← Eesti

2-16-16451/171

Obsah (4)§ 540§ 659§ 172§ 543

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 29.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-16451 Tsiviilasi Saaremaa valla (vallav

§ 540lg 1 kohaldamise eeldused.

Oma tervislikust seisundist tulenevalt vajab puudutatud isik jätkuvalt paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hoolekandeteenusele kohtumääruse alusel. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

  1. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada või peatada puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine üheks aastaks, kohustades puudutatud isikut täitma peatamise ajal järgmisi kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid; mitte panema toime väär- või kuritegusid; kasutama talle määratud ravimeid; kasutama määratavaid abistavaid teenuseid (psühholoogiline nõustamine, tugiisiku teenus, erinevad teraapiaprogrammid; tegema spetsialistidega koostööd ja järgima nende soovitusi. Puudutatud isik tõi esile, et tema tervislik seisund ja käitumismustrid on paranenud. Viimasel ajal ei ole esinenud aktiiv- ega akuutravi psühhhiaatriakliinikus. Ta kasutab ravi ja on loobunud narkootikumidest ja alkoholist. Ta on nõus minema avatud hoolekandeteenusele ja näitama seal, et suudab õiguskuulekalt käituda. Ta ei nõustu seisukohaga, et kuna tema psüühikahäire ei kulge ägenemiste ja remissioonidega, vaid on püsiv seisund, mida pole võimalik ravimitega või muude ravisekkumiste abil oluliselt mõjutada, siis peaks ta jääma kogu eluks kinnisesse asutusse. Ravi saamine ja normaalse elukeskkonna tagamine on võimalik ka muude vähem piiravate meetmetega. Kui isikule on vajalik tugevdatud järelevalvega kontrollitud keskkond, siis selleks peab olema isiku ohtlikkus lähitulevikus olema kindel. Puudutatud isik ei ole ohtlik ei enda ega teiste suhtes. Tema seisund on ravi foonil oluliselt stabiliseerunud.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu.
  3. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 11.10.
  4. Puudutatud isik selgitas, et ei soovi enam kinnises asutuses viibida. Ta tahab näidata, et saab kergema režiimiga hooldekodus hakkama. Septembris 2024 toimunud vahejuhtumis polnud tema süüdi, teine klient ütles ema 3

(5)kohta halvasti ja viskas telefoni supi sisse, see ajas puudutatud isiku närvi. Üldse teised kliendid provotseerivad teda ja siis ta võib neile peksa anda. Psühhiaatri soovitusel läheb ta tegelikult oma tuppa ja kuulab muusikat. Puudutatud isik teab, et võtab unerohtu, magneesiumi ja rahusteid. Ta on alkoholist ja narkootikumidest loobunud, ei taha neid nähagi.
  1. Samuti andis arvamuse tegevusjuhendaja, kelle arvates läheb puudutatud isik kergesti endast välja. On läinud kallale ka, aga teda on siis provotseeritud. Muidu on puudutatud isik hästi kõvahäälne, pigem verbaalselt agressiivne. Ähvardab teisi ära tappa, aga tõenäoliselt ähvardusi täide ei vii. Puudutatud isik on väga töökas, vajab tööd. Teeb hästi käsitööd, joonistab jne. Ravimite võtmisega ise hakkama ei saa. Varem viibis puudutatud isik Sillamäe üksuses, kuid toodi Merimetsa üksusesse, sest ta on selline boss ja teiste klientidega on kord majas. Puudutatud isik tahab tagasi Sillamäele. Tal oli seal sõbranna, kelle pärast ta oli nõus edasi kinnises asutuses olema. Septembri vahejuhtum leidis aset seetõttu, et teine klient provotseeris puudutatud isikut, öeldes halvasti puudutatud isiku ema kohta ja siis oli konflikt.
  2. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 11.10.
  3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

  1. Maakohtu määrus on vaidlustatud eelkõige põhjusel, et puudutatud isiku osas ei ole täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused tema paigutamiseks kinnisesse asutusse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 12.
  2. Maakohus tugines SHS § 105 lg 1 p 3 eelduste kontrollimisel eelkõige sellele, et muude abinõude kasutamine ei ole võimalik puudutatud isikust endast tulenevatel põhjustel. SHS § 105 lg 1 p 3 mõttes tähendab muude abinõude kasutamise võimatus seda, et neid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-15116, p 16 ja RKTKm 07.05.2014, 3-2-1-33-14, p 17). Maakohus järeldas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et leebema režiimiga teenuse puhul muutub puudutatud isiku käitumine endale ja teistele ohtlikuks. 12.
  3. Nii nähtub XXX üksuse iseloomustusest, et puudutatud isik on olnud nii verbaalselt kui ka füüsiliselt vägivaldne. Oma tundeid ta ei ole võimeline analüüsima, emotsionaalsed reaktsioonid ebaadekvaatsed. Ta on kõrge enesehinnanguga, tunnustus meeldib. Tundlik stressiolukordadele, reageerib agressiooniga, kui ei saa soovitut. Vihahoogude korral sõimab töötajaid ropendades, hüüdnimesid pannes, lubades lõhkuma hakata. Selle tõttu on puudutatud isiku normikohane toimimine võimalik ainult kindla suunamise ja juhendamise toel. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ravi vajadusest aru ei saa, võib ravimitest keelduda. Ravimite võtmine või mitte võtmine on üheks manipuleerimisvõimaluseks oma tahtmiste saavutamiseks. 12.
  4. Psühhiaatri 27.06.2024 tõendist nähtub, et vastuvõttudel on puudutatud isik erutunud, kiire jutuga. Käitumiselt on äärmiselt impulsiivne ja vägivaldne. Ta on veendunud, et probleeme peabki lahendama ainult vägivallaga. On lubanud kaaskliente ära tappa, kui tema tahtmise järgi ei käituta. Arsti selgitustest ta aru ei saa, ravimite suhtes valiv, on esinenud ravist keeldumisi. 12.
  5. Ekspertiisiakti kohaselt oli puudutatud isik vestluse ajal äkiliste liigutustega, kõneles kõvahäälselt, ärritus kergesti, kuid üritas siiski võimalikult rahulikuks jääda. Muutus kergesti närviliseks, raskematele või ebameeldivatele küsimustele vastates tõstis veelgi häält, muutus olekult ähvadravaks. Jututeema vahetades rahunes kiiresti. Enesehinnang oli puudutatud isikul ebaadekvaatselt kõrge – ta avaldas veendumust et saab iseseiva eluga hakkama, kuigi 4

(5)tal objektiivselt puuduvad iseseisvaks eluks vajalikud oskused. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – mõõdukas vaimne alaareng olulise käitumishäirega. Nimetatud seisund on püsiva kuluga mille puhul on isiku kognitiivsed võimed (s.o järeldamine, probleemide lahendusoskus, planeerimine, abstraktne mõtlemine, akadeemiline õppimine ning varasemast kogemusest õppimine) oluliselt häiritud. Antud psüühikahäire mõjutab isiku toimetuleku kõiki aspekte - sotsiaalseid võimeid (suhete loomine, konfliktsete situatsioonide lahendamine, teiste inimestega suhtlemist vajavad toimingud), tööga toimetulekut, igapäevaste toimingutega toimetulekut. Ta vajab igas toimtuleku aspektis kõrvalabi. Intellektihäirega kaasnev käitumisehäire aga tõstab oluliselt isiku vägivalla riski. 12.
  1. Eeltoodust nähtub, et puudutatud isik on väga impulsiivne, ohtu ei taju ja konfliktolukordades võib endast välja minna, mis toob kaasa kokkupõrkeid kaaspatsientidega. Vajab töötajate poolt rahustamist, olukorra selgitamist, suunamist. Puudutatud isikule on vaja igapäevaeluga toimetulekuks rangemaid reegleid ja pidevat järelevalvet, mis on tagatud kinnises hoolekandeasutuses tugevdatud järelevalve all. Seega saab väita, et muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik puudutatud isikust endast tulenevate põhjuste tõttu ning täidetud on SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused.
  2. Määruskaebuses väidetakse ka seda, et maakohus jättis põhjendamatult

§ 540lg 1 kohaldamata ja puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamata.

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ka selles osas. 13.1.

§ 540

lg 1 kohaselt võib kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel peatada. Kinnisesse asutusse paigutamise peatamise saab määrata, kui paigutamise eeldused on täidetud, kuid arvestades isiku tervislikku seisundit oleks võimalik tema vabadusse jätmine kohtuliku kontrolli all.

§ 540

lg 1 eesmärk on võimaldada kohtutel kohaldada isiku õigusi oluliselt vähem piiravat alternatiivi isiku kinnisesse asutusse paigutamisele või tema sealt vabastamata jätmisele. Isiku kinnisesse asutusse paigutamisel tuleb kontrollida, kas konkreetsel juhul paigutamine põhjendatud ja vältimatult vajalik, võrreldes isiku suhtes mõjutusvahendite kohaldamisega väljaspool kinnist asutust (RKTKm 2-16-10435, p-d 19 ja 19.2). Seega on kohtumenetluses iseenesest võimalik tuvastada puudutatud isiku ohtlikkus, kuid samas leida, et ohtlikkuse prognoos ei tingi kohe vabaduse võtmist kinnisesse asutusse paigutamise teel. Kinnisesse asutusse paigutamise avalduse eesmärkide saavutamiseks võib piisata sellest, kui isikule seatakse tingimused ja kohustused, mis distsiplineerivad teda oma raviga tegelema ja paremini käituma ning mille täitmisel ei kujuta ta endast ohtu iseendale ega teistele (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 15.6). 13.2. Praegusel juhul on tuvastatud, et puudutatud isikule on vaja igapäevaeluga toimetulekuks rangemaid reegleid ja pidevat järelevalvet, mis on tagatud kinnises hoolekandeasutuses tugevdatud järelevalve all. Seega ei ole alust arvata, et puudutatud isik suudaks peatamise tingimustes ettenähtavat režiimi järgida ning hoiduda ennast ja teisi ohustavast käitumisest. 14. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 3 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 15.

§ 543võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.