Obsah (6)

§ 423§ 50§ 73§ 56§ 18§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuulutamise aeg Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Vaidlustatud kohtuotsus Süüdistatav Tartu Ringkonnakohus 20. november 2024 1-24-14

§ 423lg 1 järgi üldmenetluses Tartu Maakohtu 1.

oktoobri

1. a otsus Teised apellatsioonimenetluse pooled Jaak Helbre. Isikukood: 34311255714; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus; tõkendit ei ole kohaldatud Jaak Helbre ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik Menetluse liik Kirjalik menetlus Apellandid RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsus osas, millega maakohus võttis Jaak Helbrelt

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära 12 kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega võtta Jaak Helbrelt

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

1. Muuta Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse põhiosa, asendades selles

§ 423

lg 1 subjektiivse koosseisu tuvastamist puudutavad põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

1. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsus muutmata.
4. Rahuldada osaliselt kaitsja apellatsioon.
5. Jätta Jaak Helbre apellatsioon rahuldamata.
6. Määrata Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid vandeadvokaat Kaire Hänilene poolt Jaak Helbrele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja hüvitavate kulude suuruseks 401,38 eurot, sealhulgas käibemaks 72,38 eurot. Jätta see Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
7. Jaak Helbret süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 423 lg 1 järgi liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest, mille tagajärjel tekitas ta Marko Mutsule raske tervisekahjustuse. Süüdistusteksti kohaselt juhtis ta

1. juulil 2023 kella 7 paiku Valga maakonnas Rõngu-Otepää-Kanepi maantee
2. kilomeetril mootorsõidukit Ford Mondeo (reg-nr XXX ), liikudes Rõngu suunas. Ebaõigesti valitud sõidukiiruse tõttu kaldus ta vastassuunavööndisse. Seal põrkas tema juhitud mootorsõiduk kokku talle vastu liikunud sõiduautoga Nissan Qashqai, mida juhtis M.M. . Viimane sai liiklusõnnetuse tagajärjel lülisamba II nimmelüli purustusmurru, mis põhjustas talle pikaajalise tervisekahjustuse kestusega vähemalt 4 kuud.
3. Oma tegevusega rikkus J. Helbre liiklusseaduse (LS) nõudeid. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavuse ulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. LS § 45 lg 1 järgi tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides ja LS § 45 lg 7 kohaselt asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid. LS § 16 lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Maakohtu otsus
4. Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2024 otsusega tunnistati J. Helbre

§ 423

lg 1 järgi süüdi ning talle mõisteti selle eest rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 2070 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et J. Helbre ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti J.

Helbrelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 12 kuuks. Kohtu põhjendused olid lühidalt järgmised.

1. Vaidlust ei ole selles, et
2. juulil 2023 kella 7 paiku toimus süüdistuses märgitud ajal ja kohas avarii: kokku põrkasid Ford Mondeoga Rõngu suunas liikunud J. Helbre ning Nissan Qashqaiga Otepää suunas sõitnud M.M. . Mõlemad sõidukijuhid olid avarii toimumise ajal kained.
3. J. Helbre ütluste kohaselt oli ta
4. juuli 2023 hommikul teel Otepäält Võrtsjärve äärde. Enne õnnetuse toimumist nägi ta vastu sõitvat autot, mis ei olnud üle telgjoone. J. Helbre sõnul oli tema sõidukiiruseks umbes 60–70 km/h. Teel oli killustik, läbimõõduga kuni 4 cm. Vastutuleval autol käis „nõks“ ning selle suund muutus 45–50 kraadi J. Helbre suunas. Teise auto kiirus oli kokkupõrke hetkel suurem kui tema autol. Sõiduk tabas oma esinurgaga J. 2 Helbre autot juhipoolse esiratta juurest. J. Helbre sõnul jõudis ta juhtunule reageerida pidurdamisega. Kokkupõrke toimumise ajal paiknes enda suunavööndis. Pärast kokkupõrke toimumist tegi teine auto tiiru. J. Helbre tuli autost välja ning vestles tuletõrjuja Petersoniga, kes ütles talle, et süüdistatava auto lekib. Tagant paagist lekkis piisa kaupa naftat. Tema auto radiaator ei lekkinud, isegi akuhapet ei tulnud. Ka ei näinud J. Helbre vedelikku asfaldil, sest seal oli killustik. Seda, kas maas oli õli, ei osanud ta öelda, sest teele oli saepuru puistatud.
5. Maakohtu hinnagul ei ole süüdistatava versioon kooskõlas asjas kogutud teiste tõenditega.
6. M.M. u sõnul hakkas ta
7. juuli 2023 hommikul kella 6.30 paiku oma kodust sõitma Otepää Golfikeskusesse. Ilm oli selge ja päike paistis. Enne avariid nägi ta ühte autot enda sõidusuunas sõitmas. Vastutulev auto liikus kannatanu sõidusuuna keskel. M.M. u hinnangul võis tema juhitud auto kiirus kokkupõrke hetkel olla 60–70 km/h – kuna ta valmistus parempööret tegema, oli ta ilmselt hakanud juba pidurdama. M.M. u sõnul sõitis ta kokkupõrke hetkel enda suunavööndis. Vahetult enne kokkupõrke toimumist proovis ta autot vasakule tõmmata. Viimase mälupildi järgi olid autod vastakuti. M.M. minestas. Toibudes nägi ta, et auto õhkpadi oli kinni vajunud ja sõiduk hõljuvat suitsu täis. Ta tundis tugevat seljavalu, läks autost välja ning püüdis helistada Päästeametisse. See ebaõnnestus. Siis otsis ta teepervel asendit, et valu leevendada. Sõiduteel, kus kokkupõrge toimus, polnud killustikku ega kiviklibu. Seda oli aga tee ääres, kus M.M. pärast õnnetust lamas. Sündmuskohast ta palju ei mäleta, nägi vaid autost välja tulles kaugemal auto esituld.
8. Päästeameti infosüsteemist PÄVIS2 tehtud väljavõte tõendab, et käsitletaval avariisündmusel käisid päästjad E.P. , M.M. ja R.M. .
9. M.M. ütluste kohaselt lamas kannatanu kiirabiraami peal. Tee oli kuiv ning sõiduteel lahtist kildu ei olnud. Päästjad avariilisi sõidukeid ei liigutanud. Politsei jõudis kohale umbes poole tunni pärast ja hakkas sündmuskohta fikseerima. Avarii tagajärjel oli sõiduteele lekkinud õli ja jahutusvedelikke. Tee peal olid laiali autodetailid, mis pühiti koos absorbendiga tee äärde. E.P. i sõnul oli avariipaika jõudes kiirabi juba kohale jõudnud ja tegutses kannatanuga. Politseid veel sündmuskohal polnud. Enne politseipatrulli kohalejõudmist sõidukeid ei liigutatud. E.P. i sõnul eemaldas ta J. Helbre autolt akuklemmid. Seejärel tuli tal õlireostuse tõttu tee absorbendiga täita – seda pandi ka sõidukite alla. Peale õli võis tee peal olla midagi muud. Õli oli M.M. u auto juurest kuni J. Helbre autoni välja. Seda, kust õli pärines, ei osanud tunnistaja kindlalt öelda. Terve tee oli autojuppe täis, need asusid pigem telgjoone juures. Päästjad pühkisid autodetailid koos absorbendiga teelt kokku. Tee peal killustikku ega kiviklibu ei olnud. J. Helbre rääkis E.P. ile, et ta olevat sõitnud kiirusega 70 km/h. R.M. a ütluste kohaselt paiknes kaks autot tee peal, kiirabi nende kõrval. Kannatanu oli kanderaami peal ja meedikud tegelesid temaga. Tunnistaja ülesandeks oli minna kiirabile appi ning kontrollida akujuhtmeid. Kogu tee oli autodetaile täis. Tee peal oli ka õli – põhiliselt paiknes see auto all. Seal võis olla muidki vedelikke. Päästjad puistasid õlile absorbenti ning harjasid seda. Sõidukeid nad (s.o päästjad) ei liigutanud. Politsei jõudis sündmuskohale hulk aega hiljem.
10. Tunnistajate ja kannatanu ütlused on kooskõlas ning ühtivad politsei vormikaamera salvestistelt ja sündmuskoha vaatlusprotokollist ning selle lisaks olevatelt fototabelitelt nähtuvaga. Süüdistatava ütlused on teiste tõenditega vastuolus. Kui J. Helbre väitis, et teel oli killustik, siis tunnistajate ja kannatanu sõnul seda avariipaigas ei olnud. Samuti on tunnistajad kinnitanud, et tee peal oli õli. Pole usutav, et J. Helbre ei näinud asfaldil olevat 3 vedelikureostust. J. Helbre ütlused näitavad, et ta ei tajunud või ei mäleta toimunut adekvaatselt. Seetõttu on tema ütlused ebausaldusväärsed.
11. Liiklustehnilise ekspertiisi aktist nr 23E-LL0038 selgub, et sõiduautode Nissan Qashqai ja Ford Mondeo Turnier kokkupõrge toimus Nissani suunavööndis. Esialgu esitati ekspertiisiks kriminaalasja toimik ja kaks CD-plaati, mis saabusid
12. detsembril
14. detsembril 2023 esitati eksperdile sündmuskohal tehtud fotod. Pole põhjust kahelda selles, et ekspertiisiks esitatud fotode näol on tegemist samade fotodega, mis esitati kohtule paberkandjal.
15. Nõustuda ei saa kaitsjaga, justkui jääks eksperdi arvamus oletuslikuks. Ekspert on küll viidanud, et Fordi fotodelt nähtuv avariijärgne asend ei ole kooskõlas mõõtmistulemustega, kuid toonud seejärel välja, et ta lähtus analüüsimisel vaid fotodelt nähtuvast auto asendist. Järelikult pole ebatäpsed mõõtmistulemused olnud ekspertiisiarvamuse koostamise aluseks. Päästjate poolt autodetailide eemale pühkimine ei ole tinginud olukorda, kus ekspert poleks saanud anda tõest ja jälgitavat arvamust. Ekspert on vaadelnud autodest tehtud fotosid ning võtnud aluseks autode vigastused, lähtudes muu hulgas ka sündmuskoha fotodel näha olnud vedelikujäljest. Need andmed on olnud piisavad, järeldamaks, et kokkupõrge leidis aset kannatanu suunavööndis. Eksperdi arvamuse kujunemine ja põhistus on jälgitavad.
16. M.M. u ütlused ja eksperdiarvamus kinnitavad, et sõiduautod Nissan Qashqai ja Ford Mondeo põrkasid kokku M.M. u poolt juhitud auto suunavööndis.
17. Süüdistuses on märgitud, et J. Helbre rikkus oma tegevusega LS § 50 lg 3 p 1, § 45 lg 1, § 45 lg 7, § 16 lg 1 ja § 14 lg 2 nõudeid. See, et J. Helbre kaldus vastassuunavööndisse valesti valitud sõidukiiruse tõttu, pole tõendatud. Vastassuunavööndisse kaldumise võis põhjustada süüdistatava terviseseisund, teekattemärgistusest segadusse sattumine või muu asjaolu. Taoline kahtlus tuleb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3 järgi tõlgendada süüdistatava kasuks. Seetõttu ei saa LS § 50 lg 3 p 1 rikkumist J. Helbrele ette heita. Küll aga on J. Helbre rikkunud LS § 45 lg-s 1 ja 7 sätestatud kohustusi: kuna J. Helbre kaldus vastassuunavööndisse, ei sõitnud ta oma sõiduraja piirides ega hoidnud võimalikult sõidutee parema ääre lähedale. LS § 16 lg-s 1 ja § 14 lg-s 2 sätestatud nõuete rikkumine väljendus samuti vastassuunavööndis sõitmises. Nende rikkumiste tagajärjel põhjustas J. Helbre M.M. ule raske tervisekahjustuse.
18. Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest tõendab, et M.M. toimetati pärast liiklusõnnetuse toimumist raske vigastusega (s.o II nimmelüli murruga) statsionaarsele ravile. Kannatanu kohtuarstliku ekspertiisi aktis esitatud eksperdiarvamuse kohaselt võis M.M. u kehavigastus olla tekkinud liiklusõnnetuse käigus. Eksperdi hinnangul põhjustab M.M. ul esinev kehavigastus pikaajalise tervisekahjustuse kestusega vähemalt neli kuud. Järelikult oli tegemist raske tervisekahjustusega. Pole kahtlust, et M.M. sai vigastuse J. Helbre põhjustatud liiklusavarii tagajärjel. Täidetud on

§ 423lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused.

16. J. Helbre pani liiklusnõuete rikkumised toime kergemeelsusest. Kuna J. Helbre nägi suunavööndeid eraldavat pidevat joont, pidas ta võimalikuks, et sõidab vastassuunavööndis. Tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis ta, et teisi autosid talle vastu ei sõida. J. Helbre oli kergemeelne ka M.M. ule raske tervisekahjustuse tekitamisel. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 4 17.

§ 423

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

J. Helbre süü on keskmisest väiksem: ta ei ületanud piirkiirust ega olnud alkoholi- või narkojoobes. Kuigi ta rikkus mitmeid liiklusnõudeid, seisnes etteheidetav tegu sõidu ajal vastassuunavööndisse kaldumises. Karistust kergendava asjaoluna saab arvestada süüdistatava kõrget iga – avarii toimumise ajal oli ta 79-aastane. Raskendavaid asjaolusid ei esine. J. Helbret on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Võttes arvesse J. Helbre süü suurust iseloomustavaid aspekte, sealhulgas karistust kergendavat asjaolu, on põhjendatud karistada teda rahalise karistusega 150 päevamäära. Kuivõrd 2022. aastal oli J. Helbre keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist 13,80 eurot, on rahalise karistuse suurus 2070 eurot. Lähtudes sellest, et J. Helbrel puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused, on põhjendatud see karistus jätta

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata – seda tingimusel, et J.

Helbre ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 18.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Praegusel juhul on karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ja ühiskonna turvalisuse tagamiseks põhjendatud J. Helbrelt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta. Tema poolt sooritatud kuritegu ja liiklusrikkumised näitavad, et ta suhtub liiklusreeglitesse kergemeelselt, olles seetõttu liikluses ohtlik. Arvestada tuleb sellegagi, et J. Helbre endal mingit süüd ei näe ning leiab, et avarii põhjustas hoopis kannatanu käitumine. Seetõttu tuleb süüdistatav mõneks ajaks liiklusest sõidukijuhina eemaldada. Ühiskonna jaoks ei ole vastuvõetav, kui kaasliiklejale raske tervisekahjustuse põhjustajale jäetakse juhtimisõigus alles. Põhjendatud on J. Helbrelt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 12 kuuks. Apellatsioonimenetlus

1. J. Helbre ning tema kaitsja vandeadvokaat K. Hänilene esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonid.
2. J. Helbre märgib, et ta ei ole enda süüditunnistamisega rahul. Kohtusse jäid kutsumata sündmuskohal käinud politseinikud. Esialgse otsusega polnud ta süüdi. Ülekuulamisel näidati talle fotosid, mida ta kohtus ei näinud. Avarii toimus tema suunavööndis. Õnnetuse jäljed kaotati ära. Tema masina all õli ei olnud, jupid olid aga auto ees, paiknedes suunaga Rõngu poole.
3. Kaitsja palub maakohtu otsuse tühistada ning J. Helbre õigeks mõista. Alternatiivselt taotleb kaitsja lisakaristuse tühistamist ning süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude vähendamist. Kaitsja argumendid on kokkuvõetult järgmised.
4. Nõustuda ei saa seisukohaga, justkui ei kahandaks ekspertiisiakti usaldusväärsust see, et sündmuskoha vaatluse teostamise ajaks olid autodetailid tee serva pühitud. Kuna autode vigastusi ei ole pärast avariid täpsemalt uuritud, ei ole teada, millisest autost ja mida võis avarii tulemusena lekkida. Fikseeritud pole ka vedelikujälje asukohta. Eksperdi seisukoht, justkui võinuks vedelik kokkupõrke ajal teele paiskuda vigastatud sõiduki jahutussüsteemist, jääb oletuslikuks. Pole tõsikindlalt tuvastatud, et vedelik paiskus välja just kokkupõrke hetkel ning jahutussüsteemist. Seetõttu ei saa ilma kahtlusteta väita, et kokkupõrge toimus J. Helbre suunavööndis. Eksperdiarvamuse seab kahtluse alla ka ekspertiisiaktis järeldatu, mille 5 kohaselt liikus sõiduauto Ford kokkupõrke hetkel oluliselt kiiremini sõiduautost Nissan – nii kannatanu kui süüdistatav väidavad, et kumbki sõitis kiirusega 70 km/h. Kuivõrd ekspertarvamus ei anna objektiivseid ja adekvaatseid vastuseid, taandub tõendianalüüs sisuliselt M.M. u ja J. Helbre ütluste hindamisele. J. Helbrel on autojuhina pikaajaline laitmatu renomee, samuti professionaalse juhi pädevus. Pole ühtegi asjakohast argumenti, mis võimaldaks ilma täiendavate tõenditeta J. Helbre ütlused ebausaldusväärseks lugeda või nendele M.M. u versiooni eelistada. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
5. Lisakaristuse mõistmine ei ole põhjendatud. Kohtuotsusest ei selgu, millistel asjaoludel leidis kohus, et J. Helbre jätkab liikluseeskirjade rikkumist. J. Helbre on 80aastane, tal on pikaajaline mootorsõiduki juhtimise kogemus. Kuna praegune juhtum on esmakordne, ei iseloomusta senine elukäik teda ohtlikuna. Süü mittetunnistamine ei anna alust järeldada, et ta on enda ja teiste jaoks liikluses ohtlik. Liiati ei toimunud liiklusnõuete rikkumine tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Lisakaristuse pikkus pole proportsioonis J. Helbre süü suurusega.
6. Arvestades J. Helbre sissetuleku suurust (600–700 eurot) ning asjaolu, et sellest kulub ainuüksi ravimitele 100 eurot, käib menetluskulude hüvitamine talle üle jõu. Seetõttu palub kaitsja J. Helbrelt välja mõistetud menetluskulude summat vähendada.
7. Prokuratuur leiab, et J. Helbre ja tema kaitsja apellatsioonid on põhjendamatud ning palub need rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatav pani ettevaatamatusest toime liiklusnõuete rikkumise, mis päädis teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekkimisega. Sellegipoolest on esimese astme kohus

§ 423

lg 1 subjektiivse koosseisu tuvastamisel eksinud, mistõttu muudab kolleegium selles osas vaidlustatud kohtuotsuse põhjendusi. Tähelepanu väärivad kaitsja argumendid J. Helbrele karistuse mõistmise osas, mis toovad endaga kaasa J. Helbrele mõistetud lisakaristuse kergendamise. Ringkonnakohus keskendub kõigepealt teo tõendatuse osas esile kerkinud küsimustele (I) ning annab seejärel tuvastatud faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu (II). Seejärel käsitleb apellatsioonikohus maakohtu eksimusi lisakaristuse mõistmisel (III), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IV) ning lahendab menetluskulusid puudutavad küsimused (V). I

1. Maakohus tuvastas faktilised asjaolud peaasjalikult nii, nagu need on kirjas süüdistuses. J. Helbre kaldus enda poolt juhitud mootorsõidukiga Ford Mondeo
2. juuli 2023 hommikul kella 7 paiku Rõngu-Otepää-Kanepi maantee
3. kilomeetril vastassuunavööndisse ning põrkas seal kokku talle vastu liikunud sõiduautoga Nissan Qashqai. Kokkupõrke tagajärjel sai sõiduautot Nissan Qashqai juhtinud M.M. lülisamba II nimmelüli purustusmurru, mis põhjustas tervisekahjustuse kestusega vähemalt neli kuud. Üksnes sobimatu sõidukiiruse valikut maakohus J. Helbrele ette ei heitnud – kohus pidas nimelt võimalikuks, et J. Helbre kaldus vastassuunavööndisse muu asjaolu (nt tähelepanematuse) tõttu. 6
4. Kuivõrd esimese astme kohus on J. Helbre süüditunnistamise aluseks olevad faktilised asjaolud nõustumisväärsel viisil tuvastanud, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu sellekohaseid põhjendusi üle korrata. Selle asemel piirdub kolleegium apellatsioonides esitatud argumentidele vastamisega.
5. Ringkonnakohtu meelest luges maakohus õigustatult ebausaldusväärseks J. Helbre ütlused osas, mille kohaselt olevat hoopis M.M. vastassuunavööndisse kaldunud. Kohtupraktikas on selgitatud, et tõendi usaldusväärsus tähendab kohtu veendumust, et tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses taasesitada (RKKKo 3-1-1-89-12, p 14). Asudes tõendeid KrMS §-s 61 sätestatu järgi hindama, kõrvutas maakohus J. Helbre ütlusi teiste asjas üle kuulatud isikute poolt räägitu ning sündmuskoha olustikku kirjeldavate vaatlusprotokollide ja piltidega. Süüdistatava ütlused ei võimaldanud kuriteosündmust rekonstrueerida. Süüdistatava ütluste paikapidavuse lükkavad ümber sündmuskohal jäädvustatud olustik ühes teiste tunnistajate poolt kirjeldatuga. Sellegipoolest on J. Helbre ütlustele toetudes võimalik tuvastada seda, kuidas ta juhtunut tajus. Viimane on abipakkuvaks kriteeriumiks subjektiivse koosseisu tuvastamisel.
6. Erinevalt J. Helbre versioonist on M.M. u ütlused usaldusväärsed: need haakuvad teiste tõenditega ning on ka eluliselt usutavad. Eelduslikult jälgis ta kokkupõrke eel sõiduteed tavapärasest tähelepanelikumalt, kuna ta kavatses peagi alustada manöövrit – keerata paremale. M.M. u sõnul märkas ta ühtäkki, et vastutulev sõiduk liigub täielikult tema (s.o kannatanu) suunavööndis (KoTo lk 92 ja 92 pd). Kuna J. Helbre liikus M.M. ule vastu teiselt poolt kurvi, polnud kannatanul võimalik juba varem seda märgata. Kuna ükski teine tõend M.M. u ütluste usaldusväärsust kahtluse alla ei sea, talitas maakohus veatult, kui eelistas kannatanu ütlusi faktiliste asjaolude tuvastamisel J. Helbre kaitseversioonile.
7. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja kriitikat ekspertiisiakti usaldusväärsuse osas. Tuleb tõdeda, et sündmusele reageerinud päästjate tegevus on liiklusõnnetuse uurimist raskendanud: päästemeeskond kattis avarii tagajärjel tee peale lekkinud vedeliku(d) absorbendiga ning harjas laiali paiskunud killud tee äärde. Siiski ei muutnud selliselt ümber kujundatud sündmuspaik ekspertiisi läbiviimist võimatuks. Ekspertiisiaktis märgitu kinnitab, et eksperdile esitatud lähteandmed olid järelduste tegemiseks piisavad: arvestatud on sündmuspaiga olemust ja olustikku, kokkupõrkes osalenud sõidukite avariijärgset paiknemist ning vigastusi ühes sõiduteele sattunud vedelikujälgedega. Ekspert järeldas loetletud lähteandmete põhjal, et kokkupõrge leidis aset M.M. o poolt juhitud sõiduki suunavööndis. See muudab ainetuks kaitsja väite, justkui olnuks eksperdile esitatud materjal ebapiisav või tinginuks ebaõiged järelmid. Ringkonnakohus ei näe põhjust eksperdiarvamuses kahelda.
8. Ekspertiisiaktis on märgitud: „[F]otodelt on [--] sõltumata asjaolust, et sõiduteed on päästeameti töötajate poolt puhastatud, näha üheselt tuvastatav vedelikujälg, mis algab sõiduauto Nissan suunavööndist ja suundub kokkupõrke järgselt seiskunud sõiduauto Ford alla ja laieneb sõiduauto Ford suunas.“ (KoTo lk 37). Sündmuskohal tehtud fotodelt ilmneb, et tee peal paiknevad vedelikujäljed on kaetud küll puisteainega, kuid nende n-ö vedelikunirede trajektoorid on selgesti eristatavad: laigud ulatuvad kummagi sõidukini ning jõuavad omavahelise kattuvuse järel välja M.M. o poolt juhitud sõiduki suunavööndisse (KoTo 32–35). Vedelikujälgede täpse asukoha fikseerimata jätmine ei kahanda nende tõendamisväärtust, sest piltidelt on nende alguskoht selgelt eristatav. Kolleegiumi meelest osutab vedelikujälje alguspunkt ühemõtteliselt avarii toimumisele selle alguspunktis, s.o vastassuunavööndis. Seda järeldust ei lükka ümber ka ebaselgus, milline vedelik teele valgunud oli – fotod näitavad, et kummastki autost oli tee peale vedelikku lekkinud (KoTo lk 7 32). Kuna mõlema sõiduki esiosa sai kokkupõrke tagajärjel tugevasti kahjustada (KoTo lk 35 ja 45), on loogiline järeldada, et purustusi said ka sõidukite jahutusradiaatorid, mille tagajärjel tilkus mõlemast sõidukist jahutusvedelikku.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on tõenäoline, et vedelik lekkis tee peale liiklusavarii käigus. Võimalust, justkui võinuks täpselt tuvastamata jäänud vedelik (mootoriõli, jahutusvedelik vms) olla tee peal juba varem ehk enne õnnetuse toimumist, kolleegium tõenäoliseks ei pea.
10. Kirjeldatud lähteandmetele toetudes analüüsis ekspert liiklusõnnetuse asjaolusid arvutisimulatsiooni abil – toimikusse lisatud animatsioon võtab ringkonnakohtu meelest juhtunu kulgemise usutaval viisil kokku (KoTo lk 40, DVD-R plaat). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole ekspert läinud kannatanu ütlustega vastuollu, kui järeldas, et kokkupõrke hetkel liikus sõiduauto Ford sõiduautost Nissan oluliselt kiiremini. Kuigi M.M. o arvates oli tema juhitud auto sõidukiirus kokkupõrke ajal tõepoolest ca 60–70 km/h (KoTo lk 92) – mis vastab J. Helbre poolt päästeametnik E.P. ile enda kiiruseks väidetule –, ei välistanud kannatanu võimalust, et see võis olla pakutust sootuks väiksem (KoTo, lk 93 pd). Nähtavasti osutuski see J. Helbre sõidukiirusest oluliselt väiksemaks. Esiteks märkas kannatanu üksnes „natuke enne avariid [--] ühte autot enda sõidusuunas sõitmas [--] otse [--] minu sõidusuunas ja järgmine mälestuspilt on see, et autod olid vastakuti ja rohkem mälestusi mul õnnetusest ei ole.“ (KoTo lk 92 pd). Sellises olukorras on loogiline järeldada, et M.M. o vajutas suure tõenäosusega instinktiivselt pidurit, vähendades seeläbi kokkupõrke toimumise hetkeks olulisel määral tema poolt juhitud mootorsõiduki kiirust.
11. Põhjendatuks ei saa pidada J. Helbre kriitikat politseiametnike küsitlemata jätmises. Kuna sündmuskohale saabunud patrullpolitseinikud asusid avariipaigas tõendeid koguma, poleks nende poolt tajutut saanud KrMS § 66 lg 2 kohaselt tõendina kasutada. Menetleja ei saa olla üheaegselt nii tõendi allikas kui tõendite hindaja (vt RKKKo 3-1-1-29-05, p 7). Väide, justkui jäänuks osa avariipaigas tehtud fotodest kohtule esitamata, jääb sisutühjaks ega kummuta maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut. Ebaselgeks jääb ka viide, justkui polnuks süüdistatav esialgse otsusega süüdi – tõenäoliselt jäid patrullpolitseinikud avariipaigas äraootavale seisukohale ega käsitlenud teda seal kahtlustatavana. II
12. J. Helbrele heidetakse süüdistustekstis ette arvukate liiklusnõuete rikkumisi, sh väga üldist laadi LS § 14 lg-s 2 ja § 16 lg-s 1 sätestatud nõuetest üleastumist. Maksvusele pääsenud kohtupraktikas on selgitatud, et viidatud laiade sätete näol on tegemist ettevaatamatusdeliktidele omase üldise hoolsuskohustuse positiveerimisega seaduses, mis saab olla eraldi etteheite aluseks üksnes siis, kui ei esine mingeid spetsiifilisemat laadi rikkumisi – kui aga vastavad erinormid on olemas, ammendub kõnealuste üldiste sätete ebaõigus erinormides sisalduvas ebaõiguses (vt nt Tartu Ringkonnakohus 1-19-1175/54, p 123; Tallinna Ringkonnakohus 1-20-1414/45, lk 16). Ringkonnakohtu meelest saab J. Helbrele teha etteheite LS § 45 lg 1 (sõiduraja piires sõitmise kohustus) ja lg 7 (asulavälisel teel võimalikult sõidutee parema ääre lähedal sõitmise kohustus) rikkumistes. LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 järgi hooletusetteheite tegemine pole täiendavalt vajalik.
13. Maakohus järeldas õigesti, et

§ 423lg-s 1 sätestatud objektiivne koosseis on täidetud.

Kohtukolleegium ei asu maakohtu põhjendusi üle kordama. 8 38. Sellegipoolest tuvastas maakohus ebaõigesti subjektiivse koosseisu. Esimese astme kohus leidis, et J. Helbre pani teo toime kergemeelsusest (

§ 18

lg 2), sest ta nägi suunavööndeid eraldavat telgjoont, pidades seejärel võimalikuks, et sõidab vastassuunavööndis. Tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis ta siiski, et teisi autosid talle vastu ei sõida. Kohtukolleegiumi meelest ei võimalda olemasolev tõendikogum aga kahtlusteta järeldada, et J. Helbre pani tõepoolest tähele suunavööndeid eraldavat (pidev)joont. Pidades silmas J. Helbre selgitust, mille kohaselt sõitis ta enda arusaamise järgi oma suunavööndis ning täheldas tee peal lahtist killustikku, on võimalik, et ta ajas sõiduteed katnud ääre- ja telgjoone omavahel segi, sõites eksituse tõttu vales suunavööndis. Niisuguses olukorras võisid teepervel paiknenud lahtised kivid (kannatanu sõnul oli tee ääres kiviklibu – KoTo lk 93) tunduda süüdistatava jaoks tee peal asetsevat. Sellise mõttekäigu kasuks kõneleb seegi, et kokkupõrke asukoht külgnes n-ö bussitaskuga (s.o bussipeatuse teelaiendiga – KoTo lk 61), mida süüdistatav võis pidada vastassuunavööndiks. Ringkonnakohus tõlgendab märgitud kahtluse KrMS § 7 lg-le 3 tuginedes J. Helbre kasuks ning leiab, et viimane polnud teadlik, et ta sõiduautoga vastassuunavööndisse kaldus. Sellegipoolest oleks J. Helbre pidanud olema tähelepanelikum ja hoolsam, märkama teekattemärgistusi (äärejooni ja pidevjoont) ning püsima neist lähtuvalt enda suunavööndis: käibes vajaliku hoole ülesnäitamisel ei oleks tema juhitud mootorsõiduk kannatanuga kokkupõrkesse sattunud. J. Helbre oleks pidanud ette nägema ka seda, et tähelepanematu käitumine võib päädida liiklusõnnetusse sattumise ja kaasliiklejatele tervisekahjustuste tekkimisega. Järelikult oli J. Helbre liiklusnõuete rikkumisel ning raske tagajärje tekitamisel

§ 18lg 3 mõttes hooletu.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Sealjuures ei teki kolleegiumil asja materjalide pinnalt kahtlust, et J. Helbre sai täiel määral aru enda teo keelatusest ja oli võimeline vastavalt sellele arusaamisele enda käitumist juhtima. III
2. Maakohus talitas veatult, kui võttis karistust mõistes J. Helbre süü suuruse hindamisel arvesse asjaolu, et süüdistatav rikkus hoolsuskohustust tähelepanematusest, mille tagajärjel realiseeris ta küll

§ 423

lg-s 1 sätestatud koosseisu, kuid täitis selle leebema alternatiivi – kokkupõrke tagajärjel kannatada saanud M.M. ei saanud surma, vaid „üksnes“ raskelt viga. See on kooskõlas ringkonnakohtu õigusliku hinnanguga, mille kohaselt oli J. Helbre vastassuunas sõites hooletu, mitte kergemeelne. Esimese astme kohus arvestas õigustatult kergendava asjaoluna J. Helbre kõrget vanust (

§ 57lg 1 p 7) teo toimepanemise ajal.

Neil kaalutlustel mõistis maakohus J. Helbrele põhjendatult rahalise karistuse suurusega 150 päevamäära. Ringkonnakohtu meelest vastab see karistus – ühes selle liigi ja määraga – J. Helbre süü suurusele ning on kooskõlas kohtupraktikaga. 41. Ringkonnakohtu meelest tingib J. Helbre tegu ühes teda iseloomustavate asjaoludega talle

§ 50

lg 1 p 1 järgi lisakaristuse mõistmise – s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Ei saa eitada, et J. Helbre senine juhistaaž on olnud pikaaegne ning n-ö plekitu: aastakümnete jooksul pole teda liiklusrikkumiste eest karistatud. Sellegipoolest ei saa mööda vaadata liiklusõnnetuse tehioludest: J. Helbre kandus tähelepanematusest üle suunavööndeid eraldava pidevjoone, põrgates vastassuunavööndis kokku seal sõitnud sõiduautoga. Pidades silmas tee kurvilisust ning sellel toimunud liiklustihedust, näitab vastassuunavööndisse kaldumine, et J. Helbre võib autoroolis käituda võrdlemisi tähelepanematult. Veelgi enam – liiklusõnnetusesse sattumise järel pole süüdistatav näinud endal vähimatki rolli selle tekkes ega pea ennast ohtlikuks. See viitab liigsele enesekindlusele, mis võib aga päädida riskeeriva sõidustiili jätkamisega. Hoolimata J. Helbre väiksemapoolsest süü suurusest, kergendava 9 asjaolu esinemisest ning tõsiasjast, et süüdistatav oli hooletu mitte kergemeelne, tuleb kolleegiumi meelest J. Helbrelt siiski lisaks põhikaristuse mõistmisele võtta ära ka juhtimisõigus. Üksnes juhtimisõiguse ajutise äravõtmise abil on võimalik teda suuremale hoolsusele mõjutada. Seega talitas esimese astme kohus õigesti, kui võttis J. Helbrelt lisakaristusena juhtimisõiguse ära – ometi tegi kohus kaalutlusvea, kui otsustas seda teha 12 kuuks. Kolleegiumi meelest ületab sedavõrd pikk aeg J. Helbre süü suurust, sattudes seeläbi vastuollu ka lisakaristuse mõistmise praktikaga. 42. Lähtudes J. Helbre väiksemapoolsest süü suurusest, kergendava asjaolu esinemisest ning eripreventiivsetest kaalutlustest – peaasjalikult J. Helbre suhtumisest juhtunusse – ühes õiguskorra kaitsmise huvidega, võtab ringkonnakohus J. Helbrelt

§ 50lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse ära 6 kuuks.

Juhul, kui J. Helbre soovib viidatud ajavahemiku järel juhtimisõiguse taastada, tuleb tal LS § 129 lg 1 kohaselt sooritada uuesti ka liiklusteooria eksam. IV

1. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 3 ja 4, § 338 p-dest 2 ja 4, § 340 lg 2 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse osas, millega esimese astme kohus võttis J. Helbrelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 12 kuuks. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega võtab J. Helbrelt juhtimisõiguse ära 6 kuuks. Samuti muudab apellatsioonikohus vaidlustatud kohtuotsuse põhiosa, milles maakohus tuvastas, et J. Helbre oli kergemeelne – selles osas tuleb maakohtu otsuse motiivid asendada käesolevas otsuses (p-s 37) märgitud põhjendustega. Muus osas jääb vaidlustatud otsus muutmata. Pidades silmas seda, et kaitsja taotles apellatsioonis ka J. Helbrele mõistetud lisakaristuse tühistamist, hõlmab see karistuse kergendamisele suunatud taotlust – seetõttu kuulub kaitsja apellatsioon osaliselt rahuldamisele. J. Helbre apellatsioon jääb rahuldamata. V
4. Maakohus mõistis J. Helbrelt välja menetluskulud kogusummas 2629,59 eurot, jättes sellest 890 eurot riigi kanda: J. Helbre kohustuseks jäi tasuda liiklustehnilise ekspertiisi kulu 731 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud summas 98 eurot. Esimese astme kohus võimaldas J. Helbrel need kulud tasuda ühe aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (KrMS § 180 lg 3). Kaitsja palub riigi kanda jäävat menetluskulu summat täiendavalt suurendada. Ringkonnakohus ei pea seda aga põhjendatuks. Maakohus on juba J. Helbre majanduslikku seisu – tema vanaduspensioni suurust ning ravimitele kuluvat summat – arvesse võtnud ning sellest lähtuvalt välja mõistetavat summat vähendanud, samuti võimaldanud see tasuda ositi ühe aasta jooksul. Juhul, kui J. Helbre menetluskulude täieliku tasumisega toime ei tule, on tal võimalik tähtaja lõppedes taotleda menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist.
5. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluse kulu osas. J. Helbre kaitsja vandeadvokaat K. Hänilene taotleb maakohtu otsusega tutvumise (65 minutit) ja apellatsiooni koostamise (209 minutit) eest tasu summas 329 eurot, millele lisandub käibemaks 72,38 eurot. Ringkonnakohtu meelest on kaitsjatasu põhjendatud. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, jääb see summa KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 10