Obsah (4)

§ 152§ 71§ 43§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-1637 19. november 2024 Karin

) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

1. Kaebaja esitas vastustajale kahju hüvitamise taotluse 26.02.
2. RVastS § 18 lg 1 alusel oli taotluse lahendamise tähtaeg kaks kuud ehk vastustajal tuli kaebaja taotlus lahendada hiljemalt 26.04.
3. Kuivõrd kaebaja taotlus jäeti selleks tähtajaks lahendamata, hakkas RVastS § 18 lg 2 alusel kulgema 30-päevane kohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg. Viimane päev kohtule kaebuse esitamiseks oli 27.05.
4. Kaebaja esitas kaebuse 30.05.
5. Järelikult ei ole hüvitamiskaebus kohtule esitatud tähtaegselt. 8.

§ 71

lg 1 ütleb, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks loetud eelkõige objektiivset ehk kaebajast sõltumatut asjaolu, mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist (näiteks kaebaja ootamatu haigestumine), kuid kaebetähtaja ennistamise alusena on aktsepteeritud ka subjektiivset laadi asjaolusid (näiteks kaebaja kogenematusest tingitud eksimus).

1. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal ei olnud objektiivset takistust esitada kaebus tähtaegselt. Seda näitab asjaolu, et ajavahemikul 27.04.2024 kuni praeguses asjas kaebuse esitamiseni, s.o umbes kuu aja jooksul esitas kaebaja halduskohtule 18 kaebust. Valdav osa neist on kaebused mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebetähtaja ennistamise aluseks ei saa olla see, et vastustaja jättis kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Selline olukord on RVastS § 18 lõikega 2 reguleeritud. Kaebaja ei saa tugineda kogenematusest tingitud eksimusele. Kaebajal on halduskohtumenetluses ulatuslik kogemus. Kaebaja on esitanud Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebusi, milles ta kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise osas tugineb sellele, et vangla on jätnud kaebaja 2 kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt (s.o kahe kuu jooksul) läbi vaatamata (näiteks kohtuasi 3-24-524). Kohus leidis 14.03.2024.a määruses kohtuasjas 3-24-227, et kaebaja on olnud teadlik, et kui vangla jätab tema kahju hüvitamise taotluse õigeaegselt ehk kahe kuu jooksul menetlemata, siis on tal võimalik pöörduda 30 päeva jooksul sama kahju hüvitamise nõudega kohtu poole ning kaebaja on sellele asjaolule kaebuses ise viidanud. Kaebaja kohustus on pidada arvestust tema algatatud vaidluste üle ja jälgida sellistes asjades kaebetähtaega, s.h jälgida, millal möödub tema kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg ja hakkab kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja hoolsuskohustust ei vähenda see, kui kaebaja on algatanud palju vaidlusi. Kui kaebaja on otsustanud mitte esitada kaebust enne, kui vastustaja on tema kahju hüvitamise taotluse lahendanud, siis on kaebetähtaja rikkumine olnud kaebaja teadlik valik. Kaebetähtaja möödalaskmine oli kaebajale välditav.
2. Kokkuvõttes jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole pärast käesoleva määruse jõustumist lubatud esitada halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust.

1. Kuna menetlus lõpetatakse ilma kaebust menetlusse võtmata, ei ole vaja lahendada kaebaja esitatud taotlust riigilõivust vabastamiseks või muid menetluslikke taotlusi.
2. Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3