) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.
lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse, milles soovib käesolev menetlus lõpetada, kohus tõlgendab võlgniku avaldust avalduse tagasivõtuna tervikuna käesolevas menetluses. 4. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus võlgniku Y.Y avalduse
5.
427 alusel võib määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. 2 2-24-13737 Menetluskulud 6.
lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus läbi vaatamata.
173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 7.
lg 7 sätestab, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus võttis avaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse ja määras usaldusisiku. Kuna võlgniku arvelduskontodelt nähtus vara raiskamist hasartmängurlusena, mis toimus järjepidevalt ning kuni usaldusisiku aruandes nähtuvalt ka pärast avalduse kohtule esitamist, selgitas kohus võlgnikule kohtuistungil võlgniku kohustusi ja edasise menetluse käiku. Võlgnik jättis kohtule tõendid esitamata kohtu määratud tähtajaks ning esitas avalduse, milles palub menetlus lõpetada ja usaldusisiku tasu jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud usaldusisiku tasu jätmine riigi kanda eelnevalt kirjeldatud olukorras, kus võlgnik on kohtusse pöördunud, kohtu ning usaldusisiku selgituste järel jätnud edasised toimingud avalduse eesmärgi täitmiseks tegemata ja paludes pärast usaldusisiku tehtud tööd ja tasu taotlust need mitte võlgnikult välja mõista. Võlgnik palub kulud jätta riigi kanda ehk sisuliselt palub võlgnik menetlusabi
8. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. Kuna käesolevas menetluses ei kuuluta kohus välja võlgniku pankroti, jätab kohus
lg 7 alusel käesolevas menetluses menetluskulud (s.o tasutud riigilõiv summas 10 eurot ja usaldusisiku tasu summas 1756,80 eurot) võlgniku kanda.
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või 3 2-24-13737 riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. 13.
lg 2 sätestab, et eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Seega on usaldusisiku tasu välja maksmine riigi vahenditest piiratud ühekordse alammäära ulatuses olukorras, kus võlgnikult ei mõisteta menetluskulu tasumist välja riigituludesse. Käesolevas asjas on kohus määranud usaldusisiku tasu jätta võlgniku kanda.
lg 9 sätetele tasuda ka viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17.
lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.