2-23-13279/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) Vallo Kariler, (liikmed) Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-23-13279 Kohtuasi Q.G avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.12.2023 määrus Kaebuse esitaja ja liik Q.G määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja Q.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tiina Mölder Puudutatud isik S.F (isikukood XXX) Puudutatud isik T.T (isikukood XXX) Puudutatud isik E.H (isikukood XXX) S.F-i , T.T ja E.H riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Puudutatud isik K.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Maris Tekkel Menetlustoiming Kompromissi lõpetamine kinnitamine ja tsiviilasja menetluse RESOLUTSIOON
3. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-23-13279 Q.G ja K.D vaheline kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
4. Q.G ei kohustu tasuma K.D-le tsiviilasjas nr 2-23-13279 K.D kasuks välja mõistetud menetluskulusid summas 833 eurot (sh käibemaks); 1.
5. poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
6. Tühistada Harju Maakohtu 18.12.2023 määrus menetluskulude jaotuse osas osaliselt (resolutsiooni punkti 2 esimene lause) ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punktid 3, 4 ja 5) ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus. Harju Maakohtu 18.12.2023 määrus on jõustunud resolutsiooni punkti 1 osas ja punkti 2 teise lause osas.
7. Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud Q.G ja K.D endi kanda. 2-23-13279 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu menetluses oli Q.G (avaldaja, ema) avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.
9. Avaldaja esitas 28.11.2023 maakohtule avalduse avaldusest loobumiseks.
10. Maakohus võttis 18.12.2023 määrusega vastu avaldaja avalduse avaldusest loobumiseks ja lõpetas tsiviilasja nr 2-23-13279 menetluse (resolutsiooni p 1). Kohus jättis menetluskulud (v.a riigi õigusabi kulud) avaldaja kanda (resolutsiooni p 2 esimene lause). Riigi õigusabi kulud jäid riigi kanda (resolutsiooni p 2 teine lause). Kohus määras K.D (puudutatud isik, isa) maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 833 eurot (sh käibemaks) (resolutsiooni p 3), mille mõistis avaldajalt isa kasuks välja (resolutsiooni p 4). Maakohus kohustas avaldajat välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuma viivist seaduses ettenähtud määras (resolutsiooni p 5).
11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada resolutsiooni pide 2, 3, 4 ning 5 osas ja teha vaidlustatud osas uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
12. Maakohus jättis ringkonnakohtule. määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks
13. Avaldaja ja isa jõudsid kokkuleppele vaidluse lahendamiseks käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud tingimustel ja esitasid 16.12.2024 kohtule avalduse kompromissi kinnitamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi koosmõjus §-ga 659 jõustumata osas tühistada ning tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada.
15. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalised võivad hagita menetluse enne asjas jõustunud lõpplahendit TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi koosmõjus § 477 lg-ga 1 lõpetada kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause 2 2-23-13279 järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
16. Praeguses asjas esitas avaldaja määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada resolutsiooni punktide 2, 3, 4 ning 5 osas ja teha vaidlustatud osas uus määrus, millega jätta vanemate menetluskulud poolte endi kanda. Avaldaja ega ükski teine menetlusosaline ei vaidlustanud maakohtu määrust selle resolutsiooni p 1 osas, millega kohus võttis vastu avaldaja avalduse avaldusest loobumiseks ja lõpetas tsiviilasja nr 2-23-13279 menetluse. Avaldaja ei ole määruskaebuses vastuväiteid määrusele esitanud ka osas, millega maakohus otsustas, et lastele määratud riigi õigusabi esindaja kulud jäid riigi kanda. Järelikult on maakohtu määrus avaldusest loobumise vastuvõtmise ja lastele määratud riigi õigusabi esindaja kulude riigi kanda jätmise osas jõustunud. Seetõttu jäi asja läbivaatamisel ringkonnakohtus kohtuvaidlus alles üksnes vanemate menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise küsimustes. Vanemad esitasid ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe, millega nad leppisid kokku, et avaldaja ei kohustu tasuma laste isale tsiviilasjas nr 2-23-13279 isa kasuks välja mõistetud menetluskulusid ning et vanemate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, ei esine ringkonnakohtu hinnangul kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi. 9.
17. Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud kompromiss kinnitada, vaidlustatud määrus TsMS § 645 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punkti 2 esimene lause ning punktid 3, 4 ja 5) ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tühistatud osas lõpetada. Ülejäänud osas (resolutsiooni punkt 1 ja punkti 2 teine lause) on vaidlustatud määrus jõustunud.
18. Menetlusosalised kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
19. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja menetlusosaliste kokkuleppest jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ka kompromissiga hõlmamata menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 3 alusel menetlusosaliste endi kanda.
20. Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 10 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel õigus taotleda poole tasutud riigilõivu, s.o 5 euro tagastamist, esitades vastavasisulise avalduse kohtule. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
21. TsMS § 433 lg 1 ja § 645 lg 2 võimaldavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on menetlusosalised lühendanud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigust 1 päevale. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik 3