4-24-2597/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number

1. oktoober 2024.a Tallinn 4-24-2597 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Carina Põldme Väärteoasi A Ki (K) väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 10.07.2024 otsus väärteoasjas nr 2315,24,004748 Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2024.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja A K Kaitsja vandeadvokaat Valeri Gimajev Kohtuvälise menetleja esindaja Meelis Kasonen RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 10.07.2024 otsusega väärteoasjas nr 2315,24,004748 karistati A Kit liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et ta juhtis 22.06.2024 kell 23.02 Kose-Jägala teel Harju maakonnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,44mg. Selle otsuse peale esitas A K (edaspidi kaebuse esitaja või menetlusalune isik) Harju Maakohtule 02.08.2024 kaebuse, milles palus juhtimisõiguse äravõtmine asendada rahatrahviga. Kaebuse esitaja töökoht sõltub juhilubadest ning juhilubade kaotuse korral kaotab ta ka töökoha. Kaebuse esitaja siiralt kahetseb tegu ja lubab, et seda uuesti enam ei juhtu. Kohtuväline menetleja vaidles kohtuistungil kaebusele vastu. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusnormi rikkumisi kohus ei tuvastanud. Vaidlus puudub väärteo toimepanemise faktis. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus leiab, et käesoleva väärteokoosseisu objektiivsed tunnused on tõendamist leidnud. Kaebuse esitaja ütlustega kohtuistungil, samuti 22.06.2024 juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tuvastatud, et kaebuse esitaja juhtis 22.06.2024 Kose-Jägala teel mootorsõidukit xxx. Kaebuse esitaja joove on tõendamist leidnud tõendusliku alkomeetri kasutamise 22.06.2024 protokolliga, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,44 mg/l kohta. Ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll tuvastas eelnevalt joobe (0,49 mg/l). Kaebuse esitaja ütluste järgi oli ta eelnevalt päeva jooksul tarvitanud 10-12 pooleliitrist purki õlut. Sellega on tõendamist leidnud kaebuse esitaja poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, s.o temale inkrimineeritava väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kohus leiab, et tegu on toime pandud kavatsetult, sest kaebuse esitaja pidi teadma, et ta on alkoholijoobes, sest tema poolt tarvitatud alkoholikogus (10-12 pooleliitrist purki õlut) oli suur kogus. Kaebuse esitaja teadis ka seda, et mootorsõiduki juhtimine ei ole joobeseisundis lubatud. Vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima, s.o pani vastava teo toime kavatsetult. Sellega on täidetud ka väärteokoosseisu subjektiivne külg. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud. Puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohtuväline menetleja on märkinud, et puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtumenetluses on kaebuse esitaja oma tegu kahetsenud ning kohus peab võimalikuks sellega arvestada. Samas leiab kohus, et süü kahetsemine ning kaebuses toodud argument – töökoht – ei anna alust karistuse muutmiseks. Kohtuväline menetleja on argumenteerinud karistuse mõistmist mh sellega, et kaebuse esitaja süü oli suur. Temal tuvastati alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,44 mg liitri kohta. Tegemist ei ole alkoholi jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 - 0,15 mg/l piiri lähedale, vaid tuvastatud määr on ligi kolm korda suurem. Kohus selle argumentatsiooniga nõustub. 2 Karistusregistri väljavõtte kohaselt puudub kaebuse esitajal küll varasem karistatus, kuid tema käitumine näitab, et ta ei suuda oma käitumist adekvaatselt hinnata. Kui isik tarvitab päeva jooksul 1012 pooleliitrist purki õlut, peab ta aru saama, et on joobes ega või liikluses osaleda. Mootorsõiduki juhtimisele asumine näitab seda, et kaebuse esitaja ei saa oma tegude tähendusest ja eelkõige ohtlikkusest endale ning teistele. Kohtuväline menetleja on märkinud, et kaebuse esitaja asus mootorsõidukit juhtima nädalavahetuse õhtul, kus lisaks jaanipidudele oli liiklus aktiivne. Seetõttu oli raskete tagajärgede saabumise tõenäosus kõnealuse rikkumise korral suur. Kõrgendatud ohule viitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli koostanud politseiametniku hinnang menetlusaluse isiku reaktsioonikiirusele ja koordinatsioonile- need on hinnatud häirituks. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest kohaldas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku liikluskäitumise mõjutamiseks ka lisakaristust. Eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud alkoholipiirmäära ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Üldpreventsiooni arvestades võib teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kohus selle argumentatsiooniga nõustub. Kohus leiab, et karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon ning antud juhul ei ole kohtuväline menetleja diskretsiooni piire ületanud. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmist ka põhjendanud. Kohtu hinnangul on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine üks ohtlikumaid liiklusalaseid rikkumisi, sest põhjustab otsese ohu paljude inimeste elule, varale ja tervisele. Sellist rikkumist tuleb pidada väga taunitavaks. Kahetsusväärselt on joobeseisundis juhtimise sagedus käesoleval hetkel ühiskonnas probleem, millega tuleb tegeleda. Karistusõiguslik reageering ongi tõhusate karistuste määramine, andes sellega ühiskonnale selge signaali, et joobes juhtimine ei ole tolereeritud. Antud juhul on kohtuväline menetleja põhjendatult valinud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Seda karistusliiki on kohtuväline menetleja kohaldanud minimaalses määras, sest juhtimisõigust saaks maksimaalselt ära võtta kuni 9 kuuni. Kohtu hinnangul on selline karistusmäär proportsionaalne ning vastab teo ohtlikkusele. Kohtu hinnangul ei kaalu kaebuse esitaja töökoha säilitamine üles kõigi teiste inimeste elu ja vara hoidmise vajaduse. Kui kaebuse esitaja ei suuda liiklusnõudeid täita, ei saa ta täita ka töökohta, mis nõuab mootorsõiduki juhtimist. Antud väärteo tehiolud on näidanud, et kaebuse esitaja ei suuda adekvaatselt hinnata oma käitumist pannes toime teistele inimestele ohtliku väärteo ning seetõttu on põhjendatud tema liiklusest ajutine eemaldamine. Kaebuse esitaja pidanuks teadma, et teda võidakse mootorsõiduki joobeseisundi juhtimise eest karistada juhtimisõiguse äravõtmisega ning et see võib halvendada tema majanduslikku olukorda ja raskendada või teha võimatuks tööl käimise. Sellisesse olukorda on kaebuse esitaja ennast ise asetanud. Tööl käimine ei ole vastutust välistav asjaolu. Riigikohus lükkab ümber ka leviva arvamuse, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Riigikohus rõhutab, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke ja see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumise toime panna (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-6-17). Riigikohus märgib lisaks, et iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-122-13). Kohus leiab, et karistus on mõistetud seaduslikult. Kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik 3 kohtunik 4