← Eesti

3-24-599/9

Obsah (4)§ 15§ 1§ 2§ 226

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-599 Haldusasi X kaebus Kaitseressursside

) § 15 lg 3 alusel kätte 01.07.2023 (dtl 42). Samuti teavitati kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest, mis toimetati kaebajale

§ 15

lg 3 alusel kätte 30.10.2023 (dtl 45).

§ 15

lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse kaitseväekohustuslase elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

§ 15

lg 3 alusel loetakse selliselt viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

§ 15

võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kus kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee vastustaja saadetud dokumentidega.

§-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea vastustaja tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kaebaja vaidlustab nii vastustaja 31.05.2023 ettekirjutust kui ka rakendatud sunnivahendit.
  2. Esmalt märgib kohus, et vaidlusaluse ettekirjutusega kohustati kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele 12.09.2023, mitte 16.05.2023, nagu on kaebuses korduvalt märgitud. 2

(6)3-24-599 16.05.2023 kohustati kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele varasema ettekirjutusega, mida ei ole kohtule edastatud ega vaidlustatud. Seepärast kohus praeguses asjas varasemat ettekirjutust ei käsitle. 9. Kaebaja leiab, et vastustaja 31.05.2023 ettekirjutus on tühine, sest seda ei ole talle kätte toimetatud. 10.

§ 1

lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades selle seaduse erisusi. HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Sama paragrahvi lg 1 järgi on tühine haldusakt kehtetu algusest peale.

  1. Praegusel juhul ei ole kaebaja tuginenud ühelegi HMS § 63 lg-s 2 toodud alusele, mis võimaldaks väita, et tegemist on tühise haldusaktiga. Ka kohtule ei ole ükski tühisuse alustest äratuntav. Haldusakti kätte toimetamata jätmine ei muuda haldusakti tühiseks, vaid mõjutab haldusakti kehtima hakkamist. HMS § 61 lg 1 järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Seega ei hakka haldusakt enne selle kätte toimetamist kehtima, tegemist on hõljuvalt kehtetu haldusaktiga, mis muutub kehtivaks kättetoimetamisel. Kuna HMS § 60 lg 1 järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, siis ei too mittekehtiv haldusakt adressaadile kaasa mingeid kohustusi. See ei tähenda aga, et tegemist oleks tühise haldusaktiga. Tühine haldusakt, nagu kohus eespool viitas, on kehtetu algusest peale ega saa kehtivaks muutuda. Seevastu kätte toimetamata haldusakt on kehtetu seni, kuni see kätte toimetatakse. Kätte toimetatud haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg-d 1 ja 2). Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine. Kohus ei saa kaebust selles osas rahuldada (HKMS § 41 lg 4).
  2. Kaebaja palus ettekirjutuse tühistada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtule jääb kaebusest arusaamatuks, kuidas vastustaja ettekirjutus kaebaja õigusi rikub. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et tal on Eesti kodanikuna1 Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 124 lg 1 järgi kohustus osa võtta riigikaitsest. Kaebaja on

§ 2

p 1 ja lg 2 järgi kaitseväekohustuslane, kes on kohustatud osalema riigikaitses (

§ 2lg 1).

Seni ei ole kaebaja osas tuvastatud kaitseväekohustusest püsivalt vabastamise alust. 13. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vaidlusalune ettekirjutus ei vastaks viidatud õiguspärasuse eeldustele. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi alusele, mis annaks põhjust tuvastada haldusakti õigusvastasust. Võimalikud vead haldusakti kättetoimetamisel ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, vaid kehtima hakkamist. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Haldusakti kättetoimetamine järgneb haldusakti andmisele, seetõttu ei saa olla tegemist asjaoluga, millega saab juba haldusakti andmisel arvestada. Seega ei muuda vead haldusakti kättetoimetamisel haldusakti õigusvastaseks ja puudub alus vaidlusalust ettekirjutust tühistada. Kaebus jääb selles osas rahuldamata. 1 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Kohtute infosüsteemi andmed“. 3

(6)3-24-599
  1. Kaebaja taotles vastustaja kohustamist hüvitama talle täitemenetluses tasutud sunniraha 200 eurot. Nimetatud nõuet saab sisuliselt pidada hüvitamisnõudeks HKMS § 37 lg 2 p 4 tähenduses.
  2. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
  3. Kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.
  4. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
  5. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja pani 31.05.2023 ettekirjutusega kaebajale kohustuse ilmuda 12.09.2023 terviseseisundi hindamisele (ATSS § 4 lg 1), kuid kaebaja jättis talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud terviseseisundi hindamisele ega põhjendanud vastustajale selle kohustuse täitmata jätmist.
  6. Kaebaja põhjendas kaebuses ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustusest. 20.

§ 15

lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. 21. Vastustaja esitatud tõendist (dtl 42) nähtub, et 31.05.2023 ettekirjutus tehti kaebajale elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu teatavaks samal päeval, seega tuleb ettekirjutus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 01.07.2023 (

§ 15lg-d 1 ja 3).

Vastustaja on järginud ettekirjutuse kättetoimetamisel

§ 15

lg-s 1 ette nähtud korda ja ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul ettekirjutusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe isikukood@eesti.ee aadressile saadetud e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti aadressile, mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja millal on kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal kasutada kättetoimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse kohustusest kõrvale hoida. Kaebaja peab kutsealusena (

§ 2lg 3) olema teadlik 4

(6)3-24-599 põhiseaduslikust kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa kaitseväeteenistusest. Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi saadetavad dokumendid, sh kutse terviseseisundi ilmumisele.

§ 15

lg-st 2 nähtuvalt on teised HMS-is ette nähtud kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei pea kasutama ja vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita.

  1. Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 01.07.2023, siis oli tal võimalik 12.09.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda või teavitada vastustajat selle kohustuse täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud (ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).
  2. ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.
  3. Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust (640 eurot) vaidlustanud ja ka kohtu hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Ettekirjutusest nähtuvalt kutsuti kaebajat terviseseisundi hindamisele ka 16.05.2023, kuid kaebaja jättis selle kohustuse täitmata ja ettekirjutus saadeti sunniraha sissenõudmiseks kohtutäiturile. 31.05.2023 ettekirjutus oli vähemalt teine sellekohane kutse, mille kaebaja täitmata jättis. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale PS § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks. Varem määratud sunniraha ei ole suunanud kaebajat oma kohustust täitma. Seetõttu võis määrata kaebajale uue sunniraha ja see võis olla suuremas summas kui varasem (ATSS § 2 lg 2, § 3 lg 3).

§ 226lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot.

Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.

  1. ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 31.05.2023 ettekirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5), järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada. Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 01.07.2023 ja terviseseisundi hindamine toimus 12.09.2023) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.
  2. Vastustaja on teavitanud kaebajat täitekorraldusest (dtl 43-44) ehk sunniraha sissenõudmise alustamisest. Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu 30.10.2023 (dtl 45). Seega oli kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult kuni 09.11.2023 ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda 15.11.2023 täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.
  3. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus, puudub alus hüvitamiskaebust rahuldada.
  4. Kuna täitemenetluse alustamine oli põhjendatud, tuleb kaebus nõudes kohustada vastustajat esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus jätta rahuldamata. 5

(6)3-24-599
  1. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
  2. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.