, et andmekogu volitatud töötleja on kohustatud täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse. Ringkonnakohus järeldas sellest sättest, et PPA-l on õigus anda EKEI-le juhis teenistus- ja 6

(7)3-21-1862 tsiviilrelvade registris andmete parandamiseks. Nimetatud norm puudutab andmekogu tehnilist pidamist ega anna vastutavale töötlejale kontrolli konkreetsete andmekoosseisude üle, mille kohta kannete tegemise pädevus on antud konkreetsele volitatud töötlejale. Selleks on kõnealune säte liiga üldine, samuti ei toeta ringkonnakohtu tõlgendust sätte kujunemislugu (vt Riigikogu X koosseisu 1027 SE seletuskiri kavandatud AvTS § 439 kohta). 18. Kohustamiskaebuse rahuldamine pole võimalik, kui vastustaja pole kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). See säte ei reguleeri kohustamiskaebuse esitamise lubatavust (vrd RKHKo 3-19-1448/18, p-d 10-11). Teisalt ei saa mööda vaadata, et kaebaja nõuab registrikande parandamist, milleks on pädev EKEI, mitte PPA. Kaebuse aluseks on EKEI tehtud registrikande ebaõigsus. Seega on kaebus esitatud EKEI tegevuse peale

§ 17lg 1 tähenduses.

19.

§ 18

lg 2 teises lauses on sätestatud, et kui kohus leiab menetluse käigus, et vastustaja on kindlaks tehtud valesti, asendab ta vastustaja.

§ 18

lg 3 kohaselt arutatakse pärast vastustaja asendamist asja uue vastustaja taotlusel algusest peale. Kuna praegusel juhul lõpetab kolleegium menetluse kaebaja õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, puudub vajadus vastustaja asendamiseks. III 20.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja on tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel kokku riigilõivu 35 eurot, mis tuleb talle tagastada. 21. Kaebaja on taotlenud enda esindajakulude väljamõistmist.

§ 108

lg-s 4 on sätestatud, et kaebaja kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral. Sama paragrahvi lg-s 6 on sätestatud erand, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praegusel juhul lõpetab kolleegium menetluse kaebaja õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, mis polnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.