Obsah (5)

§ 659§ 103§ 171§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-24-4302 Kohtuasi A.O av

) § 477 lg 1 ja § 371 lg 1 p 1 alusel. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt. 2.

1. Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Avaldus alaealise lapse perekonnanime muutmiseks tuleb esitada perekonnaseisuasutusele. 2.1.
2. Maakohus tuvastas 10.11.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-20023, et puudutatud isik I ei põlvne Y. T.B-st ning tunnistas puudutatud isiku I sünniakti isa kohta tehtud kande ebaõigeks. Otsus on jõustunud. Avaldajal on õigus pöörduda perekonnaseisuasutuse poole alaealise lapse perekonnanime muutmiseks, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-21-20023 põlvnemisasja menetlemisel ei andnud kohus alaealisele lapsele uut perekonnanime. Avaldusest nähtuvalt ei ole avaldaja pöördunud nimeseaduse (NS) § 16 lg-st 1 tulenevalt perekonnaseisuasutuse kui pädeva asutuse poole alaealise lapse nime muutmiseks. 2 2-24-4302 2.
3. Kohus selgitas, et perekonnaseisutoimingute seaduse § 531 lg 1 kohaselt isik, kes leiab, et tema õigusi on perekonnaseisutoimingu tegemise käigus rikutud, võib esitada 30 päeva jooksul vaide Siseministeeriumile või kaebuse halduskohtule. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu määruse ja saata asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. 43.
5. Maakohus on menetlusnorme oluliselt rikkunud ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning seeläbi ekslikult leidnud, et maakohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leidis ekslikult, et avaldaja ei ole vaidlusaluses küsimuses perekonnaseisuasutuse poole pöördunud. Puudutatud isik II 06.02.2024 e-kirjas keeldus avaldaja avalduse rahuldamisest. 43.
6. Avaldaja ega J. T.B ei saanud aru, et nad oleksid pidanud juba tsiviilasjas nr 2-21-20023 taotlema puudutatud isikule I uue perekonnanime andmist ja selle sünniakti kandmist. Kui põlvnemise tuvastamisel lapse perekonnanime muutmise küsimust ei otsustata, siis saab seda teha hiljem. Kohtul on säilinud NS § 8 1 lg-st 2 tulenev õigus otsustada lapsele uue perekonnanime andmine, kuna lapse perekonnanime muutmata jätmisel ei ole põlvnemisasi tervikuna lahendatud. Lapse perekonnanime muutmata jätmine rikub ka lapse õigust kanda oma vanemate perekonnanime ning määratleda seeläbi enda kuuluvus perekonda.
7. Maakohus kaebust Ringkonnakohtule. ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

1. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest. Lapse perekonnanime muutmine ei ole, arvestades lapse nime kontinuiteedi põhimõtet, üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud. Nimeseaduse järgi on lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemist (NS § 8¹) või lapsendamist (NS §-d 13 ja 14) puudutavalt. Lisaks saab vanem taotleda lapsele uue perekonnanime andmist olukorras, kus vanem taotleb endale uut perekonnanime (NS § 16 lg 1). Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse perekonnanime muutmise võimalust (vt ka RKTKm 29.10.2014, 3-2-1-96-14 p 22).
2. Kohus võib NS § 8¹ lg-st 2 ja

§ 103

lg-st 1 tulenevalt hagi lahendamisel, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine, anda lapsele uue perekonnanime. Olukorras, kus kohus põlvnemisasja lahendamisel tsiviilasjas nr 2-21-20023 NS § 8¹ lg 2 alusel lapsele uut perekonnanime ei andnud, tuleb avaldajal taotleda lapse perekonnanime muutmist NS § 16 lg 1 alusel halduskorras. Sellele osundas nii maakohus vaidlustatud määruses kui ka puudutatud isik II 06.02.2024 vastuses. 8. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad. 3 2-24-4302 9.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372lg 5 järgi saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik 4