Obsah (5)

§ 5§ 230§ 68§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-152437 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ ha

§ 5lg 1).

Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (

§ 5lg 2).

Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 230lg 1 esimene lause).

Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-141-15, p 19). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on kostjal

§ 230

lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada (RKTKo 06.02.2008, 3-2-1-137-07, p 13).

1. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist seoses 21.04.2023 järelmaksulepinguga nr L89012136048 ja 24.04.2023 järelmaksulepinguga nr L
2. Hageja on avaldanud vastuolulisi seisukohti nõuete aluseks olevate lepingute liigi kohta. Hagiavalduses on hageja viidanud tarbijakrediidilepinguid käsitlevatele õigusnormidele ning põhjendanud muu hulgas ka krediidi kulukuse määra vastavust seadusele ja krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Seejuures nähtub hageja esitatud tõendist, et lepingule nr L89012136048 on lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo leht (dtl 37). Ka hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on hageja märkinud nõuete alusena tarbijakrediidilepingud (dtl 4). Samas leiab hageja 24.10.2024 seisukohas, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepingutega. Kostja peab lepinguid tarbijakrediidilepinguteks (dtl 94, 96). Hageja kirjeldustest ja tõenditest on võimalik tuvastada, et mõlemal juhul on tegemist lepinguga, millega Inbank Finance AS on finantseerinud tarbijast kostja vallasasja ostu kolmandalt isikult. Seejuures on mõlemas lepingus viidatud, et müüja on loovutanud oma nõuded kostja vastu Inbank Finance AS-ile ja osamaksed tuleb tasuda Inbank Finance AS-ile (dtl 21-22). Seega on tegemist kolmepoolsete õigussuhetega, millel on nii tarbijakrediidi-, müügi- kui ka faktooringulepingu tunnused võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 208 lg 1, 256 lg 1 ja 402 lg 1 mõistes. Hageja toob esile, et Inbank Finance AS on loovutanud talle lepingutest tulenevad nõuded. 11.Kostja on esitanud vastuväite, et tema ei ole lepingute sõlmimiseks tahteavaldusi andnud, vaid seda on teinud kolmas isik tema teadmata tema isikuandmeid õigusvastaselt kasutades. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas lepingud on AS Inbank Finance ja kostja vahel kehtivalt sõlmitud. 12.Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (VÕS § 11 lg 1). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik 3 tagajärg (

§ 68lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (Ts

ÜS § 68 lg 3). Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal (VÕS § 404 lg 1).

1. ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus (RKTKo 16.12.2019, 2-16124450, p 23). Juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PINkoode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p 22). Tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormuse jaotust selgitades märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 10). 14.Juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1135-16, p 16). Juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrd RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 11). 15.Lahendi arusaadavuse ja selguse tagamiseks kontrollib kohus esmalt lepinguga nr L89012136048 ja seejärel lepinguga nr L89012159038 seonduvaid asjaolusid. 16.Hageja on lepingu digitaalse ärakirjaga tõendanud, et 21.04.2023 sõlmitud leping nr L89012136048 kannab kostja digitaalset allkirja (dtl 34). Seega tuleb lepingu sõlmimiseks kostja tahteavaldust eeldada ning kostjal tuleb tõenditega see eeldus ümber lükata. Kuna kostja väitel ei ole ta lepingu sõlmimisest teadlik ja tegemist on pettusega ning kostja ei ole väitnud, et andis väidetavale kolmandale isikule oma PIN-koodid kasutamiseks vabatahtlikult, tuleb tal tõendada, et tema Smart-ID PINkoodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. 17.Kostja on tõendina esitanud Politsei- ja Piirivalveameti teatise kriminaalmenetluse alustamisest (dtl 100). Kohus leiab, et teatis ei tõenda, et kostja on täitnud oma hoolsuskohustust oma PIN-koodide suhtes ning need on tema valdusest läinud välja tema süüta ja tema tahte vastaselt. Kriminaalmenetluse algatamise fakt ei saa põhimõtteliselt tõendada seda, et kuritegu on kirjeldatud kujul ka toime pandud (vt kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 1). 18.Kostja toob esile, et lepingus märgitud e-postiaadress ja elukoha aadress ei kuulu temale. Asjaolu, et lepingusse on märgitud rahvastikuregistrisse kantust erinevad kontaktandmeid, ei tähenda, et andmeid esitav pool andmeid ei tea ja/või tegemist on vale isikuga, kuigi vastutustundlikult krediidiandjalt võiks eeldada nende andmete kontrollimist ja erinevuse põhjuse kindlakstegemist. Hageja ei ole esile toonud, kas ja 4 kui jah, siis milliseid toiminguid tegi esialgne võlausaldaja täiendavalt kostja isikusamasuse kontrollimiseks, seega tuleb asuda seisukohale, et ta lähtuski üksnes Smart-ID PIN-koodide õigsusest. Siiski ei ole see kohtu hinnangul asjaolu, mis tooks kaasa kogu lepingu tühisuse, kuna asjaolud ei viita käesolevalt sellele, et hageja oleks pidanud olema teadlik, et lepingu sõlmib isik, kellele autentimisvahendid ei kuulu. Krediidiandja vastutustundetus ei too aga kaasa terve lepingu tühisust. 19.Vaatamata kohtu 11.10.2024 määruses toodud selgitustele, ei ole kostja rohkem tõendeid oma vastuväidete toetamiseks esitanud. 20.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole ümber lükanud eeldust, et ta on sõlminud 21.04.2023 järelmaksulepingu nr L89012136048 ning hageja saab nõuda kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist. 21.Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on kontrollida, kas hagejal on nõue kostja vastu, mitte võimaliku kuriteo asjaolusid tuvastada. Juhul kui tuvastatakse, et kolmas isik vastutab kohustuste eest solidaarselt kostjaga või tekib kostjal tema vastu kahju hüvitamise nõue, ei välista käesoleva hagi rahuldamine, samuti nõude võimalik täitmine kostja poolt, kostjal oma nõuete maksmapanekut selle isiku vastu. 22.Järgmisena kontrollib kohus, kas lepingust nr L89012136048 tulenevad nõuded kostja vastu on muutunud sissenõutavaks.
2. Hageja toob esile, et lepingu nr L89012136048 alusel soetas kostja kaks nutitelefoni Apple iPhone 14 Pro Max 256GB väärtusega 3138 eurot ning kohustus tasuma ostuhinna igakuiste osamaksetena 130,75 eurot (dtl 35). Lepingupooleks on lepingu päises märgitud lisaks kostjale ja Inbank Finance AS-ile müüja rollis Tele2 Eesti Aktsiaselts. Lepingu p-s 5 on pooled kokku leppinud järgmist: „Teenuseleping jõustub Kauba üleandmisel Sulle tagasiulatuvalt alates Teenuselepingu sõlmimisest ning seetõttu võib esimese Osamakse tegelik suurus olla väiksem kui Maksegraafikus“ (dtl 35). Seega on pooled sidunud lepingu jõustumise kauba üleandmisega kostjale, seega osamaksete tasumise kohustus kokkulepitud korras tekib kostjal pärast kauba üleandmist.
3. Kostja on väitnud, et ta ei ole saanud raha ega vallasasju (dtl 94). Hageja on selgitanud, et kostja „sai kauba järelmaksuga“ (dtl 21, 22) ning leping sõlmiti interneti kaudu (dtl 109), kuid ei ole kauba üleandmisega seonduvaid asjaolusid sisustanud ega ka vastavaid tõendeid esitanud. Seega ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud, et kostja lepingulised kohustused oleksid muutunud sissenõutavaks. 25.Järgmisena kontrollib kohus, kas hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu lepingu nr L89012159038 alusel.
4. Hagiavalduse järgi oli lepingu nr L89012159038 sisuks internetipoes pakutav makseviis, mis võimaldab kliendil jagada ostukorvi kolmeks osamakseks ilma ühegi lisatasuta. Kostja soetas kauba maksumusega 615,75 eurot ning kohustus kauba eest tasuma kolme igakuise osamaksena summas 205,25 eurot, iga kuu
5. kuupäeval. Hageja ei ole täpsustanud, millise kauba kostja soetas ning seda ei nähtu ka esitatud laenutaotlusest (dtl 26, 45). Kohtule esitatud lepingu (allkirjastamata) digitaalses ärakirjas nähtub viide ostule kaupmehelt Rademar OÜ (dtl 39). 27.Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest oleks võimalik tuvastada, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 24.04.2023 lepingu nr L
6. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on selle digitaalselt allkirjastanud. 5 Hageja väited lepingu allkirjastamisega seonduvate asjaolude kohta on vastuolulised, kuna hagiavalduse alguses väidab hageja, et kostja on lepingu digitaalselt allkirjastanud (dtl 22), kuid hagiavalduse p-s 5 viitab ainult Smart-ID PIN 1 kaudu autentimisele ja lepingutingimuste kinnitamisele „linnukesega“ (dtl 25, 109). Hageja ei ole esile toonud, et lepingutingimusi oleks arutatud ka muude meediumite vahendusel ega esitanud kohtule muid tõendeid, millest oleks võimalik tuvastada lepingu sõlmimine VÕS § 404 lg 1 vorminõuet järgides. 28.Arvestades hageja viimast seisukohta lepingu liigi osas, märgib kohus täiendavalt, et asjaolud ei viita ka lepingu sõlmimiseks kaudsete tahteavalduste andmisele. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et müüja oleks täitnud oma lepingulise põhikohustuse ehk andnud asja kostjale üle ega ka seda, et faktoor oleks täitnud oma kohustuse müüja ees, samuti ei ole kostja asunud osamakseid tasuma. Seega ei ole võimalik tuvastada lepingu sõlmimiseks vajalike tahteavalduste andmist kaudselt lepingu täitmise kaudu.
7. Seega ei ole tõendatud, et leping nr L89012159038 oleks kehtivalt sõlmitud.
8. Kohus märgib ka seda, et isegi juhul, kui leping nr L89012159038 oleks kostja poolt digitaalselt allkirjastatud, ei ole hageja analoogselt lepinguga nr L89012136048 esile toonud ega tõendanud asjaolusid nõude sissenõutavaks muutumise kohta. Kuigi pooled ei ole lepingu nr L89012159038 jõustumist sõnaselgelt sidunud müügilepingu eseme kättesaamisega kostja poolt, on asja üleandmine kostjale siiski hageja nõude sissenõutavuse eelduseks, kuna kostjapoolset lepingurikkumist ei saa tuvastada olukorras, kus müüja on lepingut ilmselgelt rikkunud ning kostjal tekkinud õigus oma kohustuste täitmisest keelduda (VÕS §-d 101 lg 1 p 2, § 111 lg 1).
9. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
10. Juhindudes

§ 173

lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 33.

§ 162lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

34. Kostja on 09.04.2024 hagivastuses teatanud, et tema menetluskulu on õigusabikulu 3 tunni eest hinnaga 120 eurot tund, kokku 360 eurot. Rohkem ei ole kostja menetluskuludest teatanud. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kostja esindaja toiminguid ja esitatud dokumendi sisu arvestades on põhjendatud õigusabikulu kahe tunni eest ehk 240 eurot. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 240 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 6