Obsah (5)

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-3211 Haldusasi X kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.

) § 541 jj.

§ 545

lg-st 1 sätestab, et kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu. Kaebus trahviteate peale esitatakse kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale (

§ 542lg 2).

Riigikohus on oma 12.12.2017 otsuses nr 5-17-12 leidnud, et kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja seab trahviteadet vaidlustades kahtluse alla küsimuse, kas fotol, filmil või muul teabesalvestisel jäädvustatud tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, tuleb analoogia korras kohaldada

§ 546lg-t 6, mis näeb ette väärteomenetluse uuendamise.

Sellisel juhul alustatakse sõiduki eest vastutava isiku kaebuse alusel väärteomenetlust üld- või kiirmenetluse korras, mille raames tehtava karistusotsuse peale on võimalik maakohtule kaevata. Ka juhul, kui kohtuväline menetleja ei rahulda kaebust trahviteate peale, on isikul õigus esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus (

§ 76

). Kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi või tema õigusaktiga volitatud ametniku tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule (

§ 78

). Seega on hoiatustrahvi vaidlustamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja kaebajal tuleb esmalt pöörduda hoiatustrahvi vaidlustamiseks kaebusega trahviteate peale Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poole ning seejärel soovi korral maakohtusse. 1

(2)

Kaebaja on taotlenud ka võimalike kulutuste ja/või kahju hüvitamist. Väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati (SKHS § 7 lg 1). Taotluse kahju hüvitamiseks esitab isik väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale (SKHS § 14 lg 2) ning väärteoasja kohtumenetluse kestel maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Seega on kaebajale tekkinud kahju hüvitamise küsimuse lahendamine kohtuvälise menetleja ja seejärel maakohtu pädevuses.
Kuna kaebaja nõuete lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik esmalt pöörduda kohtuvälise menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti – ja seejärel Harju Maakohtu poole. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale