Obsah (5)

§ 97§ 100§ 101§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-19905 Tsi

(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt kohtule esitatud sünnitunnistusest ja tõendist (dtl 6-7) on kostja hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et kostja hagejatega koos ei ela, lapsed elavad koos emaga. 5. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Pooled ei vaidle, et kostja ei ole hagejatele regulaarselt ülalpidamist andnud. 6.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti 2 poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot ning alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot. 7.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hagejad ei ööbi lahuselava kostja juures. 8. Tulenevalt

§ 101

lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Vaidlus puudub, et hagejad lapsetoetust ei saa, kuna nende elukoht ei ole Eestis (tulenevalt PHS § 4 lg 1). 9.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. 10.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: hageja I -alates 11.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 243,44 eurot kuus (200 + 43,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%)); -alates 01.04.2022 kuni 31.03.2023.a. 255,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%)); -alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024.a. 300,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%)); - alates 01.04.2024.a. 327,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%). hageja II -alates 11.01.2022 kuni 31.03.2022.a. 206,92 eurot kuus (243,44 - (243,44 x 15%)); -alates 01.04.2022 kuni 31.03.2023.a. 217,29 eurot kuus (255,64 - (255,64 x 15%)); -alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024.a. 255,28 eurot kuus (300,33 - (300,33 x 15%)); - alates 01.04.2024.a. 278,56 eurot kuus (327,72 - (327,72 x 15%)). 11.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 102

lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

§ 102

lg 2 III lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa.

1. Hagejad on välja toonud, et nende igakuised vajadused on keskmiselt vähemalt järgmised (dtl 229, 28, 156): kulu eluase transport hageja I 380,861 184+15 hageja II 380,86 184 1 so üür 258,33 GBP + council tax 34,4 GBP = 292,73 GBP; 292,73 GBP = 341,81 EUR (28.04.24 EKP kurss); 341,81 + dtl 156 nimetatud kommunaalkulud 18,84 EUR ja 12,91 EUR + internet 6,25 GBP = 7,30 EUR. 3 toit hügieen sidekulu kool huviharidus riided-jalanõud tervishoid meelelahutus, vaba aeg muu (juuksur, mööbel) kokku (eur/kuus) 160 8 6 68 33,282 20 20 55 15 965,14 160 8 0 8 264,47 20 20 55 15 1 115,33
2. Seoses eluasemega on hagejad välja toonud, et elavad majas neljakesi, koos hagejate ja nende emaga elab ka ema täisealine poeg, kulud on omavahel jaotatud selliselt, et poole üürist ja kommunaalkuludest maksab täisealine poeg ja teise poole hagejate ema (maksed pool üürist dtl 235). Nähtuvalt esitatud üürilepingust (dtl 234) on üür 1 550 naela kuus, st ühele hagejale langev osa on 258,33 naela (1 550 : 2 : 3). Seoses maja kasutamisega tuleb täiendavalt tasuda maksu 2 476,77 naela aastas (arve dtl 236), so 34,40 naela ühe hageja kohta kuus (2 476,77 : 2 : 3 : 12). Kommunaalkulude osas on esitatud ema maksed vee eest 55 naela kuus (dtl 240), so 18,33 naela hageja kohta; arve eeldatava gaasimaksumuse kohta aastas 916,44 naela (dtl 242), so 12,73 naela ühele hagejale langev osa kuus (916,44 : 2 : 3 : 12); arve eeldatava elektrimaksumuse kohta aastas 1 145,16 naela (dtl 241), so 15,91 naela ühele hagejale langev osa kuus (1 145,16 : 2 : 3 : 12); kodune internet maksab 25 naela kuus (maksed dtl 237), so 6,25 naela hageja kohta. Kohus tuvastab viidatud tõendite alusel, et kummagi hageja keskmine igakuine vajadus seoses eluasemega on 345,95 naela, so 403,96 eurot kuus.
3. Transpordikulude osas on hagejad välja toonud, et kulu tekib seoses rendisõiduki kasutamisega, mis on vajalik, kuna hagejad elavad väikeses linnas, kus on halvasti korraldatud ühistransport, aga laste huviringid ja trennid asuvad kõrvallinnas. Kohtule esitatu kohaselt on kulu rendimakseteks kokku keskmiselt 159,57 naela kuus (2 makset 151,92 gbp konto väljavõte al dtl 34, 2 makset 167,21 gbp dtl 239), kindlustus maksab 26,85 naela kuus (aastatasu 322,24 gbp, arve dtl 168), lisandub kulu kütusele. Esitatust on tõendatud kulu seoses auto kasutamisega keskmiselt 186,42 naela kuus. Veenev ei ole, et auto kasutamine on vajalik üksnes seoses laste sõidutamisega, jagades kulu kolmeks, on ühele kasutajale langev osa 62,14 naela. Kütusekulu osas on hagejad välja toonud, et see ema kulu seoses hagejate sõidutamisega on hinnanguliselt 150 naela kuus. Esitatud kontoväljavõttel (al dtl 34) on tähistatud kui toit ja bensiin, so kulutused tanklates, makse novembris 279,63 naela ja detsembris 642,05 naela, so keskmiselt 460,84 naela kuus. Kohtu hinnangul on usutav, et kogukulust tanklates on laste sõidutamisega seotud kütusekulu ca kolmandik, so 75 naela hageja kohta. Kohus ei nõustu kostjaga, et kulu sõidukile ei ole hinnatav põhjendatud vajadusena, sest tingimata ei pea sõitma autoga või osalema tegevustes teises linnas. Kohtu hinnangul tuleb vajaduste arvestamisel tuleb lähtuda eelkõige lapse vajadustest ja huvidest, mitte kohustatud vanema soovist kanda lapse ülalpidamisega seotud kulusid võimalikult väikeses mahus. Hagejad on täiendavalt välja toonud, et käivad koolis koolibussiga, mis maksab kummalegi 120 naela aastas (dtl 245), so 10 naela kuus. Kohus leiab, et hagejate põhjendatud vajadus seoses transpordiga on 147,14 naela ehk 172,11 eurot.
4. Esitatu kohaselt maksab hageja I kool 50 naela kuus (so 58,38 eur), esitatud konto väljavõte kajastab vastavas ulatuses makseid viitega koolile (al dtl 34). Istungil avaldatu kohaselt ei vaidle pooled, et kummagi hageja igakuine kulu seoses koolivormiga on ca 8 eurot kuus. Viimaste huvihariduse kohta esitatud täienduste kohaselt hageja I tegeleb fitnessiga, mis maksab 28,50 naela kuus ning hageja II tegeleb ujumisega, 15 trenni maksab 150 naela. Kohus leiab, et hageja I väidetud trennikulu ei ole tõendatud. Hageja I on esindanud vastava tõendamiseks makse 2 so 28,5 GBP 4 väljavõtte (dtl 243), millel märgitud andmed teavet selle kohta, mille eest makse on tasutud, ei sisalda. Hageja II kohta on esitatud laste ujumistrenni arve (dtl 244), millelt nähtuvalt 15 trenni maksab 150,30 naela. Arvestusega, et ujumas käiakse ca kord nädalas e 15 trenni jagub ca neljaks kuuks, on ühe kuu kulu ca 37,50 naela ehk 43,79 eurot.
5. Istungil avaldatu kohaselt ei vaidle kostja väidetud vajaduste ulatusele vastu seoses hügieeni- ja sidekuludega ning seoses riiete ja jalanõude soetamisega. Kohtu hinnangul on veenev, et kummagi hageja põhjendatud vajadus seoses toiduga on 160 eurot kuus. Võrdlusena on näiteks 2020.a. veebruaris avaldatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringus3 standardeelarve puhul leitud, et keskmine kulu toidule hageja I vanusegrupis on 107 eurot kuus ja hageja II vanusegrupis 133 eurot kuus, samas on toidukaupade hind käesolevaks ajaks oluliselt tõusnud. Seejuures on uuringus lähtutud ka eeldusest, et Eestis on koolitoit enamasti tasuta, kuid hagejate elukoht ei ole Eestis. Puudub alus arvata, et toidukaupade hinnad hagejate elukohas oleks võrreldes Eestiga oluliselt odavamad. Kohus leiab, et sarnaselt toiduga on vältimatuteks esmavajadusteks ka kulutused vajadusel apteegitarvete ostmiseks (nt vitamiinid, haigestumisel ravimid), samuti on vältimatu teha aeg-ajalt kulutusi juuksuris käimiseks, õppivale lapsele vajaliku mööblieseme soetamiseks vms. Hagejate vastavaks märgitu kohtu hinnangul tavapärast keskmist mõistlikku ulatust ei ületa. Kohus leiab, et laste esmavajadustena on hinnatavad mh mõistlikud kulud vabale ajale ja meelelahutusele, mis sisaldavad kulusid mänguasjade, raamatute, spordivahendite jms ostmiseks, taskuraha saamiseks ning tavapärases sotsiaalses suhtluses osalemiseks (nt sünnipäevad või ka kooliekskursioonid vms), milliste vajaduste ulatuseks võib hinnanguliselt pidada kuni 55 eurot lapse kohta kuus. Kohus asub seisukohale, et hagejate igakuised vajadused kokku on järgmised: kulu eluase transport toit hügieen sidekulu kool huviharidus riided-jalanõud tervishoid meelelahutus, vaba aeg muu (juuksur, mööbel) kokku (eur/kuus) hageja I 403,96 172,11 160 8 6 68 0 20 20 55 15 928,07 hageja II 403,96 172,11 160 8 0 8 43,79 20 20 55 15 905,86
6. Kostja on seisukohal, et kõik hagejate vajadused on võimalik täita nende poolt saadavate sotsiaaltoetuste arvel. Hagejad on välja toonud, et nendega seoses makstakse kokku lapsetoetust (child benefit) 39,90 naela nädalas (väljavõte laekumistest dtl 231), so 19,95 naela hageja kohta nädalas ehk 79,8 naela (ca 93,18 eurot) hageja kohta kuus. Hagejate esitatu kohaselt makstakse hageja emale toetust universal credit, kuna ta kasvatab üksi lapsi ning ei saaks töötada täiskoormusega tööl. Toetuse summa on iga kord erinev, seda mõjutab ema sissetulek eelmise kuu eest ja kommunaalkulude suurus. Keskmiselt on toetus 1 500 naela kuus. Nähtuvalt hagejate esitatud www.gov.uk väljavõttest (dtl 232) on universal credit toetus elamiskulude katmiseks madala sissetulekuga või töötutele isikutele. Hagejad on märkinud, et kui noorem laps saab 12aastaseks peab ema suurendama seaduse kohaselt oma töökoormust, mille tõttu toetus läheb väiksemaks, tegemist ei ole püsivalt ja tähtajatult makstava toetusega. Kohus lähtub ülalpidamiskohustuse hindamisel asjaoludest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohus leiab, et kui toetuse suurus on seotud lastega, on tegemist ka laste elamiskulude hüvitamiseks mõeldud 3 https://www.just.ee/media/491/download 5 toetusega. Jagades toetuse ema ja laste vahel võrdselt kolmeks, on kummagi lapse eluasemega seotud vajadused selle arvelt täielikult kaetud. Kohus ei nõustu kostjaga selle osas, et sihtotstarbelise toetuse arvelt peaks rahuldama laste muid vajadusi, mis toetuse otstarbega ei seondu.
7. Arvestades laste vajadustest maha eluasemega seonduva, on hageja I igakuised vajadused 524,11 eurot ja hageja II vajadused 501,9 eurot. Nendest omakorda on 93,18 eurot kummalgi kaetud lapsetoetusega, ülejääv osa on vastavalt 430,93 eurot hageja I ja 408,72 eurot hageja II. Jagades ülalpidamiskohustuse vanemate vahel võrdselt on kostjale langev osa 215,47 eurot hageja I ja 204,36 eurot hageja II, millised summad on väiksemad kui

§ 101-järgsed summad kogu asjassepuutuva perioodi vältel.

Et laste vajadus vanematelt ülalpidamise saamiseks on seoses eelnimetatud toetustega väiksem, on kohtu hinnangul mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla

§ 101järgse määra.

1. Kohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud kostja ülalpidamiskohustuse täiendav vähendamine seoses tema majandusliku seisundiga. Kostja on välja toonud, et tema sissetulek on 850 eurot kuus (ettevõtluskonto väljavõte dtl 109-110) Bolti sõitmisest, kõrgemalt tasustatud tööd ei saa leida, sest kostjal ei ole eriala ja ta ei valda eesti keelt. Kostja peab tasuma enda elukoha eest üüri 350 eurot kuus (üürileping dtl 112-116), lisanduvad kommunaalkulud ca 125 eurot kuus (arve dtl 119). Laste ema majanduslik seisund on parem.
2. Kohus on seisukohal, et ainuüksi sissetuleku väiksus või puudumine mõjuvaks põhjuseks, millega seoses oleks ülalpidamiskohustust võimalik vähendada alla

§ 101-järgse määra, ei ole.

Riigikohus on selgitanud, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras (3-2-1-11812, p 13), vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-17-16, p 11). Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (2-16-118651, p 18). Kostja on täieliku töövõimega tööealine isik. Keeleoskuse või eriala puudumine lastele ülalpidamise andmiseks piisava sissetuleku teenimist ei välista. Töötada on võimalik ka vastavat mittenõudvatel ametikohtadel, teha juhutöid, sõita Bolti vms, viimast kostja on ka teinud. Samuti on võimalik tegeleda ettevõtlusega. Kohtu hinnangul ei ole ülalpidamiskohustuse täiendav vähendamine alla

§ 101

-järgse määra võimalik ka tulenevalt laste ema väidetavalt paremast majanduslikust seisundist. Miinimumulatuses ülalpidamise andmine on lapsevanema kohustus sõltumata teise vanema majanduslikust seisundist.

1. Kohus asub seisukohale, et kostjal on kohustus anda hagejale I ülalpidamist 215,47 eurot ja hagejale II 204,36 eurot kuus. Kohus arvestab selguse huvides välja elatisevõlgnevuse otsuse tegemise seisuga. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatisevõlgnevuse perioodi 11.01.2022-30.04.2024 eest 5 963,65 eurot (jaan 22.a. 215,47:31x21p = 145,96 + 215,47 x 27 kuud) ning hageja II kasuks sama perioodi eest 5 656,16 eurot (jaan 22.a. 204,36:31x21p = 138,44 + 204,36 x 27 kuud) ning mõistab kostjalt alates 01.05.2024 vastavalt hageja I ja II kasuks välja igakuise elatise 215,47 eurot kuus ja 204,36 eurot kuus kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni.
2. Kohus leiab et põhjendatud ei ole elatiste väljamõistmine selliselt, et summa suureneb igal aastal 10% võrra. Esitatust ei nähtu, et käesoleva ajani oleksid hagejate vajadused vastavalt kasvanud. Samuti on suur osa hagejate vajadustest täidetud vajadusepõhise toetuse arvelt.
3. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuised elatised tuleb tasuda hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu
4. kuupäevaks. 6
5. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
6. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 7