← Eesti

1-21-8803/138

Obsah (9)§ 268§ 7§ 339§ 363§ 361§ 310§ 185§ 175§ 186

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 3051 lg 2 kohaselt anda pooltele võimalus kõnesoleva asjaolu kohta arvamust avaldada ja tõendeid esitada.

  1. Ringkonnakohtu käsitlus jäätmete vastuvõtu turuhinna tuvastamisest ei võta arvesse selle teenuse eripära. Eestis on viis tavajäätmeprügilat ja kliendid lähtuvad prügila valikul valdavalt läheduse printsiibist. Lääne-, Hiiu-, Saare-, ja Pärnumaal pole prügilate konkurentsi ja seega on Paikre prügila seal eelistatud seisundis. Järelikult määrab selles piirkonnas jäätmekäitluse turuhinna just Paikre prügila, mitte kõigi Eesti prügilate hinnatase. Paikre prügila väravatasud olid võrdluses teiste prügilate tasudega madalamate seas. Kannatanu kahjuarvestus lähtub kokkuleppehindadest, millega olid nõus OÜ Paikre kliendid, kes tarnisid jäätmeid sarnastes kogustes ja samas piirkonnas, nagu seda tegi OÜ Koguja.
  2. Süüdistatavate teadlikkust sellest, et OÜ-ga Kogujaga kokku lepitud hinnad ei vasta turutingimustele, kinnitab asjaolu, et saades teada kriminaalmenetlusest, tehti süüdistatavate initsiatiivil kiiresti uus hinnakokkulepe. Sellega tõsteti OÜ Koguja jaoks olmejäätmete vastuvõtuhinda umbes 90% ning ehitus- ja lammutusjäätmete vastuvõtuhinda umbes 39%. Isegi pärast sellist hinnatõusu jäi OÜ Koguja ärimudel kasumlikuks.
  3. Ringkonnakohus alahindas kannatanu tulu teenimise tõenäosust olukorras, kus süüdistatavad ei oleks OÜ-ga Kogujaga lepinguid sõlminud. OÜ Koguja ärimudel põhines K. Rossmani ja O. Suti huvide konfliktis määratud vastuvõtuhindadel. Seetõttu sai OÜ Koguja pakkuda kannatanu mõjupiirkonnas klientidele jäätmete vastuvõtutasusid, mis olid turuhinnast soodsamad. Nii saadud konkurentsieelis võimaldas OÜ-l Koguja teenida vaheltkasu, mis jõudis lõpuks süüdistatavate kasutusse. OÜ Koguja korjas jäätmeid kokku piirkondadest, mis jäid Paikre prügila mõjualale ja seega polnud kannatanul äriliselt mõistlikku põhjust leppida OÜ-ga Koguja kokku oluliselt soodsamaid hindu kui teiste klientidega.
  4. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et kui OÜ Paikre oleks nõudnud OÜ-lt Koguja jäätmete vastuvõtu eest turuhinda, ei oleks OÜ Koguja tõenäoliselt tegutsenud. Samas ei tekitanud OÜ Koguja jäätmeid ise, vaid kogus need kokku klientidelt. Need kliendid asusid üldjuhul samas piirkonnas, kus teenust pakkus ka kannatanu. Seega olnuks kannatanul OÜ Koguja puudumisel 8

(16)1-21-8803 võimalik teenida tulu, võttes viimase tarnitud jäätmeid vastu teistelt vahendajatelt, kes oleksid maksnud suuremat tasu kui OÜ Koguja, või otse eraisikutelt, kes oleksid maksnud veelgi kõrgemat nn väravahinda. Paikre prügilale lähim prügila asub Väätsal. Jäätmeid sinna viies lisandunuks iga prügikoorma käitluskulule transpordikulu ligi 200 km pikkuse veo eest. Seega on alust arvata, et isikud, kelle jäätmeid OÜ Koguja kannatanule vahendas, toonuksid samad jäätmed OÜ Koguja puudumisel kas ise või mõne teise vahendaja kaudu just Paikre prügilasse. Prokuratuuri kassatsioon
  1. Prokuratuur taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega ringkonnakohus mõistis süüdistatavad õigeks, jättis kohaldamata konfiskeerimise asendamise ja jättis läbi vaatamata tsiviilhagi. Tühistatud osas palub prokuratuur jõustada maakohtu otsuse.
  2. Vaidlustades süüdistatavate õigeksmõistmist usalduse kuritarvitamises või sellele kaasaaitamises, märgib prokuratuur järgmist. Seda, et OÜ-l Paikre oli kindlusega piirnev ootus, et OÜ Koguja sõlmib lepingud ka kõrgemate hindadega, kinnitab O. Suti kiri OÜ-le Koguja hindade tõstmise kohta pärast seda, kui saadi teada kriminaalmenetlusest. Kuivõrd O. Sutt oli OÜ-ga Koguja seotud, siis kirjutas ta need hinnad sisuliselt iseendale. Seega lähtus ta sellest, et OÜ Koguja jätkab tegevust ka uute ja märksa kõrgemate hindadega. OÜ Paikre oleks võinud saada OÜ-lt Koguja sellele suuremale hinnale vastavat tasu juba varem. Siis olnuks OÜ Paikre tulu 59 600 eurot suurem. OÜ Koguja viis jäätmeid üksnes Paikre prügilasse. Väätsa prügila asub 95 km kaugusel. Seega on tõenäoline, et kui süüdistatavad poleks teinud tehinguid OÜ-ga Koguja, saanuks kannatanu rohkem tulu.
  3. Süüdistatavad olid ametiisikud ja nad tuleb süüdi tunnistada ka toimingupiirangu rikkumises. OÜ Paikre lepingud osaühingutega Koguja ja Pärnu Remondimeister ei olnud üksnes abistava iseloomuga. OÜ Paikre ülesanne oli jäätmete vastuvõtmine, töötlemine ja taaskasutamine. Selleks oli tal vaja tehnikat, mida renditi OÜ-lt Koguja ja mida parandas OÜ Pärnu Remondimeister. Mõlemad äriühingud olid seotud O. Sutiga ja mõlemad süüdistatavad said nendelt äriühingutelt lisasissetulekut. Süüdistatavate OÜ Paikre nimel tehtud otsused, mis olid seotud mh avaliku ülesande täitmisega, olid seega mõjutatud O. Suti ja K. Rossmani isiklikust majandushuvist. Järelikult oli korruptsioonioht, mille tõttu oli nende otsuste tegemine keelatud. Süüdistatavad said toimingupiirangu rikkumisega vara, mistõttu tuleb kohaldada konfiskeerimise asendamist. K. Rossmani kaitsja kassatsioonivastus
  4. Kaitsja palub jätta kassatsioonid rahuldamata.
  5. Kriminaalmenetluslikku tõendamisstandardit järgides ei ole tuvastatav, et OÜ-l Paikre olnuks võimalik võtta OÜ Koguja tarnitud jäätmeid vastu kõrgema hinnaga. Prokuratuur ega kannatanu ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal saaks hinnata OÜ Paikre hinnakujundusmehhanismi ja võrrelda OÜ-le Koguja määratud hindu teiste klientide hindadega. Kui OÜ Paikre ei oleks OÜ-lt Koguja jäätmeid vastu võtnud, oleks viimane viinud jäätmed kannatanu konkurendile ja kannatanu oleks tasust üldse ilma jäänud.
  6. Väär on kannatanu seisukoht, et ringkonnakohus oleks pidanud andma pooltele võimaluse esitada usalduse kuritarvitamise koosseisulise kahju kohta täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Niisugune kohtu selgitamistegevus läinuks vastuollu võistlevuse põhimõttega.
  7. Ringkonnakohus leidis õigesti, et OÜ-le Paikre Pärnu linnaga sõlmitud hankelepingu täitmiseks vajalike töövahendite hankimine ei olnud avalik ülesanne. 9
(16)1-21-8803 O. Suti kaitsja kassatsioonivastus
  1. Kaitsja palub jätta kassatsioonid rahuldamata.
  2. OÜ Koguja tasus kannatanule tarnitud jäätmete eest ja viimane sai sellest tulu. OÜ-l Paikre polnud kindlusega piirnevat ootust, et OÜ Koguja sõlminuks temaga lepingud kõrgema hinnaga. Kõrgema hinna küsimisel pakkunuks OÜ Koguja jäätmeid mõnele kannatanu konkurendile ja kannatanu tulu olnuks väiksem. Asjaolu, et OÜ-le Koguja määratud hind oli keskmisest hinnast mõnevõrra madalam, on põhjendatav sellega, et OÜ Koguja tarnitud jäätmed olid kvaliteetsed ja ta rentis kannatanule soodsalt tehnikat ja tööjõudu. Samuti soovis OÜ Paikre suurendada jäätmekäitluse mahtu, mistõttu pakutigi OÜ-le Koguja sobivaid hindu.
  3. aastal tõsteti OÜ-le Koguja hindu, kuna enne seda oli nii toimitud ka teiste klientide puhul. Pole alust väita, et kannatanu võinuks sama hinda küsida juba lepingute kehtivuse algusest. Kannatanu kahjuarvestus, millele prokuratuur tugineb, ei arvesta erinevust klientide toodud jäätmete kvaliteedis, sorteeritud materjalidest saadavas tulus ega ladestamiskuludes. OÜ Paikre ei olnud monopoolses seisundis ega kujundanud turuhinda. Pärnu teeninduspiirkonnas elavad või asuvad isikud ei olnud kohustatud kasutama OÜ Paikre teenuseid. OÜ Koguja kogus jäätmeid otse lõpptarbijatelt ja edastas need OÜ-le Paikre, võttes enda kanda jäätmete kogumise ja sorteerimise kulu. Ilma selleta poleks samad jäätmed pruukinud OÜ Paikre prügilasse jõuda.
  4. Nõustuda ei saa kannatanu väitega, et ringkonnakohtu otsus oli üllatuslik. Jäätmekäitluse turuhind on olnud kohtumenetluses keskseid vaidlusküsimusi. Kannatanul oli võimalus esitada turuhinna kujunemise kohta seisukohti ja tõendeid.
  5. O. Sutt ei olnud ametiisik ja talle ei laienenud toimingupiirangud. Tema tööülesanded OÜ-s Paikre ei võimaldanud tal teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsuseid või toiminguid ega osaleda nende kujundamises. Ühtlasi ei ole toimingupiirangu rikkumise süüdistuses nimetatud OÜ Paikre lepingute sõlmimine hõlmatud avaliku ülesande täitmisest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT (I) Usalduse kuritarvitamisest ja tsiviilhagist
  6. K. Rossmani süüdistatakse KarS § 2172 lg 1 järgi ja O. Sutti KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 järgi kokkuvõtlikult selles, et nende hoolsus- ja lojaalsuskohustusest tuleneva käitumisstandardi tahtliku rikkumise tõttu sõlmis OÜ Paikre lepingud, millega kohustus võtma OÜ-lt Koguja enda käitatavasse prügilasse jäätmeid põhjendamatult madala hinnaga. Selle tagajärjel jäi OÜ-l Paikre OÜ Koguja tarnitud jäätmekoguselt saamata tulu summas, mis ületab suure varalise kahju piirmäära.
  7. Ringkonnakohus mõistis süüdistatavad õigeks, kuna leidis, et süüdistuses kirjeldatud asjaolude põhjal ei saa piisava kindlusega järeldada, et K. Rossmanile ja O. Sutile etteheidetava tegevuseta saanuks OÜ Paikre vähemalt suurele kahjule vastava summa võrra rohkem tulu. Nii heitis teise astme kohus süüdistusele ette, et selles ei ole kirjeldatud asjaolusid, mis võimaldaksid kontrollida OÜ-ga Koguja kokkulepitud hindade majanduslikku mõistlikkust (nt vastavust turuhinnale). Samuti pidas apellatsioonikohus kuriteo koosseisulise kahju tuvastamise takistuseks seda, et süüdistuses toodud asjaolude põhjal ei saa järeldada, et ka siis, kui OÜ Paikre küsinuks OÜ-lt Koguja kõrgemat hinda või kui OÜ Koguja poleks tegutsenud, jõudnuksid süüdistuses nimetatud jäätmekogused Paikre prügilasse. Kolleegium ringkonnakohtu käsitlusega ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel. 10
(16)1-21-8803 44. Esmalt on apellatsioonikohus tõlgendanud liiga kitsalt kohtuliku arutamise piire (

§ 268lg-d 1 ja 5).

Sisuliselt heitis teise astme kohus süüdistusele ette põhjenduse puudumist selle kohta, miks on kahjuarvestuse aluseks võetud just niisugused võrdlushinnad ja miks saab pidada tõenäoliseks, et OÜ Koguja klientide jäätmed jõudnuksid (kõrgema vastuvõtuhinnaga) kannatanu prügilasse ka süüdistatavatele etteheidetava tegevuseta. Riigikohus on selgitanud, et süüdistuses tarvis asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea süüdistus sisaldama ega saagi sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. (Vt lähemalt RKKK 20.03.2024, 1-23-1763/24, p-d 21–23.) Kolleegiumi hinnangul ei välju usalduse kuritarvitamisega väidetavalt tekitatud kahju tuvastamine K. Rossmanile ja O. Sutile esitatud süüdistuse piiridest.

  1. Nagu apellatsioonikohus õigesti märkis, võib varaline kahju KarS § 2172 lg 1 mõttes seisneda ka saamata jäänud tulus (RKKK 02.05.2014, 3-1-1-23-14, p 11.1). Saamata jäänud tulu kui kuriteo koosseisulise tunnuse sisustamisel on lähtepunktiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg
  2. Selle kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (ls 1). Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (ls 2). Siiski saab vara suurenemise ootuse lugeda varaks üksnes juhul, kui selle realiseerumine on sedavõrd kindel, et niisugusele ootusele on omistatav majanduslik väärtus (viidatud 3-1-1-2314, p 11.1).
  3. Tsiviilõiguses lähtutakse arusaamast, et kuna saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine on tihti äärmiselt keeruline, peab VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTK 21.04.2021, 2-14-6942/143, p 13.2). Tulu saamise tõenäosus ja kannatanu kavatsus ning võimalus tulu saada on keskse tähtsusega ka saamata jäänud tulu kui kuriteo koosseisulise tunnuse kindlakstegemisel. Küll peab nende asjaolude tuvastamisel arvestama kriminaalmenetlusliku tõendamiskoormisega (vt ka RKKK 28.11.2022, 1-21-697/63, p-d 40–42). Saamata jäänud tulu kui koosseisutunnuse olemasolu ja suuruse peab tõendama prokuratuur, kusjuures kõrvaldamata kahtlused küsimuses, kas ja kui palju tulu oleks kannatanu süüdistatava õiguspärase käitumise korral saanud, tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKK 19.11.2004, 3-1-1-109-04, p-d 19–25). Teisalt tuleb silmas pidada, et ehkki in dubio pro reo-põhimõttest (

§ 7

lg 3) juhindudes tõlgendatakse tõsiselt võetavad kahtlused süüdistatavale soodsamas suunas, ei tohi tõendatusele esitada ülemäära rangeid nõudeid (RKKK 12.02.2021, 1-20-1301/35, p 12; 04.10.2024, 1-22-6710/83, p 23).

  1. Saamata jäänud tulu on alati hüpoteetiline ja see mõjutab ka niisuguse kahju kui süüteo koosseisulise tunnuse kindlakstegemist (vrd tagajärje tuvastamisega materiaalse tegevusetusdelikti korral, vt nt RKKK 29.12.2017, 1-15-6223/49, p 15; vt ka RKTK 08.01.2013, 3-2-1-173-12, p 20). Muu hulgas on saamata jäänud tulu (eelduste) tuvastamisel tavapärasest suurem roll normatiivsel hinnangul. Samas peab saamata jäänud tulu suuruse arvestamise metoodika vastama selle kuriteokoosseisu, mille tunnuseks saamata jäänud tulu on, kaitseeesmärgile.
  2. Süüdistuse väide, et K. Rossmani ja O. Suti tegevuse tagajärjel jäi OÜ-l Paikre saamata 128 420 eurot, põhineb OÜ-ga Koguja sõlmitud lepingutes sätestatud jäätmete vastuvõtuhinna võrdlusel hindadega, mille olid samal perioodil kannatanuga kokku leppinud kliendid, kes tarnisid Paikre prügilasse sarnases koguses sama liiki jäätmeid. Nendeks olid OÜ Harmet ehitusjäätmete puhul ja OÜ Pärnu Haldusteenused segaolmejäätmete puhul. Väidetavalt oli tegemist n-ö kliendiprofiililt OÜ-le Koguja kõige lähedasemate OÜ Paikre lepingupartneritega. Niisugune 11

(16)1-21-8803 saamata jäänud tulu arvestamise metoodika vastab praeguse juhtumi asjaoludel esmapilgul seaduse nõuetele. Vastupidise tõendamise koormis lasub järgmistel põhjustel ennekõike kaitsepoolel. 49.

§-s 7 ette nähtud süütuse presumptsioon ei välista teatud juhtudel tõendamiskoormise üleminekut süüdistatavale (RKÜK 17.02.2004, 3-1-1-120-03, p 29 ja RKKK 28.10.2011, 3-1-149-11, p 25). Näiteks peab kohtupraktika kohaselt enda väiteid tõendama või vähemalt menetlejale selleks reaalse võimaluse looma süüdistatav, kes tugineb sellele, et • ta kasutas äriühingust nõuetekohaste algdokumentideta välja makstud raha äriühingu huvides (RKKK 22.02.2015, 3-1-1-109-15, p 145); • tema tehingutel, mis ei vastanud turu tunnustatud tavale või olid eksitavad, leidusid siiski õigustavad põhjendused (RKKK 10.11.2011, 3-1-1-70-11, p 18.2); • tal oli hoolimata sellest, et raamatupidamisandmed viitasid tema juhitava äriühingu püsivale maksejõuetusele, põhjendatud alus arvata vastupidist (viidatud 3-1-1-49-11, p 25).

  1. TsÜS § 35 sätestab juriidilise isiku juhtorgani liikme lojaalsuskohustuse juriidilise isiku ees. Töötaja lojaalsuskohustus tööandja ees on ette nähtud TLS § 15 lg-s 1 ja § 16 lg-s
  2. Eeskätt keelab lojaalsuskohustus juhtorgani liikmel ja töötajal tegutsemise huvide konfliktis enda käsundivõi tööandjaga (vt ka RKTK 15.03.2017, 3-2-1-152-16, p 14). Esmalt peab niisugune keeld ennetama ohtu, et juhatuse liige või töötaja kasutab talle ametialaselt antud otsustusruumi iseenda või kolmanda isiku, mitte aga käsundi- või tööandja huvides ja tekitab nii viimasele kahju (vt ka RKTK 22.11.2019, 2-17-1725/117, p 15.1). Samal ajal teenib huvide konfliktis tegutsemise keeld ka eesmärki vältida tõendamisraskusi, mis tekivad olukorras, kus tuleb hinnata, kas ja kuivõrd kahjustas usaldussuhte ühe poole huvide konflikt teist poolt. Tsiviilõiguses väljendub see põhimõte osaühingu juhatuse liikme puhul näiteks ÄS § 181 lg 3 esimeses lauses, mis sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu (vt ka RKTK 26.04.2017, 3-2-1-26-17, p 10). Kolleegiumi hinnangul mõjutab tahtlik huvide konflikt üldjuhul ka kriminaalmenetluslikku tõendamiskoormist nende faktide osas, mida huvide konfliktis tegutsemise keeld on määratud ära hoidma.
  3. Kohtute tuvastatu kohaselt tegutses OÜ Koguja K. Rossmani heakskiidul O. Suti tegeliku juhtimise ja kontrolli all ning selle äriühingu varast tehti märkimisväärses summas väljamakseid mõlemale süüdistatavale. Seega tegutsesid süüdistatavad OÜ-ga Koguja jäätmekäitluslepingute sõlmimist korraldades, sh jäätmete vastuvõtuhinda määrates ilmses ja tahtlikus huvide konfliktis, rikkudes lojaalsuskohustust OÜ Paikre ees. Eeltoodust tulenevalt mõjutab see ka tõendamiskoormist küsimuses, kas ja kui, siis millise kahju kannatanu OÜ-ga Koguja sõlmitud jäätmekäitluslepingute tõttu sai.
  4. Olukorras, kus prokuratuur tõendab, et OÜ Paikre võttis OÜ-lt Koguja jäätmeid vastu oluliselt madalama hinnaga, kui ta küsis sarnastel asjaoludel mõnelt teiselt kliendilt, tähendab tuginemine OÜ-ga Koguja kokku lepitud hinna majanduslikule põhjendatusele aktiivset kaitseväidet. Selle tõendamise koormis lasub süüdistatavatel ja kaitsjatel. Järelikult on alusetu ringkonnakohtu etteheide, et prokuratuur ei ole esitanud kohtule piisavalt andmeid jäätmete vastuvõtu majanduslikult mõistliku hinna kohta. Praeguses asjas peavad sellised andmed esitama süüdistatavad ja kaitsjad, kui nad soovivad süüdistuses toodud kahjuarvestuse asjakohasuse kahtluse alla seada. 12

(16)1-21-8803
  1. Menetletavas asjas ongi esitatud kaitseversioon, mille kohaselt oli OÜ-le Koguja määratud madalam vastuvõtuhind äriliselt põhjendatud. Seda ennekõike OÜ Koguja tarnitud jäätmete kvaliteedi ja koguse tõttu, samuti tulenevalt OÜ Paikre soovist suurendada enda jäätmekäitluse mahtu ja geograafilist haaret. Lisaks olevat kokkulepitud hinda õigustanud lepingupoolte õigussuhete komplekssus, nt OÜ Paikre võimalus rentida OÜ-lt Koguja soodsalt tööjõudu ja seadmeid.
  2. Maakohus tuvastas, et väide OÜ Koguja tarnitud jäätmete kõrge kvaliteedi kohta on ülepaisutatud ega vasta tõele ja järelikult ei saa sellega õigustada ka madalamat vastuvõtuhinda. Niisamuti kummutas esimese astme kohus kaitseargumendi, et OÜ-le Koguja määrati keskmisest oluliselt madalam jäätmete vastuvõtuhind selleks, et OÜ Paikre saaks hõivata uusi teeninduspiirkondi. Kaitsjad vaidlustasid maakohtu need järeldused apellatsioonides, kuid ringkonnakohus OÜ-le Koguja määratud hinna ärilist põhjendatust sisuliselt ei analüüsinud, viidates ekslikult seda takistavatele puudustele süüdistuses.
  3. Ringkonnakohtu argumendi kohta, et süüdistuses nimetatud jäätmekäitluslepinguteta ei pruukinuks OÜ Koguja tarnitud jäätmed üldse Paikre prügilasse jõuda ja OÜ-l Paikre jäänuks sellelt jäätmekoguselt tulu teenimata, märgib kolleegium järgmist. Apellatsioonikohus ei lükanud ümber maakohtu järeldust, et OÜ Koguja oli sisuliselt nn puukfirma, mille abil süüdistatavad toimetasid osa OÜ Paikre potentsiaalsest tulust enda kontrolli alla. Sellest tulenevalt oli süüdistatavatele kättesaadav ka teave OÜ Koguja klientidest, kes soovisid prügilasse viimiseks jäätmeid ära anda. Käitunuksid süüdistatavad OÜ Paikre suhtes lojaalselt, saanuksid nad kõnesolevat teavet kasutades tarnida OÜ Koguja vahendatud jäätmed Paikre prügilasse ka muul viisil, kui OÜ Koguja majandustegevust arendades. Leides, et kõrgema vastuvõtuhinna korral ei oleks OÜ Koguja pruukinud jäätmeid Paikre prügilasse tuua, jättis ringkonnakohus käsitlemata ka maakohtu tuvastatu, et saades teada kriminaalmenetlusest, tõstsid süüdistatavad järsult OÜ-le Koguja kehtivaid jäätmete vastuvõtuhindu.
  4. Neil põhjustel rikkus ringkonnakohus

§ 339

lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust (

§ 268

lg-t 1 ja 5 ning § 7 lg-t 3), kui ta leidis, et süüdistuse põhjal ei saa kontrollida, kas ja kui, siis millise kahju süüdistatavad OÜ-ga Koguja jäätmekäitluslepingute sõlmimist korraldades kannatanule põhjustasid. Seetõttu tuleb süüdistatavate õigeksmõistmine vaidlusaluses usalduse kuritarvitamises ja sellele kaasaaitamises tühistada. Ühtlasi tuleb tühistada ka ringkonnakohtu otsustus kannatanu tsiviilhagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta. 57. Samas ei saa kolleegium rahuldada kassaatorite taotlust maakohtu otsuse osaliseks jõustamiseks. Kaitsjate apellatsioonides on usalduse kuritarvitamist puudutavaid väiteid, mida ringkonnakohus süüdistatavaid selles kuriteos õigeks mõistes ei käsitlenud, kuid mida tuleb kriminaalasja õigeks lahendamiseks hinnata. Riigikohtu poolt maakohtu otsuse jõustamise korral jääksid apellantide need väited vastuseta, sest Riigikohtul puudub pädevus asuda ise apellatsioone läbi vaatama. Ühtlasi on asjas vaja tuvastada faktilisi asjaolusid, mida Riigikohus

§ 363lg 5 kohaselt teha ei või.

Lisaks palub kannatanu teha osas, milles ringkonnakohus jättis tsiviilhagi läbi vaatamata, uue otsuse, millega rahuldataks hagi suuremas summas, kui seda tegi maakohus, s.o kannatanu apellatsioonis taotletud ulatuses. Sisuliselt taotleb kannatanu seega enda apellatsiooni läbivaatamist kassatsioonimenetluses. Nagu märgitud, sellist võimalust seadus ette ei näe. Neil põhjustel tuleb kriminaalasi usalduse kuritarvitamise süüdistuse vaidlusaluses osas, samuti küsimustes, mille lahendus ripub ära selle süüdistuse saatusest, tagastada uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 58. Kriminaalasja uuel arutamisel on tarvis silmas pidada muu hulgas järgmist. Maakohus luges usalduse kuritarvitamisega tekitatud kahju suuruseks 98 176 eurot 10 senti, mis on süüdistuses 13

(16)1-21-8803 märgitust 30 243 euro 90 sendi võrra vähem. Erinevalt prokuratuurist vaidlustas kannatanu apellatsioonis maakohtu kahju arvestamise metoodika. Seda aga vaid tsiviilhagi rahuldamise ulatuse, mitte usalduse kuritarvitamise koosseisulise kahju tuvastamise kontekstis. Seetõttu ei ole ringkonnakohus ka kannatanu kahjuarvestusega nõustumise korral menetluslikult pädev tunnistama süüdistatavaid süüdi usalduse kuritarvitamises suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus, sest niisuguse otsustuse tegemist pole üheski apellatsioonis taotletud (vt lähemalt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p-d 115–119). Samas ei ole välistatud tsiviilhagi rahuldamine kuriteo koosseisulist kahju ületavas summas (RKKK 16.11.2010, 3-1-1-83-10, p 32 ja 27.03.2014, 3-1-1-13-14, p 19).
  1. Enne käesolevat otsust ei pruukinud tõendamiskoormise jagunemine praeguses kriminaalasjas olla kohtumenetluse pooltele üheselt arusaadav. Seetõttu tuleb kriminaalasja uuel arutamisel ausa ja õiglase menetluse tagamiseks anda kohtumenetluse pooltele mõistlik võimalus arvestada käesoleva otsuse seisukohtadega, sh esitada täiendavaid argumente ja neid kinnitavaid tõendeid (vrd RKKK 10.05.2023, 1-20-2143/156, p 30). (II) Toimingupiirangu rikkumisest
  2. Prokuratuuri taotlus tühistada kasseeritud kohtuotsus ka osas, millega K. Rossman ja O. Sutt mõisteti õigeks KarS § 3001 lg 2 järgi, jääb tagajärjetuks. Ringkonnakohtu seisukoht, et OÜ Paikre majandustegevuseks – sh Pärnu linnaga sõlmitud halduslepingu täitmiseks – vajalike kaupade ja teenuste soetamine ei olnud osa äriühingule delegeeritud avalikust ülesandest, vastab täielikult nimetatud lepingule ja KVS § 2 mõttele. Nõustudes seega, et süüdistatavad ei olnud süüdistuses märgitud tehingute ettevalmistamisel ja tegemisel ametiisikud (KVS § 2 lg 1), ei korda kolleegium ringkonnakohtu asjakohaseid põhjendusi (vt kokkuvõtlikult käesoleva otsuse punkt 22).

§ 363lg 4 p-st 1 juhindudes lisab kolleegium vaid järgmist.

  1. Kõige üldisemalt peab korruptsioonivastane seadus tagama, et nii avalikku võimu ja sellel põhinevat mõju ning teavet kui ka avalikke ressursse kasutataks üksnes avalikes huvides, s.t korruptsioonivabalt (RKKK 11.12.2015, 3-1-1-98-15, p 61). Olukorras, kus avaliku ülesande täitmine on delegeeritud halduslepinguga eraõiguslikule isikule, saab selle ülesande täitmisena käsitada ennekõike eraõigusliku isiku niisuguseid otsused ja toiminguid, mis mõjutavad kas ülesande delegeerinud avaliku võimu kandja või puudutatud kolmandate isikute (nt avaliku teenuse tarbijate) huve. Avalikku ülesannet täitva eraõigusliku isiku majandustegevuse korraldamine osas, mis ei mõjuta vahetult halduslepingu teise poole ega puudutatud kolmandate isikute õigusi, ei ole avaliku ülesande täitmine KVS § 2 mõttes. Seda isegi mitte siis, kui eraõiguslik isik korraldab enda niisugust tegevust, mis on vajalik avaliku ülesande täitmiseks. Nagu ringkonnakohus õigesti selgitas, tähendaks vastupidine seisukoht ebaproportsionaalset sekkumist ettevõtlusvabadusse.
  2. Pärnu linn delegeeris
  3. jaanuari
  4. a lepinguga OÜ-le Paikre KOKS § 6 lg-st 1 ja JäätS § 70 lg-st 1 tuleneva avaliku ülesande osutada Pärnu linna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenust. Kohtud on tuvastanud – ja seda ei vaidlusta ka prokuratuur –, et lepingu kohaselt pidi OÜ Paikre hankima kõnesoleva teenuse osutamiseks vajalikud töövahendid ja materjalid enda kulul. Järelikult ei saanud asjaolu, et OÜ Paikre hankis nimetatud töövahendid ja materjalid süüdistatavatega seotud äriühingutelt, mõjutada halduslepingu teise poole (Pärnu linna) ega korraldatud jäätmeveo raames jäätmeid tarnivate isikute huve.
  5. Mõistes süüdistatavad toimingupiirangu rikkumises põhjendatult õigeks, toimis ringkonnakohus seaduslikult ka konfiskeerimise asendamist tühistades ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks 14

(16)1-21-8803 arestitud K. Rossmani bagi aresti alt vabastades. Küll aga tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada mh osas, millega vähendati O. Suti kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi summat maakohtu otsuses määratud 169 125 eurolt 19 sendilt 5500 eurole. Nimelt tagab see kohtulik hüpoteek ka ringkonnakohtu poolt läbi vaatamata jäetud OÜ Paikre haginõuet, mille kolleegium otsuse I osas märgitud põhjustel teise astme kohtule uueks arutamiseks saadab. Hüpoteegisumma tuleb paika panna kriminaalasja uuel arutamisel, olenevalt tsiviilhagi kohta tehtavast otsustusest. (III) Kokkuvõte ja kassatsioonimenetluse kulu 64. Eeltoodud põhjustel ning juhindudes

§ 361

lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

  1. juuli
  2. a otsuse osaliselt ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  3. Nagu eespool selgitatud, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada K. Rossmani õigeksmõistmises KarS § 2172 lg 1 järgi ja O. Suti õigeksmõistmises KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 järgi osas, mis puudutab osaühingute Paikre ja Koguja jäätmekäitluslepingute ettevalmistamist ja sõlmimist. Ühtlasi tuleb tühistada ka ringkonnakohtu otsustus jätta

§ 310

lg 2 alusel läbi vaatamata kannatanu haginõue OÜ-ga Koguja sõlmitud jäätmekäitluslepingutega tekitatud kahju hüvitamiseks.

  1. Lisaks tingib eelmärgitu ringkonnakohtu otsuse tühistamise osas, millega apellatsioonikohus tühistas süüdistatavatele maakohtu otsusega KarS § 64 lg 1 mõistetud liitkaristused, mõistis O. Sutile uue liitkaristuse ja määras K. Rossmanile uue katseaja ning vähendas tsiviilhagi tagava kohtuliku hüpoteegi summat maakohtu otsusega määratud 169 125 eurolt 19 sendilt 5500 eurole. Samuti tuleb tühistada ringkonnakohtu menetluskulu hüvitamise otsustus osas, mis puudutab enne apellatsioonimenetlust tekkinud kulusid.
  2. Ringkonnakohtu otsus jääb muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, mõistis süüdistatavad KarS § 3001 lg 2 järgi õigeks, tühistas konfiskeerimise asendamise ja vabastas K. Rossmani bagi aresti alt, samuti mõistis süüdistatavatelt välja viivise kannatanu 4700 euro suuruselt kahju hüvitamise nõudelt. Kolleegium ei muuda ka ringkonnakohtu apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise otsustust, kuna ringkonnakohus tuvastas õigesti

§ 185

lg 1 kohaldamise eeldused ja kolleegium ei pea vajalikuks muuta hinnangut apellatsioonimenetluse kulu suurusele.

  1. Kannatanu ja kaitsjad taotlevad menetlusosaliste kassatsioonimenetluse kulu – valitud kaitsjale või esindajale makstud tasu – hüvitamist. Kannatanu palub riigilt välja mõista 10 456 eurot (summa käibemaksuta, sest kannatanu on käibemaksukohustuslane). K. Rossmani kaitsja palub hüvitada enda kaitsealusele 1384 eurot 70 senti ja O. Suti kaitsja enda kaitsealusele 3361 eurot 10 senti. Kolleegium leiab, et K. Rossmani kaitsja taotlus tuleb rahuldada täies ulatuses, kannatanu ja O. Suti kaitsja taotlus aga osaliselt.
  2. Arvestades kassatsioonimenetluse mahtu ja kannatanu kassatsiooni argumentatsiooni keerukuse astet, ei saa

§ 175

lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks pidada ei selle kaebuse koostamise ajakulu (48,5 tundi) ega õigusteenuse tunnihinda (215,59 eurot ilma käibemaksuta). Lisaks nähtub taotlusest, et kassatsiooni koostamisega tegelesid kolm advokaati. Vaatamata kinnitusele, et advokaadid üksteise tööd ei dubleerinud, ei nähtu taotlusest ega selle lisast seda kinnitavaid andmeid, samuti ei viita kassatsiooni sisu põhjendatud vajadusele kasutada selle koostamiseks meeskonnatööd.

§ 175

lg 2 välistab võimaluse hüvitada kannatanule mitmele esindajale sisuliselt samade ülesannete täitmise eest makstud tasu (vt ka viidatud 1-20-3101/99, p 127). Lisaks tuleb arvestada, et kannatanu esindaja on osalenud kohtumenetluses algusest peale ja oli 15

(16)1-21-8803 seega kriminaalasja asjaoludega kursis. Kassatsioonimenetluse väliselt kohtutäituri pöördumisele vastamiseks kasutatud õigusteenuse maksumus, mille hüvitamist kannatanu samuti taotleb, ei ole kassatsioonimenetluse kulu

§ 186mõttes.

Kokkuvõttes peab kolleegium kannatanu kassatsiooni koostamise eest mõistliku suurusega esindajatasuks 5000 eurot (ilma käibemaksuta).

  1. O. Suti kaitsja kassatsioonivastus põhineb suures osas varasematel menetlusdokumentidel (kaitsja maakohtus peetud kohtukõne teesidel ja apellatsioonil). Sealjuures on kassatsioonivastuses korratud isegi mõningaid selliseid seisukohti, mis puudutavad tegusid, milles O. Sutt on ringkonnakohtu otsusega lõplikult õigeks mõistetud ja mille osas pole kassatsiooni esitatud. Samuti on vastuse mitmel leheküljel refereeritud tunnistajate ütlusi. Kassatsioonivastuses on asjatuid kordusi, näiteks argumenti, et OÜ-le Koguja määratud hindu õigustas tema tarnitud jäätmete kõrge kvaliteet, on veidi varieeruvas sõnastuses taasesitatud üha uuesti ja uuesti. Kokkuvõttes loeb kolleegium mõistlikuks tasuks kassatsioonivastuse koostamise ja esitamise eest 1500 eurot.
  2. Neil põhjustel mõistab kolleegium

§ 186

lg 1 alusel riigilt kassatsioonimenetluse kulu katteks välja 5000 eurot kannatanule, 1384 eurot 70 senti K. Rossmanile ja 1500 eurot O. Sutile. (allkirjastatud digitaalselt) 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.