Obsah (8)

§ 657§ 654§ 232§ 445§ 463§ 614§ 198§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 13.11.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-2497 Kohtuasi Tallinn, Võlvi tn 6 ko

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21).

Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei muuda ega täienda, nõustub ringkonnakohus põhjendustega ega korda neid (

§ 654

lg 6 koosmõjus

§-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Määruskaebuse väitel tuleks puudutatud isiku I vastuavalduse nõude aegumistähtaja algus määrata selle järgi, millal puudutatud isik I sai teada, et tema korterisse paigaldatud küttetorustik ei vasta projektile (s.o
3. a), mitte selle järgi, millal küttetorustiku paigaldamine lõpule viidi (s.o
4. a). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole puudutatud isiku I nõude aegumistähtaja kulgemise algusaja kindlaksmääramisel eksinud. Puudutatud isiku I korterisse paigaldati küttetorustik
5. a ja küttesüsteem (sh nii süsteem tervikuna kui ka puudutatud isiku I korteris asuv osa) töötas mitu aastat probleemideta. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik I oleks tema korterisse paigaldatud küttetorustikuga seoses enne
6. a nõudeid esitanud. Seega oli paigaldatud küttetorustik puudutatud isiku I jaoks üldjoontes vastuvõetav.
7. a juulis (s.o pärast seda, kui puudutatud isik I sai teada, et teistes korterites on küttetorustik paigaldatud mõnevõrra esteetilisemalt – teistes korterites lähevad torud otse läbi lae, mitte ei kulge osaliselt horisontaalselt lae all), esitas puudutatud isik I avaldajale nõude küttetorustiku paigalduse muutmiseks, tuginedes asjaolule, et olemasolev paigaldus ei vasta projektile. Avaldaja keeldus puudutatud isiku I nõuet täitmast. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et küttetorustikuga seotud nõuete esitamise aegumistähtaeg hakkas puudutatud isiku I jaoks kulgema ajal, mil torustik puudutatud isiku I korterisse paigaldati, mitte ajal, mil puudutatud isik I sai teada sellest, kuidas on torustik paigaldatud teistesse korteritesse või milline oli esialgne projekt. Puudutatud isikul I oli alates
8. a mitme aasta jooksul võimalik küttesüsteemi sobivust hinnata ja kaaluda, kas esitada nõudeid. Kahtluste tekkimisel oleks puudutatud isik I saanud küsida avaldajalt küttesüsteemi projekti. Praeguseks ajaks on tähtaeg nõuete maksmapanekuks möödunud.
9. Määruskaebuse väitel ei ole avaldaja nõude rahuldamiseks alust, kuna ei ole tõendatud, et kraanid puudutatud isiku I korteris asuvale torustikule paigaldas puudutatud isik I. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõendeid hinnanud nõuetekohaselt.

§ 232

lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ringkonnakohus peab põhjendatuks maakohtu järeldust, et kõiki asjas esile toodud asjaolusid ja seisukohti ning esitatud tõendeid kogumis arvestades ei ole usutav, et kraanid puudutatud isiku I korteris asuvale küttetorustikule oleks paigaldatud renoveerimistööde 9 2-21-2497 käigus. Pärast tööde valmimist tehtud fotodelt nähtub, et puudutatud isiku I korteris WC-s asuval küttetorustikul ei ole kraane (III kd, tl 170–171). Kohtutäituri 06.11.2020 fakti tuvastamise aktist (I kd, tl 8–9) ja G 18.03.2021 eksperdiarvamusest (I kd, tl 60 pöördel) nähtub, et torustikul on kraanid. C 20.12.2023 eksperdiarvamuses on märgitud, et torustikele paigaldatud kuulkraanid ei ole tavapärased ning teenivad ainult ühte eesmärki: sulgeda vee vool ülesminevasse püstikusse ja küttekehadesse (III kd, tl 139 pöördel ja tl 141). Avaldaja selgituste kohaselt, kuigi puudutatud isiku I korterit puudutav projektdokumentatsioon puudub, ei olnud küttesüsteemi renoveerimise projektis üldisemalt küttetorustikule kraanide paigaldamist ette nähtud (II kd, tl 156 pöördel ja tl 157), ning kraanide paigaldamine puudutatud isiku I korterisse oleks olnud tarbetu ja ebamõistlik (III kd, tl 168). Puudutatud isik I on küll väitnud, et ei ole tõendatud, et kraanid paigaldas just tema, kuid ei ole toonud esile asjaolusid ega põhjendusi, mille pinnalt saaks lugeda usutavaks, et kraanid paigaldati

1. a renoveerimistööde käigus või mingitel muudel puudutatud isikuga I mitteseotud asjaoludel. Võimaluse, et kraanid paigaldati juba renoveerimistööde käigus, lükkavad ümber avaldaja esitatud eelnevalt viidatud fotod küttetorustikust, millel kraane ei ole (III kd, tl 170– 171).
2. Määruskaebuses on märgitud, et mõlemad fotod (nii see, millel on torustik ilma kraanideta, kui ka see, millel on kraanidega torustik), olid avaldajal olemas juba enne kohtutäituri akti. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et avaldajal oleks foto kraanidega torustikust olnud olemas juba enne kohtutäituri 06.11.2020 fakti tuvastamise akti. Asja materjalide hulgas on ilma kraanideta fotod renoveerimistööde järgsest olukorrast, mille avaldaja esitas 20.03.2024 menetlusdokumendi lisana (III kd, tl 170–171), ja kraanidega fotod, mille on teinud kohtutäitur ja mis sisalduvad kohtutäituri 06.11.2020 fakti tuvastamise aktis (I kd, tl 8–9). Samuti on asja materjalide hulgas C 20.12.2023 eksperdiarvamuses sisalduvad fotod, mis on tehtud eksperdi paikvaatlusel
3. a oktoobris (III kd, tl 134 pöördel ja tl 141). Rohkem fotosid asja materjalide hulgas ei ole.
4. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse p-s 19.1 esitatud põhjendust, mille kohaselt avaldaja nõue ei ole aegunud, kuna avaldaja esitas kohtule avalduse 17.02.2021, kuid kuulkraanid paigaldati torustikule kõige varem
5. aastal (kuna varasemalt töötas küttesüsteem probleemideta). Asjaolust, et enne
6. aastat töötas küttesüsteem probleemideta, ei saa järeldada, et kraanid paigaldati kõige varem
7. aastal. Iseenesest võis kraanide paigaldamine toimuda ka varem, kuid kuni
8. aastani võidi kraane mitte kasutada. Eeltoodud täpsustus ei muuda aga ebaõigeks maakohtu järeldust, et avaldaja nõue kraanide eemaldamiseks ei ole aegunud. Enne
9. aastat ei olnud soojavarustusega probleeme ning usutavasti ei olnud avaldaja kraanide olemasolust teadlik. Kohustuse rikkumise kõrvaldamise nõude aegumine ei saa alata enne, kui rikkumine on toimunud ning isik, kelle suhtes rikkumine on toime pandud, on rikkumisest teada saanud.
10. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
11. Maakohus jättis 09.03.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kuni asja lõplikult lahendava määruse täitmiseni kehtima. Määruskaebuses taotles puudutatud isik I esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist. Määruskaebuses ei ole toodud põhjendusi, millest nähtuks puudutatud isiku I soov vaidlustada esialgse õiguskaitse abinõu jõusse jätmist eraldiseisvalt ka juhul, kui määruskaebus jääb rahuldamata. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu otsustuse maakohtu 09.03.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtima jäämise kohta. Esialgse õiguskaitse abinõu jääb

§ 445

lg 2 alusel (koosmõjus

§ 463

lg-ga 2 ja § 477 1 lg 2 teise lausega) kehtima kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. 10 2-21-2497 20.

§ 614

lg 1 järgi kuuluvad korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul menetlusosaliste hulka asjassepuutuvad korteriomanikud ja korteriühistu. Kuna praeguses asjas puudutab vaidlus korteriomanike kaasomandi eset, tuleb menetlusosalistena kaasata kõik korteriomanikud.

§ 198lg 3 esimese lause järgi kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel.

Ringkonnakohus kontrollis kinnistusraamatu andmeid korterelamus asuvate korteriomandite omanike kohta. Kuna korteriomandi nr 36 omanik on alates 22.10.2024 muutunud, asendab ringkonnakohus seni menetluses osalenud puudutatud isiku W tema õigusjärglase X.R ’ga, kes on korteriomandi nr 36 uus omanik. Õigusjärglase poolt menetluse ülevõtmise korral saab õigusjärglane menetlusosaliseks oma õiguseellase asemel – see tähendab, et õigusjärglane võtab menetluse üle sellises seisus, nagu see on. Muu hulgas on õigusjärglane seotud oma õiguseellase poolt menetluse käigus tehtud menetlustoimingutega, sh tema poolt omaks võetud asjaolude ja tehtud avaldustega. Asja materjalid tehakse õigusjärglasele nähtavaks e-toimikus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai W ringkonnakohtu 10.09.2024 kirja, millega kohus määras menetlusosalistele tähtaja määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude nimekirjade esitamiseks, kätte 22.09.2024. Seega möödus menetluskulude nimekirjade esitamiseks antud tähtaeg enne korteriomandi omaniku muutumist ja ringkonnakohus ei määra uuele omanikule uuesti menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega. 21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel jätta puudutatud isiku I kanda.

Avaldaja ega ülejäänud puudutatud isikud ei esitanud ringkonnakohtule määruskaebemenetluse kulude nimekirja, mistõttu tuleb eeldada, et neil menetluskulusid ei tekkinud, ning avaldaja ja puudutatud isikute menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks vajadus puudub. (allkirjastatud digitaalselt) 11