Obsah (7)

§ 263§ 424§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2019.a Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7027 (kohtueelses menetluses 18231603047) Kohtunik Vi

§ 263

lg 1 p 2 ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav H.A Isikukood: XXX; elukoht: xxx; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskeriharidus; töökoht: xxx OÜ Tõkend H.A peeti KrMS § 217 alusel kinni 22.12.2018.a. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kriminaalkorras karistamata. Eva Rivis (loobus kohtuistungil) Karistatus Kaitsja Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada H.A

§ 263

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Tunnistada H.A

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada H.A karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 (üks) päev (22.12.2018.a) ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 5.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (1 aasta 5 kuud ja 29 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et H.A ei pane temale määratud 2 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes:  elama aadressil xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on H.A kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 7.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on H.A kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 8.

§ 78

p 1 alusel arvestada H.A-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

1. oktoobrist
2. a.
3. H.A’i suhtes tõkendit kohaldatud ei ole.
4. H.A-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 182,40 (ükssada kaheksakümmend kaks ja nelikümmend senti) eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot.
5. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb H.A ’il tasuda riigituludesse hüvitatavad menetluskulud kokku summas 992,40 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuuliselt 82,70 eurot.
6. Asitõenditena 3 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
7. Asitõendina relvataoline ese, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlass – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
8. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista H.A-lt tsiviilhagi summas 500 eurot kannatanu M. A. kasuks. Summa tasuda M. A. arveldusarvele xxx SEB pangas.
9. Kannatanu K.T. esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju osas summas 250 eurot, mille H.A on täies ulatuses tasunud. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700053682 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-7027“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 EDASIKAEBE KORD Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
10. peatüki
11. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU H.A ’it süüdistatakse selles, et tema 22.12.2018 kella 02 paiku xxx tankla juures rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, nimelt ähvardas M. A. relvataolise esemega, sihtides teda läbi avatud autoakna, küsides samal ajal korduvalt „tuld on“. Pärast eitava vastuse saamist hakkas ära sõitma, kuid enne seda tulistas veel M. A. sõiduautot Toyota Prius, reg nrxxx, millise klaasile tekkis täke. Sellise tegevuse tõttu tundis M. A. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Peale selle 22.12.2018 kella 02.15 paiku xxx asuvas xxx tanklas rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, nimelt avas K.-A. P. sõiduauto ukse ja küsis Iphone laadijat. Saades eitava vastuse, võttis taskus relvataolise eseme ning ähvardas sellega kannatanut, sihtides sellega kannatanut kehasse ning korrates küsimust. Seejärel väljus taksost, pani relvataolise eseme taskusse, sisenes korraks tanklasse, kust koheselt väljus, istus uuesti kannatanu autosse, viskus esipaneelile, pani relvataolise eseme armatuurlauale ning avaldas soovi kannatanuga kusagile sõita. Pärast eitava vastuse saamist väljus kannatanu autost, istus ümber musta Range Roverisse, millega sõitis ära. Sellise tegevuse tõttu tundis K.-A. P. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Peale selle tema 22.12.2018 kella 02.20 paiku xxx ristmikul rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti 3 ühissõiduk/, nimelt valgusfoori taga seismise ajal koputas relvataolise esemega läbi avatud autoakna vastu oma musta Range Roveri ust, millist tegevust nähes tundis L. H.reaalset ohtu oma elule ja tervisele, kuna arvas, et tegu on tulirelvaga. Seejärel jätkas sõitu. Peale selle tema 22.12.2018 kella 02.20 paiku xxx teel rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, nimelt ähvardas K. T. ja R. T. relvataolise esemega, sihtides neid sõidu ajal läbi autoakna. Sellise tegevuse tõttu tundsid K. T. ja R. T. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Seega pani H.A toime

§ 263

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – avaliku korra raske rikkumise ehk avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud relvaga või relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Samuti H.A juhtis tahtlikult 22.12.2018 ajavahemikul kella 02.00-st kuni kella 02.28ni Tallinnas Lasnamäelt suunaga kesklinna kuni xxx mootorsõidukit Land Rover, Range Rover Sport, reg nr xxx, olles alkoholi joobeseisundis, (EKEI uuringuakti 21811T järgi etanooli 1,93 mg/g ±0,06, k=2), alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 1,87, mg/g, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid. Seega pani H.A toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

05.09.2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ülle Jaanhold, süüdistatav H.A ja tema kaitsja Eva Rivis kokkuleppe järgnevas.

§ 263

lg 1 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergeima karistuse kaetuks raskeimaga ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistus 22.12.2018 s.o 1 päev, seega ärakandmata karistus on 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust. Vastavalt

§ 74

lg-le 1 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle 4 katseajaks kooskõlas

§ 75

-ga pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 74

lg 3 alusel määrata katseajaks 2 aastat.

§ 75

lg 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (810 eurot) ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled kinnitasid 22.10.2019.a toimunud kohtuistungil, et jäävad kokkuleppe juurde Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. H.A kuulub

§ 263

lg 1 p 2 ja

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask kohtunik 5