lg 1, § 212 lg 1, § 320 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Deniss Medvedev Süüdistatav ROBERT AMBARTSUMJAN, isikukood: 38512270294; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx kodanik; haridus: xxx; emakeel: xxx keel (valdab xx keelt); töökoht või õppeasutus: xxx; väärteo- ja kriminaalkorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 04.03-05.03.2021.a. Kaitsja Sven Sillar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Robert Ambartsumjan
Süüdi tunnistada Robert Ambartsumjan
Süüdi tunnistada Robert Ambartsumjan
1 Süüdi tunnistada Robert Ambartsumjan
Süüdi tunnistada Robert Ambartsumjan
lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.
s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 16.04.2024.a. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Robert Ambartsumjanilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras –1230 eurot; - käekirjaekspertiis 564 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1794 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 149,50 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustusest, võltsimise. Samuti süüdistatakse Robert Ambartsumjani selles, et 30.08.2019 Tallinnas asuvas Maanteeameti (alates 01.01.2021 Transpordiamet) teenindusbüroos esitas ta A Li (L) esindajana Maanteeametile kirjaliku taotluse mootorsõiduki xxx (VIN-kood XXX) registreerimiseks liiklusregistris A Li nimele (A. Li kandmiseks liiklusregistrisse sõiduki omanikuna) ja enda kandmiseks liiklusregistrisse sõiduki vastutava kasutajana ning koos selle taotlusega esitas R. Ambartsumjan Maanteeametile teadvalt võltsitud kirjaliku transpordivahendi ostu-müügi lepingu, mille kohaselt 26.08.2019 Eesti Vabariigi elanik A L ostis Leedu Vabariigis Šalčininkai’s 22 000 euro eest E I’lt (Leedu isikukood xxx) mootorsõiduki xxx VIN-koodiga XXX, ja samuti esitas R. Ambartsumjan teadvalt võltsitud käsikirjalise volikirja, mille kohaselt 28.08.2019 A L volitas Robert Ambartsumjani registreerida Maanteeameti (alates 01.01.2021 Transpordiamet) liiklusregistris mootorsõiduk xxx reg.nr xxx ja samuti volitas Robert Ambartsumjani registreerida ennast (s.t Robert Ambartsumjani) liiklusregistris mootorsõiduki xxx reg.nr xxx vastutavaks kasutajaks (sõiduki registreerimisnumbri kirjaviis volikirjas „xxx“). Sõiduki VIN-kood, mida ei ole volikirjas märgitud, on XXX. A L ei ole allkirjastanud eelnimetatud transpordivahendi ostu-müügi lepingut. Allkiri A Li nimelt oli kirjutatud sellele lepingule teise isiku ehk Robert Ambartsumjani poolt. A L ei ole koostanud ega allkirjastanud ka eelnimetatud volikirja. Selle volikirja koostas teine isik ehk 4 Robert Ambartsumjan, kes kirjutas volikirja kogu teksti, koostamise kuupäeva ja kirjutas volikirjale allkirja A Li nimelt. Esitades ostu-müügi lepingut ja volikirja Maanteeametile teadis R. Ambartsumjan, et tegemist on võltsitud dokumentidega. R. Ambartsumjani eesmärgiks ostu-müügi ja volikirja esitamisel Maanteeametile oli tõendada Maanteemetile oma õigust esindada registritoimingute taotlemisel sõiduki omanikku ja saada sõiduki vastutavaks kasutajaks, kes on kantud liiklusregistrisse ja sõiduki registreerumistunnistusele ning kellel on õigus mootorsõidukit kasutada. Samuti oli R. Ambartsumjani eesmärgiks vabastada A Lit osadest mootorsõidukiga seotud kohustustest, sealhulgas kohustusest tasuda nõude korral viivistasu parkimise eest (liiklusseaduse § 188 lg 1, 2) ja kohustusest tasuda kohtuvälise menetleja poolt määratud hoiatustrahvi mootorsõidukiga toimepandud liiklusväärteo eest (väärteomenetluse seadustiku § 541 lg 1). Liiklusseaduse § 188 lg 1 sätestab, et parkimisjärelevalvet teostav ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsus), kui: 1) parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud liiklusseaduse § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt. Liiklusseaduse § 188 lg 2 sätestab, et viivistasu maksja on mootorsõiduki või selle haagise omanik. Kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki või selle haagise vastutav kasutaja, on viivistasu maksja vastutav kasutaja. Väärteomenetluse seadustiku § 54 1 lõikest 1 tuleneb, et juhul kui mootorsõidukil on registrisse kantud vastutav kasutaja, määrab kohtuväline menetleja hoiatustrahvi mootorsõidukiga toimepandud liiklusväärteo eest vastutavale kasutajale, mitte mootorsõiduki omanikule. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega, mis leidis aset 30.08.2019, pani Robert Ambartsumjan toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustusest. Samuti süüdistatakse Robert Ambartsumjani selles, et 19.12.2020 omastas ta A Lile kuuluva ning R. Ambartsumjani valduses ja kasutuses oleva sõiduauto xxx registreerimisnumbriga (edaspidi ka lühendatult reg.nr) xxx, VIN-kood XXX, väljalaskeaasta 2015, väärtusega 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) eurot. Tegevus, millega R. Ambartsumjan omastas eelnimetatud auto, seisnes selles, et R. Ambartsumjan korraldas 19.12.2020 kõnealuse sõiduauto äraviimise Tallinnas xxx asuva korterelamu kõrval paiknevast parklast ja selle auto Eestist väljaviimise ning võõrandas auto kolmandale isikule või isikutele, s.t korraldas kõnealuse auto jäädav üleandmine väljaspool Eestit viibivale kolmandale isikule või isikutele, kellel võimaldas autoga edaspidi ümber käia oma äranägemise järgi, mille tulemusena on auto praeguse seisuga (alates 19.12.2020 kuni käesoleva ajani ehk kolme ja poole aasta jooksul) kadunud ning A L on oma autost kestvalt ilma jäänud. Kõnealuse auto Eestist väljaviimise ning jäädava üleandmise kolmandale isikule või isikutele korraldas R. Ambartsumjan järgmiselt. 19.12.2020 kell 14:33-14:34 saabus sõiduautot xxx reg.nr xxx juhtinud R. Ambartsumjan Tallinnas xxx asuva korterelamu kõrval paiknevasse parklasse, parkis sinna nimetatud auto, väljus autost ja läks ära. Autost väljudes ja selle juurest ära minnes, jättis R. Ambartsumjan autosse autovõtme ning jättis lukustamata autouksed. Samal päeval saabus Lätist Eestisse kaubik xxx Leedu reg.nr xxx ja selle haakes olev tühi autotreiler (järelhaagisxxx Läti reg.nr xx-xxx, mida juhtis tuvastamata isik, kes kokkulepitult R. Ambartsumjaniga sõitis Tallinna, laadis treileri peale sõiduauto xxx reg.nr xxx ja viis selle auto Eestist välja. 19.12.2020 kell 13:52 läbis see kaubik koos tühja autotreileriga Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas LätiEesti riigipiiril asuva Ikla piiripunkti suunaga Eesti poole, kella 16:44 paiku parkis kaubik 5 koos autotreileriga Tallinnas xxx ja xxx tänava ristmiku juures asuvale parkimisplatsile või selle lähedusse. Seejärel eelnimetatud autotreileri peale laaditi sõiduauto xxx reg.nr xxx, mis toimus ühel alljärngevatest viisidest ja nimelt selliselt, et kaubiku juht leidis R. Ambartsumjanilt eelnevalt saadud või sidevahendite abil saadavate juhiste järgi Tallinnas xxx asuva korterelamu kõrval paiknevas parklas seisnud sõiduauto xxx reg.nr xxx, mille sees oli autovõti, istus kell 17:49 lukustamata ukse kaudu auto juhiistmele, käivitas mootori ja sõitis kell 17:49-17:51 selle autoga xxx ja xxx tänava ristmiku kanti, kus laadis sõiduauto xxx reg.nr xxx treilerile xxx Läti reg.nr xxx ja eemaldas sellelt autolt registreerimismärgid (esimene alternatiiv) või selliselt, et R. Ambartsumjan ise istus lukustamata ukse kaudu Tallinnas xxx asuva korterelamu kõrval paiknevas parklas seisnud sõiduautosse xxx reg.nr xxx, mille sees oli autovõti, käivitas mootori ja sõitis selle autoga xxx ja xxx tänava ristmiku kanti, kus tema, kaubiku juht või nemad koos laadisid sõiduauto xxx reg.nr xxx treilerile xxx Läti reg.nr xxx ja eemaldasid sellelt autolt registreerimismärgid (teine alternatiiv). Kell 19:07-19:08 eelnimetatud kaubik koos treileril oleva sõiduautoga xxx reg.nr xxx (VIN-kood XXX) suundus tagasi Ikla piiripunkti poole, mille kaudu 19.12.2020 kell 22:06 lahkus kaubik koos treileri peal oleva sõiduautoga xxx Eestist Lätti. Sõiduauto xxx Eestist väljaviinud kaubiku juht toimetas kokkulepitult R. Ambartsumjaniga selle sõiduauto tuvastamata kohta ja andis auto jäädavalt üle kolmandale isikule või isikutele, kellega oli R. Ambartsumjan eelnevalt kokku leppinud, et nad saavad auto enda kätte ja saavad sellega edaspidi ümber käia oma äranägemise järgi. Tegutsedes eelkirjeldatud viisl, mille tulemusena on auto praeguse seisuga (alates 19.12.2020 kuni käesoleva ajani ehk kolme ja poole aasta jooksul) kadunud ning A L on oma autost kestvalt ilma jäänud, ning võõrandades autot A. Li teadmata ja nõusolekuta, väljendas R. Ambartsumjan võõrast omandit kahjustavat hoiakut, halvendas oluliselt A. Li võimalust kõnealust autot käsutada ja seega muutis auto tervikuna faktiliselt endale kuuluvaks. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega, mis leidis aset 19.12.2020, pani Robert Ambartsumjan toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise. Samuti süüdistatakse Robert Ambartsumjani selles, et 23.12.2020 kella 16:35 ja 17:15 vahelisel ajal Tallinnas xxx asuvas xxx tanklas andis Robert Ambartsumjan tunnistajana ülekuulamisel, mis oli teostatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri politseiametniku poolt kriminaalasjas nr xxx, teadvalt valeütlusi ja nimelt väitis, et ajavahemikul 19.12.2020 kuni 23.12.2020 kella 13:20 Tallinnas xxx asuva korterelamu kõrval asuvast parklast varastati A Lile (L) kuuluv ning Robert Ambartsumjani vastutavas ja faktilises kasutuses olev sõiduauto xxx registreerimisnumbriga xxx, väärtusega 37 330 (kolmkümmend seitse tuhat kolmsada kolmkümmend) eurot. Koos autoga varastati R. Ambartsumjani ütluste kohaselt kindalaekas olnud rahakott, milles oli sularaha summas umbes 950 (üheksasada viiskümmend) eurot. Tegelikkuses ei ole seda vargust toimunud, vaid Robert Ambartsumjan ise korraldas 19.12.2020 kõnealuse auto sündmuskohalt ehk eelnimetatud parklast äraviimise ja Eestist väljaviimise ning võõrandas auto kolmandale isikule või isikutele, s.t korraldas kõnealuse auto jäädav üleandmine väljaspool Eestit viibivale kolmandale isikule või isikutele, kellel võimaldas autoga edaspidi ümber käia oma äranägemise järgi, mille tulemusena on auto praeguse seisuga (alates 19.12.2020 kuni käesoleva ajani ehk kolme ja poole aasta jooksul) kadunud. Kõnealuse auto Eestist väljaviimise ning jäädava üleandmise kolmandale isikule või isikutele korraldas R. Ambartsumjan järgmiselt. 6 19.12.2020 kell 14:33-14:34 saabus sõiduautot xxx reg.nr xxx juhtinud R. Ambartsumjan Tallinnas xxx asuva korterelamu kõrval paiknevasse parklasse, parkis sinna nimetatud auto, väljus autost ja läks ära. Autost väljudes ja selle juurest ära minnes, jättis R. Ambartsumjan autosse autovõtme ning jättis lukustamata autouksed. Samal päeval saabus Lätist Eestisse kaubik xxx Leedu reg.nr xxx ja selle haakes olev tühi autotreiler (järelhaagis) xxx Läti reg.nr xxx, mida juhtis tuvastamata isik, kes kokkulepitult R. Ambartsumjaniga sõitis Tallinna, laadis treileri peale sõiduauto xxx reg.nr xxx ja viis selle auto Eestist välja. 19.12.2020 kell 13:52 läbis see kaubik koos tühja autotreileriga Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas LätiEesti riigipiiril asuva Ikla piiripunkti suunaga Eesti poole, kella 16:44 paiku parkis kaubik koos autotreileriga Tallinnas xxx ja xxx tänava ristmiku juures asuvale parkimisplatsile või selle lähedusse. Seejärel eelnimetatud autotreileri peale laaditi sõiduauto xxx reg.nr xxx, mis toimus ühel alljärngevatest viisidest ja nimelt selliselt, et kaubiku juht leidis R. Ambartsumjanilt eelnevalt saadud või sidevahendite abil saadavate juhiste järgi Tallinnas xxx asuva korterelamu kõrval paiknevas parklas seisnud sõiduauto xxx reg.nr xxx, mille sees oli autovõti, istus kell 17:49 lukustamata ukse kaudu auto juhiistmele, käivitas mootori ja sõitis kell 17:49-17:51 selle autoga xxx ja xxx tänava ristmiku kanti, kus laadis sõiduauto xxx reg.nr xxx treilerile xxx Läti reg.nr xxx ja eemaldas sellelt autolt registreerimismärgid (esimene alternatiiv) või selliselt, et R. Ambartsumjan ise istus lukustamata ukse kaudu Tallinnas xxx asuva korterelamu kõrval paiknevas parklas seisnud sõiduautosse xxx reg.nr xxx, mille sees oli autovõti, käivitas mootori ja sõitis selle autoga xxxe ja xxx tänava ristmiku kanti, kus tema, kaubiku juht või nemad koos laadisid sõiduauto xxx reg.nr xxx treilerile xxx Läti reg.nr xxx ja eemaldasid sellelt autolt registreerimismärgid (teine alternatiiv). Kell 19:07-19:08 eelnimetatud kaubik koos treileril oleva sõiduautoga xxx reg.nr xxx (VIN-kood XXX) suundus tagasi Ikla piiripunkti poole, mille kaudu 19.12.2020 kell 22:06 lahkus kaubik koos treileri peal oleva sõiduautoga xxx Eestist Lätti. Sõiduauto xxx Eestist väljaviinud kaubiku juht toimetas kokkulepitult R. Ambartsumjaniga selle sõiduauto tuvastamata kohta ja andis auto jäädavalt üle kolmandale isikule või isikutele, kellega oli R. Ambartsumjan eelnevalt kokku leppinud, et nad saavad auto enda kätte ja saavad sellega edaspidi ümber käia oma äranägemise järgi. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega, mis leidis aset 23.12.2020 kell 16:35-17:15, pani Robert Ambartsumjan toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise. Samuti süüdistatakse Robert Ambartsumjani selles, et 23.12.2020 kell 17:38, kasutades xxx AS veebilehel xxx kättesaadavat iseteeninduskeskkonda (veebilehel olevat kahjuteate vormi), esitas Robert Ambartsumjan, kes viibis osundatud ajal Tallinnas, kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusandjale xxx AS-le teadvalt vale kahjuteate nr xxx, mille kohaselt avastas ta 23.12.2020 kell 13:20, et aadressilt xxx Tallinn varastati A Lile (L) kuuluv ning Robert Ambartsumjani vastutavas ja faktilises kasutuses olev sõiduauto xxx registreerimisnumbriga xxx. Samuti kinnitas R. Ambartsumjan eelkirjeldatud varguse toimumist ja täpsustas selle varguse asjaolusid 28.12.2020 kell 09:39-09:50 toimunud telefonivestluses xxx AS esindajaga, väites muuhulgas, et sõiduauto xxx reg.nr xxx oli varastatud ajavahemikul 19.12.2020 kella 14:28-st kuni 23.12.2020 kella 13:25-ni Tallinnas xxx asuva korterelamu kõrval paiknevast parklast. Lisaks sellele kinnitas R. Ambartsumjan eelkirjeldatud varguse toimumist ja täpsustas selle varguse asjaolusid 28.12.2020 kell 11:42 xxx AS kahjukäsitlejale saadetud elektronkirjas, kus ta selgitas muuhulgas, et sõiduauto xxx reg.nr xxx oli varastatud ajavahemikul 19.12.2020 kella 14:00-st kuni 23.12.2020 kella 13:30-ni Tallinnas xxx asuva korterelamu kõrval paiknevast parklast. 7 Tegelikkuses ei ole eelkirjeldatud vargust toimunud, vaid Robert Ambartsumjan ise korraldas 19.12.2020 kõnealuse auto sündmuskohalt ehk eelnimetatud parklast äraviimise ja Eestist väljaviimise ning võõrandas auto kolmandale isikule või isikutele, s.t korraldas kõnealuse auto jäädav üleandmine väljaspool Eestit viibivale kolmandale isikule või isikutele, kellel võimaldas autoga edaspidi ümber käia oma äranägemise järgi, mille tulemusena on auto praeguse seisuga (alates 19.12.2020 kuni käesoleva ajani ehk kolme ja poole aasta jooksul) kadunud. Kõnealuse auto Eestist väljaviimise ning jäädava üleandmise kolmandale isikule või isikutele korraldas R. Ambartsumjan järgmiselt. 19.12.2020 kell 14:33-14:34 saabus sõiduautot xxx reg.nr xxx juhtinud R. Ambartsumjan Tallinnas xxx asuva korterelamu kõrval paiknevasse parklasse, parkis sinna nimetatud auto, väljus autost ja läks ära. Autost väljudes ja selle juurest ära minnes, jättis R. Ambartsumjan autosse autovõtme ning jättis lukustamata autouksed. Samal päeval saabus Lätist Eestisse kaubik xxx Leedu reg.nr xxx ja selle haakes olev tühi autotreiler (järelhaagis) xxx Läti reg.nr xxx, mida juhtis tuvastamata isik, kes kokkulepitult R. Ambartsumjaniga sõitis Tallinna, laadis treileri peale sõiduauto xxx reg.nr xxx ja viis selle auto Eestist välja. 19.12.2020 kell 13:52 läbis see kaubik koos tühja autotreileriga Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas LätiEesti riigipiiril asuva Ikla piiripunkti suunaga Eesti poole, kella 16:44 paiku parkis kaubik koos autotreileriga Tallinnas xxx ja xxx tänava ristmiku juures asuvale parkimisplatsile või selle lähedusse. Seejärel eelnimetatud autotreileri peale laaditi sõiduauto xxx reg.nr xxx, mis toimus ühel alljärngevatest viisidest ja nimelt selliselt, et kaubiku juht leidis R. Ambartsumjanilt eelnevalt saadud või sidevahendite abil saadavate juhiste järgi Tallinnas xxx asuva korterelamu kõrval paiknevas parklas seisnud sõiduauto xxx reg.nr xxx, mille sees oli autovõti, istus kell 17:49 lukustamata ukse kaudu auto juhiistmele, käivitas mootori ja sõitis kell 17:49-17:51 selle autoga xxx ja xxx tänava ristmiku kanti, kus laadis sõiduauto xxx reg.nr xxx treilerile xxx Läti reg.nr xxx ja eemaldas sellelt autolt registreerimismärgid (esimene alternatiiv) või selliselt, et R. Ambartsumjan ise istus lukustamata ukse kaudu Tallinnas xxx asuva korterelamu kõrval paiknevas parklas seisnud sõiduautosse xxx reg.nr xxx, mille sees oli autovõti, käivitas mootori ja sõitis selle autoga xxx ja xxx tänava ristmiku kanti, kus tema, kaubiku juht või nemad koos laadisid sõiduauto xxx reg.nr xxx treilerile xxx Läti reg.nr xxx ja eemaldasid sellelt autolt registreerimismärgid (teine alternatiiv). Kell 19:07-19:08 eelnimetatud kaubik koos treileril oleva sõiduautoga xxx reg.nr xxx (VIN-kood XXX) suundus tagasi Ikla piiripunkti poole, mille kaudu 19.12.2020 kell 22:06 lahkus kaubik koos treileri peal oleva sõiduautoga xxx Eestist Lätti. Sõiduauto xxx Eestist väljaviinud kaubiku juht toimetas kokkulepitult R. Ambartsumjaniga selle sõiduauto tuvastamata kohta ja andis auto jäädavalt üle kolmandale isikule või isikutele, kellega oli R. Ambartsumjan eelnevalt kokku leppinud, et nad saavad auto enda kätte ja saavad sellega edaspidi ümber käia oma äranägemise järgi. Eelnimetatud sõiduauto xxx suhtes oli R. Ambartsumjan kindlustusvõtjana sõlminud 29.05.2020 kindlustusseltsiga xxx AS kaskokindlustuse lepingu, mille kohta on vormistatud sõidukikindlustuse poliis nr xxx. Selle poliisi kohaselt soodustatud isikuks on A L, kindlustusperiood algab 30.05.2020 ja lõpeb 29.05.2021 (kindlusperioodi viimane päev) ning varguse ja röövimise korral on omavastutus 170 eurot. Teadvalt vale kahjuteate esitamisega 23.12.2020, täiendavate selgituste andmisega 28.12.2020 kell 09:39-09:50 toimunud telefonivestluses ja 28.12.2020 kell 11:42 saadetud elektronkirjas tekitas R. Ambartsumjan kindlustusandjal ebaõige ettekujutuse, nagu oleks kindlustusjuhtum (auto vargus) toimunud, soovides, et kindlustusandja maksaks soodustatud isikule ehk A Lile välja kindlustushüvitise, mille suuruseks on omavastutuse summa ehk 170 euro võrra vähendatud auto turuhind Eestis vahetult enne väidetava kindlustusjuhtumi (auto varguse) toimumist, millele lisandub 8 lisahüvitis 15% ulatuses sõiduki turuhinnast vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste xxx punktidele 87, 88 ning asendusauto rendikulu vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste xxx punktidele 50-59. Juhul kui väidetav kindlustusjuhtum (auto vargus) oleks tõepoolest juhtunud, siis kindlustusandja xxx AS oleks pidanud välja maksma kindlustushüvitise summas 40 290 (nelikümmend tuhat kakssada üheksakümmend) eurot, mis hõlmab varastatud auto turuväärtust 35 000 eurot, millest on maha arvatud omavastutus 170 eurot ning millele on lisatud 15-protsendiline lisahüvitis 5250 eurot ja vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste xxx punktile 59 asendusauto rendikulu asemel väljamaksmisele kuuluv rahaline hüvitis 210 eurot (35000-170+5250+210=40290). Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega, mis leidis aset 23.12.2020-28.12.2020.a (suuliselt aastaarv 2022.a parandatud), pani Robert Ambartsumjan toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kindlustuskelmuse), s.o kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. II KOHTU PÕHJENDUSED I
lg 1 ja
Ta väitis, et omas suulist A Li luba antud dokumendid allkirjastada tema nimelt ja ei eitanud dokumentide kasutamist Maanteeametis (nüüd Transpordiamet) ja saavutada õigust saada sõiduki vastutavaks kasutajaks. Süüdistatava süü leidis kohtus tõendamist järgnevate tõenditega: süüdistatava enda ütlustega selle kohta, ta kirjutas alla mõlemale süüdistuses nimetatud dokumendile- volikirjale ja sõiduki ostu-müügilepingule A Li nimelt. 27.11.2023.a kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et 28.08.2019.a volikirja ja 26.08.2019.a ostu-müügilepingu on ta allkirjastanud. Ka on ta mõlemat dokumenti kasutanud, volikirja esitanud Maanteeameti (käesolevalt Transpordiameti) büroole auto registreerimiseks, arvele võtmiseks, et saada sõiduki kasutajaks ning samuti esitas ta tema poolt allkirjastatud sõiduki ostu-müügilepingu samal eesmärgil Maanteeameti büroole (t kd 4 lk 30-31, lk 17). Süü on tõendatud ka kannatanu A. Li poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et kohtuistungil ekraanile kuvatud kaks eelnimetatud dokumenti ei ole tema allkirjastanud ja talle teadaolevalt tegi seda süüdistatav (t kd 1 lk 26-27). Eelnimetatud tõenditega riimub ka läbi viidud käekirjaekspertiis ja ekspertarvamuse selle kohta, et (t kd 3 lk 184-190), et nii sõiduki ostu-müügilepingul kui ka 28.08.2019.a volikirjal on A. Li nimelt kirjutatud allkirjad kirjutatud tõenäoliselt süüdistatava poolt. Ostu-müügilepingu puhul arvamus skaalal pluss 2, volikirja allkirja osas samuti ning antud dokumendis tekst ja kuupäev on ka tõenäoliselt kirjutatud süüdistatava poolt, ses osas tõenäosusskaala pluss 4. Lisaks tõendavad süüdistatava süüd ka eelnimetatud 2 dokumenti: ostu-müügileping (t kd 1 lk 89-91) ja volikiri (t kd 1 lk 87) ning samuti Transpordiameti vastus (t kd 1 lk 80-98), selle kohta, et mõlemad dokumendid olid neile edastatud 30.08.2019.a teenindusbüroos süüdistatava poolt sõiduki registreerimiseks ja enda kandmiseks liiklusregistrisse vastutava kasutajana ja sõiduki registreerimist kinnitav tõend (t kd 1 lk 86), millises on süüdistatav kinnitanud, et kinnitab esitatud andmete õigsust. Kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang nii
lg 1, kui ka
Kuna süüdistatav allkirjastas mõlemad dokumendid A. Li nimelt, oli ta teadlik sellest, et allkirjastab võõra isikuna dokumendid ehk võltsib dokumente. Kaitsja 9 rõhutas, et õigusvastasust välistav asjaolu on A. Li tegelik nõusolek. Kohus rõhutab, et süüdistatav ei tegutsenud A. Li esindajana, ta allkirjastas dokumendid A. Lina. Kui süüdistatav oleks omanud soovi A. Li esindada, oleks pidanud dokumendil see esindus ka kajastuma (ostu-müügi lepingu puhul). Volikirjas aga tegelik allkirjastaja ehk süüdistatav volitas faktiliselt iseennast (olles tegelikult dokumendi allkirjastaja) esindama A. Li. Kummalgi juhul ei saa rääkida õigusvastasust välistavast olemasolust. Kuna eelkäsitletult leidis tõendamist, et süüdistatav nii võltsis dokumendid, milliste alusel oli võimalik omandada õigusi, vabaneda kohustustest kui ka teadvalt, enda poolt võltsitud dokumente samal eesmärgil kasutas, on ta toime pannud nii
lg 1 kui ka
lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu pandi toime otsese tahtlusega, ta oli teadlik, et antud dokumendid on vajalikud sõiduki kasutamisõiguse saamiseks ja
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu pandi samuti toime otse tahtlusega, kuna isik ise võltsis dokumendid, seega oli ta teadlik nende võltsitusest ja ta kasutas dokumente eesmärgil omandada õigusi, vabaneda kohustustest. II
lg 1 Süüdistatav end antud kuriteos samuti süüdi ei tunnistanud ja väitis, et tema kasutuses olnud sõiduauto xxx reg nr xxx varastati ning ta ei oma selle sõiduki kadumisega mingit seost. Kohus leiab, et kogutud kaudsete tõendite kogum ja riimuvus annab aluse väita, et isik on antud kuriteos süüdi. Mis puudutab süüdistatava ütlustesse seonduvalt sõiduautoga Xxx, siis kohus ei pea usaldusväärseks tema ütlusi selle kohta, et ta ei ole seotud auto kadumisega. Küll aga puudub alus kahelda muid asjaolusid puudutavates ütlustes- selles, et ta kasutas antud sõidukit, selles, kus ta parkis, millal seda kasutas, milliseid teisi sõidukeid kasutas, milline oli Xxx tulede spetsiifika avamisel, selles, et edastas 2 võtit politseile, selles, millal ta hädaabisse ja kindlustusse helistas, kuna selles osas ta ütlused riimuvad teiste kogutud ja kohtus uuritud tõenditega. Puudub vaidlus selles, et süüdistatav oli viimane isik, kes enne sõiduki nn kadumist antud sõidukit kasutas. Seda kinnitas süüdistatav kohtus ise, väites, et käis sõidukiga 19.12.2020.a kaupluses xxx ja saabudes parkis ta nagu varemgi parklasse Tallinnas, xxx korterelamu kõrval (t kd 4 lk 20, 26, 27). Samuti nähtub see asjaolu kohtus vaadeldud turvakaamerate salvestiselt, 01.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist, lisatud skeemist (t kd 2 lk 69-74, skeem lk 70 pö, 71 pö, mälupulk salvestistega ümbrik 5 lk 113), kust nähtus süüdistatava xxx antud parklast lahkumine xxx käimiseks, tagasi parklasse saabumine ja parkimine. Samuti on tõendatud xxx käimine (nõudekiri, t kd 2 lk 52), xxx turvakaamerate videosalvestised (t kd 2 lk 47-50), DVD xxx parka videosalvestisega 19.12.2020.a (t kd 2 lk 51, cd kd 2 ümbrik 4 lk 52), asitõendi vaatlusprotokolliga 02.03.2021.a (t kd 2 lk 47-50). Kohus nõustub prokuröriga selles, et salvestis xxx kõrval oleva parkla osas on olulise tähtsusega, eriti moment, mil süüdistatav xxx saabudes (nähtub ajaskaalalt, xx parkla videosalvestiselt ja ta enda ütlustest), olles xxx parklasse parkinud, sõidukist lahkub. See toimub 19.12.2019.a kell 14:33-14:34 (01.03.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll videofailid lõpuga 549, 840, failikaust 1.1, ümbrik 5, t kd 2 lk 113). Nimelt, süüdistatav on ise kinnitanud, et xxx oli tegemist nn pult/võtmega (t kd 4 lk 18, 26), sama nähtub kinnituskirjast originaalvõtmete üleandmisest politseile. Lisaks nähtus võtme olemus originaalvõtme/puldi 10 elektroonilisel vaatlusel xxx OÜ-s, milline teostati kohtuistungil video teel (tulem esitati ka kirjaliku tõendina). Kõigile sellist sõiduki pult/võtit kasutatavatele sõidukijuhtudele on üldteadaolev asjaolu, et puldist sõiduki lukustumisel antud sõiduki suunatuled peavad vilkuma. Seda ei eitanud ka süüdistatav. 14.1.2023.a kohtuistungil oli süüdistatava kommentaar vaadeldud video järel tema poolt sõiduki parkimise järel (t kd 1 lk 52 alt 3 lõik) küsimuses, kas suunatuled peaksid vilkuma, et: „ peab vilkuma“. Kaitsja küll märkis, et seda süüdistatava kommentaari ei või tõendina kasutada, kuid kohus nii ei arva. Süüdistatav on omal initsiatiivil seda kohtuistungil videosalvestise vaatamise järel selgitanud ja enne seda on talle istungil selgitatud kõik ta õigused (t kd 1 lk 12), seega oli ta teadlik oma sõna jõust ja võimalusest, õigusest üldse mitte midagi kommenteerida. Kohtus ta kinnitas, et sõiduki lukustamisel puldist oleksid pidanud sõiduki suunatuled vilkuma. Asjaolu, et sõiduki suunatuled oleksid pidanud vilkuma puldiga sõiduki avamisel või lukustamisel, kinnitab ka eelnimetatud turvakaamerate salvestis, mis kajastas süüdistatava poolt eelnevalt Xxx avamist ja sellesse istumist enne kauplusesse xxx sõitmist, kuna auto puldist avanedes 19.12.2019.a kell 14:10 süttisid auto tagalaternad ja vilkusid suunatuled. Kui aga süüdistatav saabudes xxx xxx ära parkis ja lahkus auto juurest, nähtub videosalvestiselt, et ei toimunud sõiduki suunatuledega mitte kui midagi. Seega tekibki põhjendatud kahtlus, et süüdistatav jättis auto lukustamata ja võtme/puldi autosse. Sellist arvamust kinnitavad ülejäänud kogutud ja kohtus uuritud tõendid. Nimelt, varasemalt nimetatud videosalvestuselt nähtub, et sõiduk lühikese aja möödudes pärast xxx parkasse jätmist süüdistatava poolt, viidi tundmatu isiku poolt ära ja koheselt toimetati see Eesti Vabariigist välja Leedu numbrimärki omava kaubiku ja selle järel oleva treileriga (asitõendi vaatlusprotokoll t kd 2 lk 69-189), sündmuskoha vaatlusprotokoll (t kd 2 lk134). Ilmselgelt oli sõiduauto Xxx äraviimine ettevalmistatud, seda näitab tegevuse ajastatus ja sihikindel liikumine-kaubik ja treiler liikusid Eesti Vabariigi piiri ületamise järgselt otse Tallinnasse ja kaubiku/treileri parkimine, ootamine xxx kõrval asuva parka (seal asus Xxx) läheduses. Antud, eelviidatud tõenditest nähtuvalt saabus Leedu numbrimärgiga kaubik Läti Vabariigist Eesti Vabariiki 19.12.2020.a kell 13:52 ja liikus otse Tallinna. Pärast kaubiku Eestisse jõudmist suunduski süüdistatav xxx (kell 14:10). Turvasalvestiselt on nähtav hetk, kuidas antud kaubik ja treiler saabuvad lähedal asuvasse xxx ja xxx ristmiku parklasse kell 16:44 ja juba 16:53 liigub tumedates riietes kapuutsiga mees mööda tänavat, omades tänaval käes helkivat kuvarit, millest ilmselt liikumisel juhindub (videosalvestuse kujutis fotona t kd 2 lk 88, kujutis 72). Sama isik saabub Xxx juurde ja sõidab sellega ära. Tulenevalt asitõendi vaatlusprotokollist veidi üle tunni pärast seda, kui Xxx liikus mööda xxx poole, ilmus Kopli tn vaatevälja kaubik ja selle haakes olev autotreiler, mille peal oli põlevate esituledega Xxx xxx (t kd 2 lk 93 pö) ja edasi kaamerates enam Xxx tuled ei põle (t kd 2 lk 95) ja kaubik treileriga ja sellel oleva Xxxga liigub otse Tallinnast välja ning kell 22:06 ületas kaubik Ikla piiripunkti (t kd 2 lk 106). On oluline, et xxx kõrval asuva parkla (ümbrik 5 fail lõpuga 752 t kd 2 lk 113) turvasalvestisest nähtuvalt esmalt istus tundmatu isik Xxxsse, mitte ükski sõiduki tuli tema poolt auto avamisel ei vilkunud ja seejärel kui ta oli sõidukisse istunud, juhiukse sulgunud, 19 sekundi pärast süttisid esilaternad ja sõiduk lahkus parklast (asitõendivaatlusprotokoll t kd 2 lk 91, videosalvestist vaadeldi kohtus vahetult). Järelikult on põhjendatult alus arvata, et antud isik omas selleks hetkeks võtit/pulti, millise ta sai autost, küll aga ei sisenenud ta autosse võtme/puldi abil ja auto ei olnud lukustatud. 11 Kaitsja on küll väitnud, et kuna tundmatu isik omas käes helendavat kuvarit, võis isik mingil muul moel saada sõiduki tööle. Kohus veendus videosalvestise pinnalt, et isik omas seadet käes liikumisel (pildid videosalvestiselt t kd 2 lk 84,85), mitte ei vajanud seda autot avades, pigem vajas seda auto asukoha leidmiseks, millise koordinaadid olid teada ning kuna kaubik saabus väljaspool Eestist, ei osatud seadmeta orienteeruda. Asjaolu, et süüdistatav oli seotud sõiduki äraviimisega, kinnitab lisaks sujuvale ja läbimõeldud, ettevalmistatud Xxx äraviimisprotsessile (Xxx parklasse jätmine ja selle äraviimise ajastus sobituvad ja ka treileri parkimine Xxx asukoha lähedusse), teinegi tuvastatud asjaolu. Nimelt süüdistatav ise kinnitas, et ta kasutas eluruumina xxx asuvat korterit ja kuna kasutas mitut sõidukit, parkis ühte neist, xxx, selle maja hoovis. Antud kortermaja ja selle kinnine hooviparkla, tõkkepuuga suletav, asub vaadeldud, eelnimetatud vaatlusprotokollist ja videosalvestisest ja skeemist tulenevalt (t kd 2 lk 106-112, ümbrik 5 lk 113, skeem kd II lk 70 pö, foto 71 pö) vahetult selle parkla kõrval, kuhu süüdistatav xxx lahkudes jättis Xxx ja kust see ära viidi. Videosalvestuselt on näha, et parklas, mis on antud elumaja hoovis ja avaneb tõkkepuuga, ei ole võimalik nii sisse- ega ka välja sõita, ilma, et sa ei näe kõrval asetsevas parklas Xxx olemasolu või selle puudumist. Kohus veendus selles istungil vaadeldud ja eelnimetatud videosalvestiste pinnalt. Süüdistatav informeeris kindlustust auto kadumisest alles 23.12.2020.a (häirekeskuse kõnesalvestus väljavõtted, cd plaat. (CD plaati kuulatud 14.11.2023.a kohtuistungil, CD plaadil ümbrik 1, t kd 2 lk 10). Kuigi sõiduk kadus juba 19.12.2020.a, viivitas seega süüdistatav sisuliselt 19-22 detsember ehk 4 päeva sõiduki kadumisest teavitamisega ja süüdistatav suheldes kindlustusega väitis kõnes (salvestis t kd 2 tl 46, fail 2021228_0939 kõne), et ta märkas auto kadumist alles 23.12.2020.a kell 13:20 paiku sisehoovist välja sõites. Ta selgitas antud kõne 05:40 minutil, et märkas auto kadumist seetõttu, et parkla, kus pidi olema Xxx, oli tühi. Esiteks, see väide oma sisult oli vale ja teiseks ei ole see eluliselt usutav. Salvestiselt nähtub, et antud parklas antud väljasõidul parkisid selles parklas autod, see ei olnud tühi (t kd 2 lk 187 pö). Kui see võikski olla süüdistatava eksitus väites, siis seda, et selline eksitamine oli teadlik, kinnitavad järgnevad tõendid. Kohus vaatles eelnimetatud asitõendi vaatlusprotokollile lisatud parkla videosalvestusi ning veendus, et pärast Xxx kadumist ja enne Xxx kadumisest teatamist, sõitis süüdistatava kasutuses olev xxx korduvalt sellest maja hoovis tõkkepuuga suletavast parkalast sisse ja välja. Süüdistatav pidi auto kadumist märkama, kuna see parkla, kus Xxx asus, on otse ta vaateväljas. Ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav seda varem ei märganud. Teatavasti on oluline ka eluline usutavus nt (RKKKo 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-3-10, p 13) ütluste usaldusväärsust hinnates. Nimelt nähtub sama asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestistelt, seda väljasõitmist kajastavalt videosalvestiselt (t kd 2 lk 187, 188 fotod), tema sõidud parkast sisse või välja. Nt 19.20.2020.a õhtul pärast Xxx äraviimist, 22.12.2020.a hommikul (t kd 2 lk 167 pö, 168 xxx liikumised kortermaja hoovi ja tagasi). Süüdistatav ise ei eitanud, et ta xxx käimise ja auto kadumise vahel on mitmeid kordi sõitnud välja oma maja hoovist ja seega möödunud parkalast, kuhu ta Xxx jättis (t kd 4 lk 28) ja ta ei suutnud kohtule veenvalt selgitada, miks ta sõiduki kadumist varem, mitme päeva jooksul ei märganud (t 4 kd lk 37). Seda, et süüdistatav vassib auto kadumist puudutavate asjaolude üle, kinnitab ka tõik, et süüdistatav muutis pidevalt sellekohaseid väiteid. 12 Kohtus kohtuniku küsimusele vastates, miks ta varem ei märganud sõiduki kadumist, vastas süüdistatav, et arvas, et parkis selle mõnda teise parklasse (t kd 4 lk 37). Samas väitis ta kaistjale, et ei mäletanud, kuhu parkis (t kd 4 lk 20) ja arvas, et äkki on auto võtnud kasutada A. L (t kd 4 lk 21). See on omakorda vastuolus tema väitega Häirekeskusele. Nimelt kõnes Häirekeskusele 23.12.2020.a kell 14:14:55 ajahetkel kõnes 04:45-04:47 (CD plaati kuulatud 14.11.2023.a kohtuistungil, CD plaadil ümbrik 10 kd 2, fail 20201223_141455_05202110) ta väitis kõnes (00:48-01:56), et ta täpselt mäletas, et parkis Xxx xxx parklasse, tal on mäluga kõik hästi. Seega, süüdistatav ei suuda veenvalt selgitada põhjuseid, miks ta varem ei märganud auto kadumist ning muudab ütlusi. Samuti kuulas kohus ka süüdistatava teisi kõnesid Häirekeskuse, kindlustusega ja ta ei maininud, et ta ei mäleta kuhu sõiduki parkis (eelnimetud ümbrik 5, salvestis algusega 20201228 0939). On eluliselt usutav, et süüdistatava soov venitada kindlustusele teatamisega, tingis vajadus saada tagasi auto äraviijatelt auto võti. On üldteadaolev asjaolu, et sõiduki varguse puhul kindlustushüvitise taotlemisel nõutakse 2 komplekti võtmeid /pulte. See nähtub ka esitatud kindlustuslepingu üldtingimuste p-st 188, mis kohustab kindlustusvõtjat teavitama võtmete kadumisest ja p. 198 määrab, et kindlustus võib hüvitisest keelduda, kui kindlustusvõtja rikkus lepingut (t kd 2 lk 29). Seega pärast sõiduki äraviimist oli tarvidus süüdistataval saada tagasi enda valdusesse sõiduki võti/pult. Seega on alust arvata, et see oli põhjuseks, miks ta ootas sõiduki nn kadumisest teavitamisega. Asjaolu, et süüdistatav esitaski 23.12.2020.a politseile 2 originaalpulti/võtit ja registreerimistunnistuse, nähtub käsikirjalisest kinnitusest (t kd 1 lk 105) ja ka ta enda kohtus antud ütlustest (t kd 4 lk 29, 38). Need samad võtmed anti üle Xxx margiteeninduse, xxx xxx OÜ töötajale pult/võtme elektrooniliseks vaatluseks. Seda, et tegemist oli sama võtmega, mille süüdistatav oli ise andnud politseile, pole kaitsja vaidlustanud, ka nähtub see üleandmisja vastuvõtuaktidest (t kd 4 lk 119, 120) ja nähtus ka kohtus toimunud võtme vaatluse alguses võtme üleandmisest esinduse töötajale. Oluliseks tõendiks järeldusele tulemisel, et süüdistatav pööras enda kasutuses oleva sõiduki enda või kolmanda isiku kasuks, on xxx OÜ-s asjatundja V V ütlused ja tema poolt läbi viidud sõiduki originaalvõtme elektrooniline vaatlus (viidi läbi kohtuistungil videos), millise viis läbi 30 aastase tööstaažiga kõrgharidusega insener, töökoja juhtaja, kelle pädevuses puudub kohtul alus kahelda ja kes selgitas, et selleks kasutatakse spetsiaalset võtmelugejat, millisega vaatles originaalvõtme mälus olevaid andmeid ja sealt on nähtav autojuhtblokkidest viimaste andmetena sama võtme kasutus 21.12.2020.a, läbisõit siis 157 271 km (t kd 4 lk 98). Tõendiks on ka tunnistaja K K (sama esinduse töötaja) ütlused, kes kinnitas sel moel elektrooniliselt sõiduki võtme andmete lugemise võimalikkust. Lisaks eelnimetatud asjatundja ja tunnistaja ütlustele kinnitavad süüdistava süüd ka andmeraportid, mis antud vaatluse tulemil saadi (t kd 4 lk 111). Seega on tõendatud, et sama võtit, mille esitas kindlustusele süüdistatav, kasutati pärast auto nn kadumist parklast 19.12.2020.a. Järelikult pidi süüdistatav saama auto võtme tagasi sõiduki äraviijatelt. Süüdistatava süüd tõendavad ka 19.06.2020.a ja 30.06.2020.a Xxx esinduse diagnostika protokollid (t kd 1 lk 144-154, 182-198) ja sõiduki diagnostilistes andmeraportites miski ei viita sellele, et sõidukil oleks kuupäevas, kellaajas või muid tähtsust omavates näitajates esinenud vigu. Kaitsja küll märkis, et on alust arvata, et süüdistatava lapsed võisid mängida videomänge ja auto kella muuta ja see võis muuta näiteks võtmes/puldis detaile, aga kui kaitsja esitab ise 13 mingi sellise väite, peaks ta seda ka tõendama. Sellekohaseid tõendeid kaitsja ei esitanud. Kohtul sellekohased tõendid puuduvad ja kohtul puudub igasugune kahtlus kahelda kohtus läbiviidud võtme/puldi vaatluse õigsuses. xxx OÜ vastuskirjast nähtuvalt salvestub sõiduki info võtmetele automaatselt ja andmed pärinevad sõiduki juhtblokist (t kd 1 lk 141). Kaudne süüdistatava süüd tõendav tõend on ka kohtus kuulatud helisalvestis esmasest süüdistatava kõnest auto kadumise kohta Häirekeskusele, kus süüdistatav on kõike muud, kui murelik kodanik, kelle auto on varastatud, ta naljatleb ja ainus mure on hüvitist saada (t kd 2 ümbrik lk 10 cd plaat esimene kõne plaadilt, kõne Häirekeskusele naer, kd 2 lk 10 samal plaadil kolmandal salvestisel teeb nalja, naerab). Kõik kogutud ja riimuvad tõendid kogumis tõendavad, et süüdistatav oli isikuks, kes edastas sõidukisse jätmise teel tema kasutuses oleva sõiduauto võtme/puldi auto äraviijatele ja sõiduk toimetati Leetu ning seda omaniku A. Li tahte vastaselt, seega pani süüdistatav toime tema kasutuses olnud sõiduki ehk vallasasja enda või kolmanda isiku kasuks pööramise ja tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang
Arvestades teo läbimõelduse ja planeerimise astet, eesmärgipärasust, oli subjektiivsest küljest tegemist kavatsetutega. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolud. III
lg 1 Ka antud kuriteos süüdistatav end süüdi ei tunnistanud ning väitis, et ta ei ole seotud auto kadumisega ja teavitas kindlustust, et ta sõiduk kadus ja avalduse esitas kindlustusele veebikeskkonna kaudu (t kd 4 lk 19). Ka selgitas ta, et talle teadaolevalt sõiduki tegelik omanik A. L kindlustusele avaldusi esitanud ei ole (t kd 4 lk 19). Vastates kohtule süüdistatav kinnitas, et teda huvitas kindlustuselt hüvitise saamine (t kd 4 lk 37). Sarnaselt varem märgituga on ka selle kuriteo puhul usaldusväärsed süüdistatava ütlused kindlustuslepingu sõlmimise, kindlustusele helistamiste ja avalduse esitamise kohta, kuna need riimuvad teiste tõenditega, küll aga mitte selle kohta, et tal puudus vale ettekujutuse loomise soov. Süüdistatava süü antud kuriteos on kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud. Eelevalt kohtuotsuses käsitletult on tõendatud, et süüdistatav ise oli isikuks, kes sõidukiga seonduvalt pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kindlustusele aga esitas ta versiooni, et sõiduk on kadunud, varastatud. Tõenditeks, et süüdistatav esitas kindlustusele kindlustusjuhtumi kohta ebaõige kujutuse loomise eesmärgil tegelikkusele mittevastava versiooni, on esmalt tema enda ütlused, millises ta kinnitab avalduse esitamist sõiduki kadumise, varguse kohta ning kahjuteade, kus süüdistatav teatab kindlustusavalduses kindlustusele, et sõiduk on varastatud (t kd 2 lk 32). Samuti on tõenditeks xxx AS vastuskiri (t kd 2 lk 15), millest nähtuvalt oli antud sõiduki xxx osas sõlmitud kindlustusleping ja kindlustus oli ka varguse osas ning kahjuteatised, mille kohaselt 23.12.2020.a esitas süüdistatav xxx kaudu kahjuteate sõiduki varguse kohta (t kd 2 lk 31-32). Tõenditeks on ka kindlustuse vastuskirjaga (t kd 2 lk 15-16) väljastatud kõnesalvestised kõnedega kindlustuse ja süüdistatava vahel, milliseid kohus istungil vahetult uuris (t kd 2 lk 46 CD-plaat, ümbrik 3). Samuti kindlustuspoliis, milliselt nähtub, et kindlustuse sõlmis kindlustusvõtjana süüdistatav, soodustatud isikuks A. L (t kd 2 lk 17-18), kindlustuse üldtingimused (t kd 2 lk 19-29), millest tulenevalt (p. 18) on kindlustusjuhtumiks sõiduki vargus (t kd 2 lk 24 pö), kindlustusjuhtumiks p. 21 alusel ei ole sõiduki omastamine. 14 Samuti on süüd tõendavaks ka kaskojuhtumi registreerimisleht (t kd 2 lk 30), e-kiri süüdistatavalt kindlustusele ja vastus (t kd 2 lk 33), kindlustuspoliis (t kd 2 lk 35-36), sõiduki fotod (t kd 2 lk 37-44). Oma eelnimetatud kõnedes kindlustusega süüdistatav väidab, et ta avastas auto kadumise, ei tea, mis autost sai (t kd 2 lk 46 fail 2021228_0939 kõne), milline asjaolu ei olnud tõene. On oluline, et süüdistatav ise kohtus kinnitas, et antud sõidukiga seoses oli tal rahaline huvitatus, kuna ta oli selle ostuks raha paigutanud (t kd 4 lk 36), sama kinnitas kannatanu A. L kohtule (t kd 1 lk 31, 34), kinnitades, et süüdistatav panustas autoostu, remonti rahaliselt rohkem, kui tema, ka kinnitas ta, et makseid kindlustusele tasus süüdistatav (t kd 1 lk 31). Samuti on tõendiks süüdistatava kohtus antud ütlus selle kohta, et kindlustushüvitise oleks pidanud A talle andma, sest ta panustas autosse rohkem kui tema (t kd 4 lk 36). Seega on tõendatud, et süüdistatava eesmärk oli kindlustushüvitise saamine. Kohtus uuritud tõenditest nähtub teinegi soov- asendusauto rendikulu hüvitise saamine. Kohtus kuulatud kõnesalvestiselt, kõne süüdistatava ja kindlustuse esindaja vahel nähtus ka, et süüdistatav mainis, et on rentinud asendusauto, nimetas kasutustasu (t kd 2 lk 46 ümbrik 3 fail 20201229_1344, kõne hetk 03.07), kuigi asendusauto vajadus jäi kohtule nii või teisiti arusaamatuks, sest kohtus süüdistatav ise kinnitas, et kasutas sel ajal xxx ja see leidis ka tõendamist eelpool nimetatud videosalvestistelt xxx, ta elukohast, välja-sissesõite fikseerivalt videolt. Seega oli sel teol teinegi rahalise hüvitise saamise soov, kuna kindlustuslepingu tingimuste p-d 50-59 sätestasid õiguse saada kompensatsiooni rendiauto puhul (t kd 2 lk 24, 24 pö). Seega oli rahaline huvitatus kindlustushüvitisest, mis makstakse auto varguse puhul (kindlustuslepingu alusel turuhind miinus omavastutus, lisahüvitis TK20202 p. 87,88 alusel) ja asendusauto rendikulu. Eeltooduga leidis kohtus tõendamist, et süüdistatav lõi kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse kindlustushüvitise saamise eesmärgil, seega pani toime
Süüdisastatav subjektiivsest küljest tegutses vale ettekujutlust luues eesmärgipäraselt, kavatsusega saavutamaks hüvitist. Ta püüdis oma kõnes kindlustusega olla veenev, naljatles, rõhutas korduvalt auto kadumise ootamatust, huvitus nii hüvitise arvutuskäigust kui asendusauto hüvitise suurusest (kd 2 lk 46 ümbrik 3 fail 20201229¬_1344). Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolud. IV
lg 1 Ka selles kuriteos süüdistatav end süüdi ei tunnistanud, ta ei eitanud, et teda on tunnistajana üle kuulatud (t kd 4 lk 29), kuid ta väidab, et ütlused olid tegelikkusele vastavad. Kohtus leidis süüdistatava süü tõendamist ka antud kuriteos. Lisaks tema enda ütlustele selle kohta, et teda on tunnistajana üle kuulatud, kinnitavad ta süüd teisedki tõendid. Kohus on eelpool refereerinud süüdistatava kõnesid Häirekeskusega, neis ta soovis saada ühendust politseiga, et esitada avaldust ning ta kuulati ka üle tunnistajana auto kadumise kohta. Seda kinnitavad tunnistajana politseile antud ütlused (t kd 1 lk 99-102), millistes ta eelpool tuvastatust tulenevalt andis tõele mittevastavaid ütlusi, olles eelnevalt hoiatatud vastutusest (õigused, kohustused allkirjastatud t kd 1 lk 99). 15 Kaitsja leidis, et isiku tegevuse kvalifitseerimine eraldi teadvalt vale tunnistuse andmisena ei ole õige, see peaks olema hõlmatud kindlustuskelmusega. Kohus sellega ei nõustu. Kohus nõustub asjaoluga, et tulenevalt kindlustuslepingust oli isikul kohustus teavitada politseid (kindlustustingimuste p, 189 kd 2 lk 28 pö), seega iseenesest võib olla mõeldav, et pelgalt kuriteoteate esitamine võiks olla hõlmatud, kuna see on vajalik tingimus kindlustusjuhtumi (kelmuse) käivitamiseks. Küll aga ei ole selleks tunnistajana antud ütlused, see on iseseisev tegu. Seda enam, et süüdistatav tunnistajana kuulati üle teises kriminaalasjas (number erinev) seonduvalt sõiduki vargusega, antud kriminaalasjas on aga süüdistustus teine, omastamises. Auto omastamine, milles süüdistatakse süüdistatavat käesolevas kriminaalasjas, seisnes selles, et auto oli tema valdusest välja läinud tema enda tegevuse tulemusena ja tahte kohaselt. Varguse esemeks oli aga tuvastamata isikute tegu. Kohus leiab, et isiku tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Subjektiivsest küljest oli tegemist otsese tahtlusega, isik oli teadlik, et annab valeütlusi ning tema enda initsiatiiv oli politseiga suhtlus tulenevalt kõnedest Häirekeskusele ning teadvalt valeütlusi andes tegutses ta otsese tahtlusega, kuna soovis valeütlusi andes kindlustada varem esitatud valeversiooni auto kadumisest. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolud. V Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud.
lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Kohus refereerib seaduseandja poolt ette nähtud karistusmäärasid teo toimepanemise seisuga.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse,
lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse,
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse,
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse,
lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Tulenevalt karistusregistri õiendist on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata (t kd 3 lk lk 193-194, 195). Maksukohuslaste registri andmetel oli süüdistataval deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist järgnev: 2018.a 1 euro; 2019.a 2 eurot; 2020. a 3076 eurot; 2021.a 8439 eurot; 2022.a 8719 eurot ja 2023.a 3048 eurot (t kd 3 lk 196). Süüdistatav on alaealise lapse isa (t kd 3 lk 198), isik töötab (t kd 3 lk 199). Kohtus süüdistatav väitis, et ta omab küll sissetulekut 1105 eurot kuus neto (t kd 4 lk 22), kuid tal on laen, mille igakuine laenumakse on 900 eurot (t kd 4 lk 22). Kohus leiab, et ei ole põhjendatud karistada isikut rahalise karistusega, kuna eelnevalt leidis kinnitamist, et isikul on rahalised raskused ja sissetulek minimaalne, arvestada tuleb ka 16 rahalisi kohutusi, mistõttu ei suudaks süüdistatav rahalist karistust kanda. Ka arvestades kuritegude rohkust, ei kannaks see ka karistuse eesmärke ega tagaks väärtushinnangute muutmist. Kohus karistuse mõistmisel peab võtma lähetaluseks sanktsiooni keskmise määra (RKK 3-11-77-11, 3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13).
lg 1 puhul arvestab kohus, et tegemist oli otsese tahtlusega, kahe dokumendi võltsimisega, mistõttu on põhistatud karistuse kohaldamine sanktsiooni keskmäärast veidi rangemalt, kohus peab põhistatuks karistada teda vangistusega 7 kuud. Kohus leiab, et
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, milline oli toime pandud otsese tahtlusega ja esitatud samuti kaks dokumenti, on põhistatud karistuse kohaldamine sanktsiooni keskmäärast veidi rangemalt, s.o vangistusega 1 aasta ja 7 kuud.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, milline pandi toime kavatsetult, on põhjendatud karistada vangistusega sanktsiooni keskmääras, s.o vangistusega 6 kuud.
lg 1 järgi, milline pandi toime samuti kavatsetult, tuleb arvestada asjaolu, et isik soovis saada nii hüvitist sõiduki eest kui ka asendusauto hüvitist ja kohus leiab, et on põhjendatud karistada sanktsiooni keskmisest määrast veidi rangemalt, s.o vangistusega 2 aastat 7 kuud.
lg 1 järgi, milline pandi toime otsese tahtlusega, peab kohus põhistatuks karistada sanktsiooni keskmääras, s.o vangistusega 1 aasta 6 kuud. Arvestades kuritegude rohkust, asjaolu, samuti asjaolu, et osa kuritegudest pandi toime kavatsetult, samuti isiku süü suurust, peab kohus põhistatuks
lg 1 alusel suurendades üksikkaristusest raskemat, mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat.
lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.03-05.03.2021.a (t kd 3 lk 91-93), s.o 2 päeva vangistust ja ärakandamata karistuseks lugeda 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kuigi prokurör pidas vajalikuks kohaldada šokivangistust, ei pea kohus seda põhistatuks, kuna isik on varem kriminaalkorras karistamata, samuti tuleb arvestada, et isik pani toime kuriteod toime 2019-2020.a seega on kuritegudest möödunud rohkem kui kolm aastat ning puuduvad andmed, et isik oleks vahepeal toime pannud uusi kuritegusid, mistõttu kohus ei pea osalist vangistust põhjendatuks. Karistuse eesmärke on võimalik saavutada tingimusliku vangistusega
Kohus leiab, et kuna isik pani toime 5 kuritegu, on põhistatud kohaldada katseaega pikkusega 4 aastat ja 6 kuud. VI Menetluskulud Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 1230 eurot, mis kuulub Robert Ambartsumjan’ilt väljamõistmisele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks käekirjaekspertiis summas 564 eurot. Kohus märgib, et eelnimetatud kulu on tingitud isiku süülisest tegevusest ning sellele järgnenud kriminaalmenetlusest ning see kulu kuulub Robert Ambartsumjan’ilt väljamõistmisele. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille 17 puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Arvestades, et isikul ei ole ülemäära suur sissetulek ning tal on rahalised kohustused, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena võrdsetes osades. VII Asitõendid Sõiduauto Xxx xxx reg.nr xxx (VIN-kood XXX) registreerimistunnistus tuleb edastada (arhiveerimiseks või hävitamiseks) Transpordiametile ning kaks autovõtit tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed kohtuotsuse jõustumisel. 01.03.2021 asitõendi vaatlusprotokollile lisatud mälupulk Samsung USB 3.1 videosalvestiste ja fotodega ning kõvaketas Adata HD650-1T seerianumbriga xxx videosalvestiste ja fotodega tuleb kohtuotsuse jõustumisel kustutada andmekandjatel olev info ning seejärel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel PPA Põhja prefektuurile (eriasjade uurija xxx, kes on koostanud eelnimetatud vaatlusprotokolli ja salvestanud videosalvestised tema tööalases kasutuses olevale mälupulgale ja kõvakettale). 04.03.2021.a Tallinnas Robert Ambartsumjani elukoha läbiotsimise käigus, 04.03.2021.a Tallinnas xxx asuva Robert Ambartsumjani kasutuses oleva kontori läbiotsimise käigus ja 04.03.2021 Robert Ambartsumjanilt tema kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud ning 05.03.2021-15.04.2021 vaadeldud elektroonilistel andmekandjatel olevast teabest tehtud koopiad (koopiafailid) nimedega: „p2_Ambartsumjan_Lenovo.E01 p2_Ambartsumjan_Lenovo.E05“ (5 osa), „Ambartsumjan_p3_Kingston_SSD.E01 - Ambartsumjan_p3_Kingston_SSD.E06“ (6 osa), „Ambartsumjan_p4_Toshiba_HDD.E01 - Ambartsumjan_p4_Toshiba_HDD.E10“ (10 osa), „Ambartsumjan_p7_Seagate_HDD_E.01 - Ambartsumjan_p7_Seagate_HDD_E.35“ (35 osa), „R.Ambartsumjan_p1_Xiaomi_MDE40_MiMax2.ufdr“, „R.Ambartsumjan_iPhone12ProMax.ufdr“, „R.Ambartsumjan_p2_iPhoneSE_A1723.ufdr“, „R.Ambartsumjan_p5_iPadA1396_SIM.ufdr“, „R.Ambartsumjan_p6_iPad_A1396.ufdr“, „R.Ambartsumjan_p8_iPad_A1823).ufdr“ ja „p9_Ambartsumjan_iMac.dmg“, „21230100233_mac-1.dmg“ tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. 04.03.2021.a Robert Ambartsumjani elukoha läbiotsimise käigus äravõetud ja vaadeldud mälükaart Sony SD 16GB tuleb tagastada Robert Ambartsumjanile kohtuotsuse jõustumisel. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3, § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts kohtunik 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.